← Eesti

2-17-12423/27

Obsah (14)§ 129§ 134§ 563§ 162§ 187§ 477§ 550§ 558§ 552§ 5521§ 164§ 172§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Tsiviilasja number 2-17-12423 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 21. veebruar 201

§ 129) E.M.

hagi hind 3500 € (

§ 134) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: L.M.

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Katrin Jennsen (katrin@sirjemust.

  1. ee)Hageja 1 seaduslik esindaja/hageja 2: E.M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) , hagejate lepinguline esindaja advokaat Anneliis Räpo, e-post anneliis.rapo@entsik.
  2. ee)Kostja: H.H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxxx) Lapse elukohajärgne eestkosteasutus Xxxxxxxxxxx. vald (vallavalitsuse kaudu), volitatud esindaja Kertu-Kaia Kesler Lapse isa elukohajärgne eestkosteasutus Xxxxxxxxxxx vald (vallavalitsuse kaudu), volitatud esindaja Tuuli-Brit Vaga Menetlusviis istungimenetlus Kohtuistungi aeg ja koht 31.01.2018 Pärnus, osalesid E.M., adv. A. Räpo, adv K. Jennsen, H.H.., K.-K. Kesler ja T.-B. Vaga RESOLUTSIOON 1. Rahuldada E.M. hagi H.H.i vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise L.M. üle ning L.M. hagi H.H.i vastu elatise väljamõistmiseks. 2. Lõpetada osaliselt E.M. (ik xxxxxxxxxxx) ja H.H.’i (ik xxxxxxxxxxx) ühine hooldusõigus nende alaealise lapse L.M. (ik xxxxxxxxxxx) üle ja anda ainuhooldusõigus L.M. viibimiskoha, hariduse ja tervisega seonduvates küsimustes üle E.M.’le. Ülejäänud osas on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus. 3. Välja mõista kostja H.H.ilt (Härm, ik xxxxxxxxxxx) hageja kasuks elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2018.a miinimumäär 250 eurot) alates 01. veebruarist 2018. a 2-17-12423 igakuuliselt alaealise tütre L.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. a. 4. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda hiljemalt selle kuu, mille eest elatist tasutakse, 01. kuupäevaks E.M. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja peale jõustumist perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud lahend on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus (

§ 563.1).

Menetluskulude jaotus 6. Menetluskulud jätta elatise nõudes kostja H.H.i kanda ning ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudes poolte endi kanda, v.a. lapsele määratud riigi õigusabi esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. (alus:

§ 162lg 1, § 164 lg 4 ja § 172 lg 1 ) 7.

Välja mõista H.H.ilt hageja L.M. kasuks põhjendatud menetluskulud, mõistlikus ulatuses õigusabikulud summas 396 eurot (kolmsada üheksakümmend kuus eurot). 8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb H.H.il tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses L.M. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hagejate nõuded

  1. 21.08.2017 esitas E.M. enda ja oma alaealise lapse L.M. nimel kohtule hagiavalduse H.H.i vastu vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks L.M. suhtes ning H.H.ilt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt E.M. ja H.H.’i kooselust sündis xxxxxxxxxxx tütar L.H. (08.06.2015 sai kostja nõusolekul laps perekonnanimeks M., mida kannab ka tema ema). Vanemate kooselu lõppes mõni kuu peale lapse sündi ning laps jäi elama emaga, elatist lapse isa lapsele maksma ei hakanud. Samuti ei soovinud kostja lapsega koos elama hakata. Nüüdseks on kostja saanud ka uue lapse. Avaldaja ja kostja leppisid omavahel kokku, et kostjal on võimalik lapsega kohtuda igal ajal, andes sellest lapse emale eelnevalt teada. Samuti võimaldas avaldaja lapse isal rääkida kaasa lapse elu korraldamisel ja vastavate otsuste vastuvõtmisel. Paraku lapse isa neid võimalusi kuigi tihti ei kasutanud, seejuures ühegi otsuse tegemisel kostja kaasa ei rääkinud. Alates
  2. aasta sügisest elavad avaldaja ja laps P.l. Viimase aasta jooksul on kostja lapsega kohtunud ca 5-6 korda. Vastavalt ema antud selgitustele teab laps, et kostja on „isa“, kuid seda, mida isaks olemine tähendab, laps ei mõista. Lapse jaoks on kostja sisuliselt võõras isik, 2

