) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiavaldusega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada. 3. Pärnu Maakohtu 20.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-5668 kinnitas kohus S. P. ja M. P. ning S. P. vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt S. P. tasub S. P. ja M. P. ülalpidamiseks elatist kuni laste täisealiseks saamiseni igakuiselt kehtivas miinimummääras (PKS § 101 lg 1), millele lisandub igakuiselt 25 eurot. 2016 aastal oli seega igakuine elatise summa lapse kohta 240 eurot, kokku kahe lapse kohta 480 eurot. 4.
lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja on esitanud kohtusse hagi A.P. vastu lastele makstava elatise osas sõlmitud kompromisslepingu muutmise nõudega. Tsiviilasi nr 2-17-12501 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 võimaldab nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine. Elatise kokkuleppe näol ei ole aga tegemist vastastikuse lepinguga, mille puhul lepingu sõlmimise alusasjaolude muutumine saaks kaasa tuua lepingupoolte kohustuste vahekorra muutumist. Lisaks ei ole A.P. kompromisslepingu pool, vaid on tsiviilasjas 2-165668, mille raames elatise kokkulepe sõlmiti, osalenud menetluses hagejate seadusliku esindajana. 5. Sisuliselt soovib hageja kokkulepitud elatise vähendamist.
lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
lg 2 alusel kohalduvad need sätted ka menetlust lõpetava kohtumääruse, millega on kostjale pandud korduv rahaline kohustus, kohta. 6. Elatise suuruse muutmise hagi tuleb esitada elatise saamiseks õigustatud isikute vastu. Elatist saama õigustatud isikuks on PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt alaealine laps. Seega ei ole praegusel juhul S. P.l laste ema A.P. vastu esitatud hagiga võimalik hagiavalduse esitamisel silmas peetud eesmärki saavutada. Eeltoodu ja
7. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (
Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
8. Kohus selgitab hagejale lisaks, et
lg 2 kohaselt võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Perekonnaseadusest ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene õigust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab hageja nõuda elatise suuruse muutmist alates elatise suuruse muutmise hagi esitamisest. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb elatise suuruse muutmise hagis välja tuua need asjaolud, mis on muutunud võrreldes 20.05.2016, mil kohus kinnitas pooltevahelise kokkuleppe. 9.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 näeb ette, et kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 alusel jäävad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi menetlusse võtmise staadiumis ei ole menetluses osalenud teisi menetlusosalisi ja asjas ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, puudub vajadus menetluskulude rahalisesuuruse kindlaksmääramiseks. Hageja kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.