lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasi nr 2-17-12332 HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 18.08.2017 A. F. esitas oa lepingulise esindaja kaudu Pärnu Maakohtule hagiavalduse N. F. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja tutvusid xxxx.a jaanuaris, xx xx xxxx sündis nende kooselust esimene laps – poeg S.. Hageja ja kostja abielu registreeriti xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuses. Pärast abiellumist elati algul xxxxxx, kuid aasta pärast koliti elama kostja vanematekoju xxxxx linnas. Xx xx xxxx sündis perre tütar V.. Peatselt pärast abiellumist hakkasid kostja käitumises ilmnema agressiivsus, armukadedus, vägivaldsus jne. Üks vägivallajuhtumitest on fikseeritud EMO-s. Samal ajal süvenesid üha enam ka kostja alkoholiprobleemid ning hasartmängusõltuvus, mistõttu on poolte abielu kulgenud tegelikult juba pikki aastaid läbi tülide ja riidude. Lisaks hageja sai 2014.a teada, et kostja on võtnud tema isikutunnistust kasutades internetipanga vahendusel kiirlaene ja jätnud need tähtaegselt tasumata.2017.a juunikuu alguseks oli pere kodune olukord muutunud sedavõrd väljakannatamatuks, et hageja oli sunnitud enda ja oa laste turvalisuse huvides kostja juurest lahkuma. Alates xx xx xxxx pooled faktiliselt enam koos ei ela. Hageja kolis enda vanematekoju xxxxxxxxxx ning kostja jäi elama xxxxxxxx. Pärast seda on kostja püüdnud lastega kontakti otsida, kuid lapsed kostjaga suhelda ei taha. Praeguseks on lapsed soostunud suhtlema kostjapoolse vanaema ja vanaisaga. Kostja ei panusta laste ülalpidamisse, hageja on laste nimel esitanud xxxx Maakohtusse hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja leiab, et abielu taastamine ja kooselu jätkamine enam võimalik ei ole ning hageja täiendavat aega leppimiseks ei soovi. Kostja on korduvalt kuritarvitanud hageja usaldust ja olnud tema suhtes vägivaldne, seetõttu ei soovi hageja kostjaga enam kooselu jätkata. Abielu jätkamine ei ole ka laste huvides, sest kostja käitumine on jätnud oma jälje, eriti pojale, kes on pidanud ka psühholoogilist abi kasutama. Hageja on juba varem üritanud kostjat veenda abielu lahutamises vastastikkusel kokkuleppel. Esialgu õnnestuski viia ühine abielulahutuse avaldus Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda, kuid kahjuks selgus, et kostja lahutusega tegelikkuses nõus ei ole ning ei kavatse määratud kuupäevaks lahutust vormistama minna. Seetõttu hageja otsustas perekonnaseisuasutusele esitatud lahutusavalduse annulleerida ja esitas lahutamiseks hagiavalduse kohtule. Hageja palub abielu lahutada, menetluskulud jätta poolte endi kanda. KOHTUISTUNG Kohus võimaldas kostjal hagile vastata suuliselt kohtuistungil. 07.09.2017 istungil kostja vaidles hagiavaldusel vastu ja taotles määrata leppimisaega kuud. Kostja sõnul ei vasta tõele hagiavalduse väited kostja vägivaldsuse ja armukadeduse kohta. Kostja käib alkoholismiravil. Kostja leidis, et poolte vahel on ajutine tüli, kostja soovib leppida ja peab võimalikuks abielu taastada. Kostja kinnitas, et pooled elavad alates xx xx xxxx eraldi linnades ning ei ole omavahel suhelnud, kuid lapsed olid suvel xxxxxx isa juures. Hageja jäi abielulahutuse nõude juurde. Hageja leiab, et abielu kostjaga on pöördumatult lõppenud, hageja abielulist kooselu taastada ei soovi, ei ole nõus kostjaga perenõustamisele minema ega kostjaga leppima. Hageja selgitas, et tal on ka uus suhe, ta ei soovi seda lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil isiklikult ära, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2. Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis registreeriti xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt kohus peab 2 Tsiviilasi nr 2-17-12332 tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. 3. Hageja leiab, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, hageja kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega soovi seda. Kostja vaidles lahutusele vastu ja avaldas soovi leppida. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt elavad abikaasad praeguseks ligi kolm kuud erinevates linnades ning neil omavahel suhtlus puudub, hageja väiteil on tal uus suhe. Sellistel asjaoludel lahutuse edasilükkamine ja leppimisaja andmine mingit tulemust ei annaks, sest kohus ei saa kohustada hagejat vastu tahtmist kostjaga leppima. Hageja on lisaks välja toonud, et kooselu ajal on hageja juba mitmel korral andestanud kostjale enda petmisi, andnud kostjale uusi võimalusi ja temaga leppinud. Kuna praegu hageja peab leppimist võimatuks ega soovi seda, hageja kategooriliselt välistab kostjaga abieluliste suhete taastamise ning ei ole nõus isegi kostjaga suhtlema, siis puuduvad kohtul mõistlikud võimalused poolte lepitamiseks. Samuti ei ole kohus veendunud kostja leppimisesoovi siiruses – kostja on ka ise algul nõustunud abielu lahutama ja pooled on andnud maavalitsuse perekonnaseisuosakonda ühise lahutusavalduse. Kohus on hageja ja kostja selgituste põhjal veendunud, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. 4. Menetluskulude jaotus.
lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega mõista kulusid pooltelt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.