(9)2-17-12423 kellega ta vahel kokku saab. Lapse õnneks hakkas kostja alates
  1. aastast vähemasti maksma lapsele elatist. Kuigi lapsel isaga lähedast sidet ei ole, on kostja viimaste kuude jooksul teinud ettepanekuid, et laps peaks hakkama elama tema juures ja on pakkunud, et vanemad võiksid leppida oma vahel suhtlemise korras kokku selliselt, et ühe aasta elab laps ema juures ja järgmise isa juures ning aja eest, mis laps on isaga, maksaks avaldaja kostja arvelduskontole elatist. Lapse ema selliste pakkumistega nõus ei ole ja tal on tekkinud hirm, et kostja viibki lapse endaga kaasa. Kostja on mh avaldanud, et edaspidi tema mitte mingisuguses summas elatise maksmisega nõus ei ole ja et kavatseb lapse ülalpidamises osaleda pärandi lapsele jätmise teel, ehk et siis, kui kostjaga peaks midagi juhtuma, saab laps enda omandisse (s.o tegelikult enda ja kostja teise lapse kaasomandisse) kostjale väidetavalt kuuluva taluhoone. Üllatuslikult tõi aga kostja lapsele 11.08.2017 1400 eurot. Pooled leppisid kokku, et see summa loetakse elatismakseteks, millega on lapse ülalpidamine kaetud kuni 2018 jaanuari lõpuni. Kostjaga kohtudes küsis lapse ema ka seda, et kus lapse isa nüüd elab. Kostja vastas, et hetkel tal püsivat elukohta ei ole. Niisiis hoolimata ühekordse summa sularahas üleandmisest, ei saa lapse ema siiski olla kindel, et elatismaksed tulevikus jätkuvad, sest lapse toetamine kostja poolt on olnud väga kaootiline. Hageja L.M. taotleb kostja H.H.ilt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest seaduses sätestatud minimaalmääras alates 01.02.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  2. E.M. leiab, et olukorras, kus lapse vanemad elavad pikki aastaid lahus ja ei otsusta ühiselt ühegi lapsega seotud küsimuse üle, tuleks ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja ainuhooldus lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes E.M.le üle anda järgmistel põhjendustel: laps on terve elu elanud emaga, lapse ema saab lapse kasvatamisega hästi hakkama ja on vastu võtnud kõik lapsega seotud otsused, sh lasteaeda panek, elukohavalik jne. Lapse isa ei ole ka kunagi väitnud, et avaldaja oleks halb ema, vaid soovib lapsega edaspidi koos elada lihtsalt selle pärast, et selline on tema soov ning siis vabaneks ta kohustusest oma last elatise maksmise näol ülal pidada. Kosja on öelnud: et „ma ei pea mõistlikuks, et olen lihtsalt rahakoti isa. Proovin sedasi, et maksate mulle ja kasvatan ise“. See, mida laps sellest arvab või kuidas see lapsele mõjuda võiks, kostjat ei huvita. Kostjal puudub lapsega tihe side, neil ei ole olnud regulaarseid kohtumisi ja laps ei ole ühtegi ööd isa juures veetnud. Lapse isa teinud avaldajale mitmeid ettepanekuid lapse elukoha, kasvatamise ning ülalpidamise osas. Seejuures on lapse isa öelnud, et „minu panus on selline, et ostan Xxxxxxxxxxxle talu ning kui ma vanaduspõlves suren on see laste oma. Nii et alimendid on olemas, aga lihtsalt hiljem saab kätte ja mitte rahana mis kulub võibolla ka mujale, siis ikka pigem midagi käega katsutavat“. Samuti on kostja kirjutanud, et „kui aga on moment, et lapsel on süüa vaja, anna aga aegsasti teada, nälja ei jäta, ega ma mölakas pole“, aga „kuna ma lapsed oma juures Xxxxxxxxxxxl toidan ja elatan kuus 50 eurtsiga per face siis see olema saab. Igal hetkel kui vaja võtan oma kasvatada“. Lapse isa eeldab, et hetkel ei kulugi lapse ülalpidamiseks ja tema kasvatamiseks raha ning igati põhjendatud on see, kui tema „toetab“ oma last kinnisvara pärandamise teel. Kõnealust kinnisasja ei ole kostja isegi veel soetanud. Hageja E.M. arvates kostja ei ole oma ettepanekuid ja kavatsusi läbi mõelnud, tal puudub oskus adekvaatselt olukorda hinnata ning tulenevalt ühisest hooldusõigusest lapse L.i suhtes, võib ta lapse huve edaspidiste tegudega oluliselt kahjustada. Kostja vastus ja edasine menetluse käik 3.20.09.2017 kirjalikus e-posti teel esitatud vastuses kostja H.H.. hagi ei tunnistanud ja leidis, et tegu on vaid mustava informatsiooniga. Näiteks fakt, et kostja vaatab last vaid 6 korda aastas. Kuna kostjal on kaks last eraldi peredes kasvamas, ei ole tal alustaval ja 100 protsenti iseseisval inimesel võimalust sõita maha raha. Last ei teinud ta vaatamiseks ja muidugi, kes ei tahaks ise kasvatada. Hagis on kirjas, et ta ei hakanud lapsele maksma elatist peale lahkumist, kuid koheselt maksis ära esialgu selle naisterahva õppelanu, ning omavahelise kokkuleppe alusel tasus igakuiselt tema 3
