ja 173 järgi : - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, v.a tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik/võlgnik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Usaldusisikul tuleb anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. - Võlgnik peab eelmises punktis nimetatud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Esimene aruanne perioodi 30.jaanuar 2020 –
lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks x €, mis ei vasta halduri töö mahule käesolevas pankrotimenetluses. Käesolevas pankrotimenetluses on halduril kulunud tööks kokku x tundi ja x minutit. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis (lubatud kuni x €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu täies ulatuses väljamaksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist ehk summas x eurot (lisandub käibemaks) menetlusabi korras riigi vahenditest ning ülejäänud pankrotivara arvelt. Kohtu seisukohad
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.
Pankrotihalduri tegevusteks käesolevas pankrotimenetluses on halduril kulunud kokku x tundi x minutit, haldur on esitanud tunnitasu arvestuse ning kohtul ei ole alust selles kahelda. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis (lubatud kuni x €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x €, kuid kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis 3
lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja x eurot (lisandub käibemaks) ning ülejäänud tasu hüvitada pankrotivarast. 5. Ühtlasi kinnitab kohus
lg 3 alusel pankrotimenetluse vajalikeks ja põhjendatud kulutusteks pankrotimääruse ja jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitamata kulutused summas 28 eurot, millised on põhjendatud ja vajalikud (igakuised bürookulud) ning tehtud mõistlike kulude katteks halduri ülesannete täitmiseks. Kulud tuleb hüvitada pankrotivara arvelt. 6.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise. Käesoleval juhul on suurimaks võlgniku vastu olevaks nõudeks temalt välja mõistetud õigusvastase teoga tekitatud kahju (xxxxxxxxxx). Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsusest kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx nähtub, et kahju tekitati ettevaatamatusest. Seega ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 12.06.2019 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt
lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on võlgnikuga 29.01.2020 isiklikult vestelnud ning selgitanud kohustustest vabastamise menetluse sisu ja peamisi kohustusi nii võlgniku kui usaldusisikuna. 7. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. Pankrotimenetlus tuleb selle raugemise tõttu lõpetada kooskõlas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.