Obsah (6)
§ 371§ 442§ 439§ 363§ 579§ 3722-17-12021 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2018.a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-12021 Tsiviilasi J.J
§ 371lg.
1 p. 3, § 371 lg. 2 p. 2 , § 372 lg 4-6, Keelduda J.J.’i hagi J.N.-J.’i vastu pärimisõiguse tuvastamise nõudes, põlvnemise tuvastamise nõudes, kinnistusraamatu ebaõigete kannete parandamise ja notariaalsete tehingute tühistamise nõuetes menetlusse võtmast ja lugeda elektrooniliselt esitatud avaldused tagastatuks selle esitajale. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud 11.08.2017 esitas J.J. Pärnu Maakohtule avalduse, milles taotles temast põlvnenud poja R.J.i kui surnud isiku ja temast justkui põlvnenud alaealise lapse D.J.’ile põlvnemise tuvastamist. Samuti avaldaja kui uus kinnisasja kaasomanik ja pereühisuse liige taotleb võltstoimingulise pärimise tühistamist, kuna pärandvara ei kuulunud abielu kestel soetatud ühisvara hulka. Avaldaja palub ebaseaduslikult saadud osa kinnisasja müügist saadud rahast 17 583,12 eurot J.N.-J.’ilt avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja taotleb, et notariaalse isiku tuvastamise toiminguta kinnistusosakonnale 29.07.2005. a esitatud allkirjavõltsinguga avaldust kinnistusraamatusse omanike omandiosade tahtevastaste suuruste jagunemise valiku kohta kande tegemiseks lugeda 1
(6)2-17-12021 ebaseaduslikuks ja sellega omastatud pärija omand omaniku ebaseaduslikust omandi valdkonnast ehk omandist välja nõuda avaldaja kui uue omaniku valdusesse. Avaldaja palub kohut menetleda temast põlvnenud poja R.J.i kui Osaühingu Aerotest omaniku notariaalselt volitatud esindamisvolitaja J.J. esindusõiguste omavolilise seadusevastase tühistamise asjaolusid, millega likvideeriti tuntud osaühingu tegevus, mis oli notariaalselt asutatud 1998. a Tallinnas ja Viimsis. Avaldaja on esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu ja ekspertiisitasudest vabastamiseks. Avaldaja esitas sarnase sisuga avalduse täiendatult korduvalt veel 31.08.2017 e-postiga ning 12.09.2017 paberkandjal allkirjastatult. 02.10.2017 määrusega kohus jättis J.J.i avalduse puuduste tõttu käiguta, kuna avaldusest ei olnud võimalik aru saada, kelle vastu see on esitatud ning mis nõuetes täpselt. Kohus selgitas, et põlvnemise tuvastamise nõue ja pärandihagi esitatakse hagiavaldusena, mis peab vastama menetlusdokumendile Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 38. peatükis sätestatud vorminõuetele ning
§-s 363 sätestatud sisunõuetele. Hagiavalduses tuleb märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Kohus selgitas ka, et
§ 442
lg 5 ja
§ 439
kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Seetõttu on hagi esemeks hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud
§ 363
lg 1 p-des 2-5 ja lg-tes 3-6 nimetatud andmed.