(9)2-17-12423 sõiduauto liisingumakseid, ametlikult ülekannetega, viimased kuud sõiduki liisingut maksis veel korraga mitme kuu jao, et kiirendada protsessi. Augusti kuus tasus mõlemale lapse emadele pool aastat elatist ette. Samuti töötas päris pikalt ette. Kostja arvates jätkusuutlik, eeskujulik ning ratsionaalne kasvatusviis on hoopis siin saarel, kus vähemalt kalagi on lauale pakkuda. Ühesõnaga, kui on tarvis esitab vastukaebuse kohtus, sest ei aksepteeri kirjapandut. Samuti puudub vajadus hagile kaasa pandud mingisugusel facebooki chatil. Muidugi kostja ei nõustu perekondliku poliitikaga, et maksab selle eest ,et ostetakse keskküttekatlaga köetav kahekorruseline korter ja elatakse mandril. Kokkuhoid on ostujõud, siin saarel on oma aiamaa võimalus, kala poolmuidu, sõbrad jahimehed jne. Kostja on olnud kohusetundlik ka niigi kriitilises ja kannatusi täis elus ning ei tunne kohe kindlasti mingit vajadust, et tuleks veel kohtusse ronida, et riigilegi raha maksta. Kaitseb end ise ja advokaati ei vaja.
  1. 04.10.2017 arvamuses (tlk 49-52) lapse elukohajärgne eestkosteasutus, Xxxxxxxxxxx vald, tuginedes 02.10.2017 kodukülastusele ja pidades silmas lapse heaolu ja huve, peab õigeks avaldajale, lapse emale, ainuhooldusõiguse andmist lapse viibimiskoha, haridus - ja terviseküsimuste osas. E.M. elab koos oma tütre L.M.ga Xxxxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxxxx külas aadressil Xxxxxxxxxxx, tegemist on 4-toalise ridaelamuboksiga läbi kahe korruse. Korter on kõigi mugavustega ja lapsel oma tuba. Lasteaed asub kodust umbes 200 m kaugusel. E.M. töötab Xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxis huvijuhina alates 21.08.
  2. L.M. vajab elamiseks turvalist ja stabiilset keskkonda, mida suudab talle pakkuda ema. Ta on elanud terve elu oma emaga ja kõik lapsega seotud otsused on vastu võtnud ema. Lapse isa lahkus pere juurest mõni kuu peale L.i sündi. Ema on saanud suurepäraselt hakkama lapse kasvatamisega.
  3. 21.11.2017 kirjalikus arvamuses(tlk.57-62) lapsele määratud esindaja adv. K. Jennsen toetab samuti hagiavaldust ja leiab, et alaealise L.M. huvides on avalduse rahuldamine. Kuigi lapse isa on senini andnud nõusolekud lapse elu korraldamiseks, ei ole esindaja hinnangul täielikult lapse huvidega kooskõlas olukord, kus lahus elav vanem sisuliselt on loobunud lapse suhtes hooldusõigust teostamast, kuid jätkab seda formaalselt. Et teha otsustusi lapse igapäevaelu ja heaolu puudutavates küsimustes peab otsuste sisuliseks tegemiseks lapsevanem olema kursis lapse vajaduste, võimaluste ja igapäevaeluga. Kui lahus elav vanem sisuliselt on loobunud hooldusõiguse teostamisest, ei ole lapse huvides formaalselt ühise hooldusõiguse jätkamine. Lapse huvidega ei ole kooskõlas lapse isa poolt pakutud vahelduv ainuhooldusõigus, mille kohaselt elaks laps vaheldumisi ühe aasta isa elukohas ning teise aasta ema elukohas. Nii lastepsühholoogias kui kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt peab lapsel olema üks püsiv elukoht, ning teist vanemat külastaks laps kindlaksmääratud suhtlemiskorra alusel. Selliselt kujuneb lapsel välja üks kindel kodu, mis on oluline lapse turvatunde loomisel ning teist vanemat külastades säilib ka lähedane emotsionaalne seotus lahus elava vanemaga. Lapse elukoha vahetumine vaheldumisi ühe aasta kaupa kummagi vanema juures on lapse jaoks traumeeriv ning äärmuslik elukorraldus. Lisaks sellele kaasneb lapse elukoha vahetusega antud asjas (vanemate elukohtade vahelise kauguse tõttu) ka lasteaia või kooli vahetus, mis muudab eelpoolmainitud elukorralduse lapse jaoks veel raskemaks. Lapse huvides on arvestada lapse isa seisukohaga osas, mis puudutab lapse emale lapse elukoha osas ainuhooldusõiguse üleandmist piiramatult. On põhjendatud kas piirata lapse ema ainuhooldusõiguse teostamist lapse elukoha määramises üksnes Eesti Vabariigi piires, või kohustada lapsega koos elavat vanemat igakordsest lapse elukoha vahetusest teavitama lahus elavat vanemat.
  4. 11.01.2018 arvamuses (tlk. 79-83) lapse isa, H.H..i elukohajärgne eestkosteasutus, Xxxxxxxxxxx Vallavalitsus, olles detsembris 2017 vestelnud lapse vanematega ja lapsega ning teinud H.H..a juurde kodukülastuse, leiab, et on põhjendatud avaldaja E.M. avaldus lõpetada E.M. ja H.H.a ühine hooldusõigus lapse L.M. suhtes ning anda lapse emale E.M.le üle ainuhooldusõigus lapse elu- ja 4
(9)2-17-12423 viibimiskoha, haridusega ning tervisega seotud küsimustes. H.H. elab alaliselt Xxxxxxxxxxxl, Xxxxxxxxxxxs - elumaja on väga pisike – väike eesruum koos kööginurgaga, lae alla ehitatud voodikoht, pesemisruum, saun. H.H.a sõnul on võimalik lae alla üks magamisnurk veel ehitada. Talukompleks kuulub H.H.a tuttavale, H. on tallu küll sissekirjutus, kuid puudub üürileping. H.H.a hinnangul läheb elu peale kohtuistungit edasi nagu varem, lapsega väga palju ei saa koos olla, sest on vaja teha tööd. Isa teeb ettepaneku, et laps võiks olla tema juures nädal aega järjest, siis peaks isa maksma neljandiku võrra vähem elatist. H.H. kinnitab, et on nõus andma E.M.le lapse L.M. eest ainuhooldusõiguse kui E.M. elatist ei nõua ning on sellekohane leping. Vald leiab, et vähese vanema ja lapse vahelise kontakti (3-6 korda aastas) tõttu on kujunenud olukord, kus vanem ei ole kursis last puudutavate küsimustega ja ei saa täita oma hooldusõigusest tulenevat kohustust teha otsuseid lapse huvidest lähtuvalt. Kuigi vestluse käigus tõi lapse ema E.M. välja, et tema ei soovi antud hetkel, et laps isaga koos oleks ning H.H. tõi vestluses välja, et soovib tütrega aega veeta, kuid ei saa seda teha regulaarselt ega oma tööajast, on L.M.l siiski õigus oma isaga suhelda (sh isal õigus tütrega suhelda) ning seda ei tohiks talle keelata. Isa ja tütre vahelise suhtlemise puhul tuleb kindlasti arvestada lapse vanust ning seda, et kontakt isaga ei ole olnud eelnevalt regulaarne. 7.31.01.2018 toimunud kohtuistungil (tlk. 97-101) kohus kuulas ära hageja E.M. ja kostja H.H.i seisukohad, istungil osalesid ka hageja 1 määratud korras esindaja adv. K. Jennsen ja hageja 2 esindaja adv. A. Räpo ning eestkosteasutuste esindajad. Hageja 1 ja hageja 2 jäid oma nõuete juurde ning eestkosteasutused jäid varem esitatud seisukohtade juurde. Samuti jäi vastuväidete juurde kostja. Kostja H.H. kohtuistungil leidis, et mõlemad nõuded on alusetud ja ei nõustu nendega. Pärandusena lastele on mõelnud talu, mille ta aja jooksul loob. Tal on tulevikus plaan selle talu omanikuks saada, kus praegu elab. Kostja leidis, et oskab lapse eest hoolitseda. Kui laps elab teise vanema juures ei ole ta nõus elatist tasuma. Tema laps peab elama tema juures ja tema maailmavaadete järgi. Elatise nõude osas teatas, et ta on suuteline elatist miinimumsummas kuus tasuma, aga ei taha, sest ta ei ole sellega nõus ja ei taha seda tasuda. Ta ei näita oma ettevõtte arvel iial suuremat summat kui 470 eurot. Ettevõttele tuleb teha laiendus läbi kolmandate isikute, et kui minuga midagi juhtub siis hageja ei saa seda summat kätte. Ta on lapsele kinkinud klaaskuuli, kus sees on ingel, hõbelusika, ukulele ja süntesaatori olen samuti lapsele ostnud, et tal oleks võimalik muusikaliselt areneda. Kohtuotsuse põhjendused 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse vanema õiguste määramist lapse suhtes (hooldusõiguse asja) hagita menetluses.

§ 477

lg 1 järgi kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab avalduse tõendatust kontrollima ka siis, kui avaldusele vastuväiteid ei ole esitatud.

§ 550

lg 2 tulenevalt, kui vanema õiguste määramise nõue esitatakse elatise väljamõistmise hagimenetluses, lahendab kohus asja hagimenetluses. Seega on käesolevas asjas hooldusõiguse osalise lõpetamise ja ainuhoolduse üleandmise nõudes hagejaks E.M. (hageja 2) ja elatise nõudes hagejaks alaealine L.M. (hageja 1) ning H.H. on mõlemas nõudes kostjaks. Tulenevalt

§ § 434 on hagimenetluse sisuline lahend kohtuotsus. 9. Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja ainuhooldusõiguse osalise üleandmise nõue. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus andtaks talle osaliselt või täielikult üle. Avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega (PKS § 137 lg 2 p 2). PKS § 137 lg –st 3 tulenevalt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema 5

(9)2-17-12423 vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist. 10. Vastavalt

§ 558lg-le 1 kohus kuulas lapse vanemad isiklikult ära kohtuistungil 31.01.2018.

Hageja 2 jäi hagiavalduse juurde ning seletas, et soovib ainuhooldusõigust lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes, sest lapse isa ei ole lapse kasvatamises osalenud, on vaid ebaregulaarselt mõned korrad aastas lapsega kohtunud, nt eelmisel aastal külastas isa last kahel korral kodus ja ühel korral lasteaias, lisaks 2 kohtumist vanavanemate juures, mitmed kohtumised on olnud vaid 0,5 tundi. Laps ei ole isa juures viibinud pikemat aega. Samuti ei ole laps viibinud isa juures ööpäeva korraga. Reaalselt korraldab ja otsustab kõiki lapsega seotud asju avaldaja. Lapse ema leiab, et laps võib isaga kohtuda, aga ema peaks olema vahetus läheduses, sest lapse isa puhul tegemist ebakindla inimesega. Ühel hetkel võib ta käituda ja suhelda ühtemoodi, aga teisel hetkel juba vastupidi. H.H. vaidles vastu ja seletas, et kui laps on tema laps, siis kostja ei pea temaga eraldi tutvuma. Neil on lapse emaga erinevad maailmavaated. Ta on lapsele alati olemas ja tema uks on avatud. Kui laps elaks kostja juures, siis tema ei sooviks hagejalt mingit elatusraha ja kasvataks ise last. Kui laps jääb elama ema juurde, on tegemist kostja ärakasutamisega. Kosta arvates tema laps peaks elama tema juures tema maailmavaadete järgi. Peab olema arvestatud sellega ,et kui ühe vanemaga midagi juhtub siis ei koormata teise vanema rahakotti. Keegi ei tasu kostjale igatsustasu, kui ta last igatseb. Seni on pingutanud, et elatis saaks tasutud, aga enam ei maksa oma maailmavaadete kohaselt. 11.

§ 552

lg 2 alusel kohus küsis lapse ja isa elukohajärgsete kohalike omavalitsuste seisukohad, mõlemad eestkosteasutused toetavad lapse ema avaldust ainuhooldusõiguse osaliseks saamiseks lapse suhtes. Eestkosteasutused peale lastekaitsespetsialisti vestlusi mõlema vanemaga ja kodukülastusi lapse ja isa elukohas, asuvad seisukohale, et lapse L.M.´le on tagatud tema igapäevaseks eluks ja arenguks vajalik turvaline kodu ja kasvukeskkond tema ema E.M. juures. Xxxxxxxxxxx. valla esindaja istungil märkis, et kostja otsused pigem räägivad sellest, mis on tema enda vajadused ja kostja ei mõista millised on lapse soovid, tahtmised ja vajadused. Kui kostja soovib edaspidi osaleda lapse kasvatuses tuleks spetsialisti poolt hinnata tema vanemlikke oskusi. Xxxxxxxxxxx valla esindaja istungil leidis, et H.H.ile jääb õigus teada, kus tema laps viibib ja õigus oma lapsega suhelda. Vesteldes lapse emaga jäi arusaam, et laps on toimuvast segaduses. Toetame hageja avaldust ja ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja hagejale ainuhooldusõiguse andmist lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. 12. Kolmeaastast L.M.’d kohus ära ei kuula (

§ 5521lg 1).

Lapsele määratud esindaja adv. K. Jennsen istungil jäi seisukohale, et ühise hooldusõiguse teostamiseks on vaja olla lapse eluga tihedalt seotud ja teada lapse vajadusi, kuid ühise hooldusõiguse jätkamine käesolevas situatsioonis ei ole võimalik. Lapsevanemate maailmavaated on erinevad ja kui vanemad üksmeelele ei saa, võivad olla lapse huvid kahjustatud. Seni on ema otsustused üksi teinud ja esindaja leiab, et lapsele on parim, kui ema saab ainuhooldusõiguse lapse tervise, hariduse ja viibimiskoha suhtes. Elatis tuleks välja mõista. 13. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kirjalike seisukohtadega ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõue on põhjendatud ja rahuldab selle. Alaealise L.M. vanemate kooselu on lõppenud 2014.a suvel. Vanemad elavad alaliselt lahus – avaldaja koos lapsega elab Xxxxxxxxxxx.l, Xxxxxxxxxxx vallas, lapse isa H.H. elab Xxxxxxxxxxxl talus. Avalduse kohaselt last on sünnist saadik kasvatanud ema, mõned kuud elas isa lapsega koos, kuid peale kooselu lõppemist on isa lapsega kohtunud vaid 5-6 korda aastas, külastades ema sõnul viimasel aastal last kaks korda tema kodus, ühe korra lasteaias ning kohtudes isaga paaril korral vanavanemate juures, kusjuures mitmed kohtumised on kestnud vaid pool tundi. Laps ei tunne isa, 6

(9)2-17-12423 kutsudes teda „onu H.uks“, laps ei ole pikemalt isaga koos viibinud ega tema juures ööbinud. Kostja ei ole neile väidetele vastu vaielnud, vaid väitnud istungil, et ei peagi lapsega tutvuma. Kostja on ka kirjalikus vastuses märkinud, et tal ei ole raha, et kahte eraldi peres kasvavat last külastada ning on vestluses Xxxxxxxxxxx valla esindajale öelnud, et tal ei ole töö kõrvalt aega lapsega nii palju suhelda. Kostja väited istungil olid samuti vastuolulised: kostja leidis, et saaks lapse kasvatamisega oma kodus hakkama ning et 50 eurot lapse kohta ühes kuus on maal elades summa, millega tuleb toime ja lapse vajadused on täidetud, teisalt aga tulevikuplaanides kavatses ülalpidamiskohustuse täitmise asemel talu osta ja lapsele pärandada. Samuti kostja istungil teatas, et ei ole nõus hooldusõiguse osalise lõpetamisega ja soovib osaleda lapsega seotud otsustes, kuid samas leidis, et peale kohut puutub ta hagejaga kokku võimalikult minimaalselt, sest tunneb oma elu pärast hirmu.
  1. Kogutud andmetest nähtuvalt isal ei ole lapsega tihedat emotsionaalset sidet, ta ei ole igapäevaselt lapse elus osalenud ega lapse vajadustega kursis, ta ei ole last ka regulaarselt materiaalselt toetanud, vaid on jätnud lapse eest hoolitsemise ja lapse ülalpidamise vahepealsetel aastatel, kuni 2017 augustini avaldaja kanda. Seega isa ei ole soovinud oma hooldusõigust lapse suhtes regulaarselt teostada. E.M. sisuliselt juba teostab lapse hooldusõigust üksinda ning põhjendatud on ainuhooldusõigus olulistes küsimustes, so lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes üle anda, et vältida võimalike probleemide tekkimist seoses sellega, et lapsega seotud oluliste asjade otsustamiseks on vajalik isa nõusolek, kuid isa vastuolulise käitumise ning seisukohtade tõttu ei ole vanematel võimalik kokkuleppele jõuda. Lastevanemate omavaheliste erimeelsuste tõttu on H.H.´al ja E.M.´l üksmeelele jõudmine last puudutavas osas keeruline, mis viitab sellele, et lapsevanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei ole lapse huvides. Lapse huvides on kindla ning lapse jaoks arusaadava ja ettenähtava elukorralduse säilitamine. E.M. on pühendunud lapse eest hoolitsemisele ning sisuliselt kasvatanud ja teostanud hooldusküsimusi üksi. Alaealise lapse suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja ainuhooldusõiguse üleandmine lapse emale lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ei tähenda isalt vanema õiguste äravõtmist. Muus osas säilib vanematel ühine hooldusõigus ja isal on jätkuvalt õigus ja kohustus lapsega suhelda ning osaleda tema ülalpidamises.
  2. Ülalpidamiskohustuse täitmise nõue. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ning tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et elatise nõudmise hagi on samuti põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.
  3. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse eelkõige raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. H.H. maksis lapsele elatist ebaregulaarselt. Samas ei ole pooltel vaidlust, et kostja H.H. maksis hageja L.M.le 11.08.2017 seisuga sularahas 1400 eurot, millega vanemad lugesid kaetuks elatisemaksed augustist 2017 kuni 2018.a jaanuarini. Hageja nõuab elatist alates 01.02.2018, kuna hagi koostamise ajal ja ka hiljem on kostja teatanud, et ta rohkem enam elatist ei maksa, vaid et laps võiks elada kostja juures või siis kordamööda vanemate juures.
  4. Nii 20.09.2017 kostja kirjalikust vastusest (tlk 42) kui ka istungiprotokollist (tlk 97-101) nähtuvalt kostja ei ole nõus edaspidist elatist maksma. Istungil alguses selgitas kostja, et on osalenud lapse ülalpidamises ja seni on elatis tasutud. Kostja kirjelduse kohaselt töötab ta enda ettevõttes ja 7
(9)2-17-12423 igapäevaselt on töö olemas, saab miinimumpalka 470 eurot, millest läheb maha laen ja maksud ning tal on veel üks laps ülalpidamisel ning ta ei suuda 250 eurot kuus elatist maksta. Kuue kuu elatise summa tasus rahast, mille sai kostja korteri müügi eest, kontol oli ka Norrast saadud lõpparve raha ning tasutud summa võis tulla ka sellest summast. Samas kostja istungi lõpus teatas, et on suuteline elatist miinimumsummas kuus tasuma, aga ei taha, sest ei ole sellega nõus ja ei taha seda tasuda. Kostja teatas, et ei näita oma ettevõtte arvel iial suuremat summat kui 470 eurot.
  1. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2018 kehtiva töötasu alammäära 500 € järgi on elatise miinimum 250 € kuus. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud miminaalse elatise suuruse muutumisega.
  2. Kohus leiab, et kostja vastuväited elatise nõudele on vastuolulised, paljasõnalised ja tõendamata. PKS § 102 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem ei vabane elatise maksmise kohustusest üldjuhul ka siis, kui ta on olukorras, kus tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ta ei ole võimeline pärast elatise maksmist enam endale tavapärast elatustaset tagama. Seadusest tulenevalt võib kohus elatise alla minimaalmäära välja mõista erandlikel asjaoludel, eelkõige vanema täieliku või osalise töövõimetuse tõttu või selle tõttu, et elatise maksmise tagajärjel oleksid kostja teised alaealised lapsed hagejaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud. Selliseid asjaolusid kohus selles asjas ei tuvastanud. Kostja on töövõimeline noor mees, kellele kuulub ettevõte OÜ Estthor (reg.kood 14355480) ning 2 sõidukit (registri väljatrükid tlk. 107-109) ning kes ka ise on tunnistanud istungil, et suudaks lapsele elatist maksta, kuid põhjendamata ja tõendamata vastuväidetel keeldub alates 01.02.2018 elatist maksmast. 14.02.2018 e-kirjaga kohus kohustas kostjat hiljemalt 19.02.2018 kohtule teatama ja esitama tõendid selle kohta, kas ta on alates 01.02.2018 lapsele elatist maksnud. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja L.M. kasuks miinimummääras elatise välja alates 01.02.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  3. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu
  4. kuupäeva. Vastavalt hagiavaldusele tuleb elatis maksta hageja L.M.d kasvatava vanema, E.M. pangakontole.
  5. Menetluskulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagejad on hagiavalduses palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on istungil vastu vaielnud hagejate menetluskulude nõudele, väites, et protsess ei olnud vajalik, omapoolseid nõudeid ei ole kostja esitanud.

§ 162

alusel kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

§ 164

lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kuna kohus elatise nõudes hagi täies ulatuses rahuldab, kusjuures kostja on põhjustanud menetluse, keeldudes põhjendamatult edasise elatise andmisest ja on istungil andnud eksitavaid andmeid enda sissetuleku kohta, kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb elatise nõude osas menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 172

lg.1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses on mitu isikut, võib kohus otsustada , et menetluskulud kannab täielikult v. osaliselt mõni menetlusosaline , kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis , kui see 8

(9)2-17-12423 menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite v. tõendi.

§ 172lg.3 järgi hagita perekonnaasja kulud võib kohus jätta täielikult v.

osaliselt riigi kanda. Hooldusõigusasjas, kui olemuselt hagita asjas

§ 172

lg 1 kohaselt tuleks menetluskulud jätta isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse, so käesolevas asjas lapse kanda, kuid kohus leiab, et õiglane on jätta ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudes menetluskulud lapse vanemate endi kanda s.o. E.M. ja H.H.i kanda v.a. lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda. Lahend on tehtud lapse huvides ja lapsele on antud õigusabi ilma kohustuseta seda hüvitada ning alaealisel lapsel puuduvad ka rahalised vahendid õigusabikulu eest tasumiseks. Riigi õigusabi kulu väljamaksmise kohta riigi vahenditest teeb kohus eraldi määruse. 22. Menetluskulude kindlaksmääramine. Hagejate nimel esitas adv. A. Räpo 31.01.2018 kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hagejad on kandnud kuni istungini kulusid summas 956 eurot (sisaldab käibemaksu), sh riigilõiv 10 €, hagimenetlusega seoses 407 eurot (3 tundi ja 5 minutit) ning hooldusõiguse avaldusega seoses 549 eurot (4 tundi ja 5 minutit). Esindaja istungil täiendas kulude nimekirja kohtuistungil esindamise aja võrra, arvestusega 110€/tund + käibemaks (istungiprotokolli järgi istung kestis 2 tundi). Hagejad kinnitavad, et kõik kulud on kantud antud tsiviilasja ja hagejad ei ole käibemaksukohuslased. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt 956 eurot, lisaks istungil esindamise kulu 220 eurot + km 44 eurot, kokku 1220 eurot ja sellele vastavalt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi lisanduva viivise. Elatise nõudega hagi on kohtu hinnangul tavapärasest lihtsam, kusjuures sisuslist vaidlust ja tõendamiskoormist antud nõudes hagejal ei olnud. Sarnaste tsiviilasjade kohtupraktikast lähtuvalt (reeglina elatise asjades ka riigiõigusabi ei anta nõude vähese keerukuse ja kohtu enda suurema rolli tõttu lapse huvide kaitsmisel), samuti

§ 175

lg 1 alusel peab kohus hageja lepingulise esindaja materjalidega tutvumise, hagiavalduse koostamise ja istungimenetluses osalemise põhjendatud kuluks mitte rohkem kui 3 tunni mahus 396 eurot sh käibemaks (3 x 110 + 66 €), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Esindaja kulude tunnihinne 110 eurot on mõistlik ja põhjendatud.

§ 178lg.

2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.