§ 363
lg 1 p 3 järgi lisatakse hagiavaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt (hagiavalduse tekstis), millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus selgitas avaldajale, et seoses pärimisõiguse tuvastamise nõudega ei ole kohtule arusaadav, kelle pärimist avaldaja soovib vaidlustada ja kas avaldaja on selles pärimisasjas õigustatud isik ja oleks pidanud olema pärija. Kinnistusraamatu andmebaasist nähtuvalt Pärnu, Tallinna mnt 16 kinnistu omanikud on olnud M.J. ½ osas ja R.J. ½ osas; edasi M.J. 2/4 osas, D.J. ¼ osas, J.N.-J. ¼ osas (s.t 26.03.2008 pärimisõiguse tunnistuse alusel on omanikena sisse kantud R.J.i pärijad (poeg ja abikaasa) kumbki ¼ osas). Kohtule ei olnud selge, mida nimelt avaldaja soovib vaidlustada pärimisasjas. Mis huvi on avaldajal nõude esitamiseks? Kas avaldaja oli üks pärijatest? Samuti jääb kohtule selgusetuks, kuidas on asjakohane kinnistusosakonnale esitatud avaldus võltsitud allkirjadega Tallinna mnt 16 kinnisasja jagamiseks. 18.10.2017 esitas J.J. hagiavalduse, milles märgib menetlusosalistena kostja J.N.-J.’i ja kostja alaealise lapse D.J.’i. Avalduses palub J.J. seoses pärimisõigusliku nõudega kohtul tutvuda põhjalikult tema menetlusabi taotluse juurde lisatud pärimismaterjalidega ja: 1) tunnistada kehtetuks K.K. ebaseaduslik korruptsiooniline pärimistoiming, 2) tühistada kõik ebaseaduslikud notariaalsed tehingud tagasiulatuvalt, 3) tunnistada kehtetuks käesolev elektrooniline ebaõiglane isikute tahtevastane kinnistusraamatu registriosa ning muuta see õiglaselt koostatud muudatustega hageja kasuks. Hageja taotleb Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud 29.07.2005.a. avalduse allkirja võltsingu kindlaks tegemise ekspertiisi. Põlvnemise nõudega seoses J.J. taotleb D.J. põlvnemise tuvastamist DNA ekspertiisiga Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kaudu. 20.10.2017 esitas J.J. uuesti hagiavalduse, milles on täiendatud asjaolude kirjeldust ning muudetud nõuete sõnastust. Viimases kohtule esitatud hagiavalduse versioonis J.J. on seoses R.J.i pärimisasjaga, Tallinna mnt 16, Pärnus asuva kinnisasjaga ning D.J.’i põlvnemisega esitanud järgmised nõuded: 1) Hageja palub tunnistada kehtetuks K.K. ebaseaduslik korruptsiooniline pärimistoiming; 2) Hageja palub elektroonilise registriosa kinnistustoimiku tõestamatud ja olukorrale 2
(6)2-17-12021 mittevastavad seadusevastased kanded lasta tühistada uute olukorrale vastavate ja puuduolevate kannetega; 3) Hageja taotleb tunnistada kehtetuks käesolev elektroonilise registriosa ebaõiglane isikute tahtevastane registriosa, ning muuta see õiglaselt koostatud ja olukorrale vastavate muudatustega uute seaduslike kannetega, milles peab olema tehtud kanne teise omaniku registriosa kinnisasja koormatise kohta. 4) Hageja taotleb Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud 29.07.2005.a. avalduse allkirja võltsingu kindlaks tegemise ekspertiisitoimingut, mille järgi saab dokumenti lugeda seaduslikuks või seadusvastaseks. 5) Hageja palub kohut tühistada kõik ebaseaduslikud notariaalsed tehingud tagasiulatuvalt. 6) Hageja J.J. taotleb D.J. põlvnemise tuvastamist DNA ekspertiisiga Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kaasusega. 21.10.2017 saatis J.J. kohtule täiendava seletuse esitatud dokumentide kohta ning 22.10.2017 epostiga saatis kohtuasja juurde dokumendid varasema Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnaga toimunud kirjavahetuse kohta. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud 20.10.2017 seisuga esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa menetlusse võtta ega läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. 02.10.2017 määruses osundatud puudusi ei ole hageja kõrvaldanud ja jätkuvalt puuduvad vaatamata kohtu selgitustele selged ja konkreetselt sõnastatud nõuded ehk hagi ese – kohtul ei ole võimalik üheselt aru saada, missuguse pärimistoimingu tühistamist, millise registriosa kande parandamist soovitakse. Kuid ka juhul, kui hageja esitaks hagiavalduses kirjeldatud asjaolude alusel selged nõuded, kohtu hinnangul ei nähtu neist asjaoludest hageja seadusega kaitstavat õigust või huvi ning hagiga ei saa taotletud eesmärki saavutada. Lähtudes seadusest tulenevatest eeldustest, allpool kohus analüüsib eraldi iga J.J.i esitatud nõude esitamise võimalikkust hagiavalduses esitatud asjaolude kirjelduste ja nõuete pinnalt. 1. Hageja taotleb tühistada notar K. Kivimägi ebaseaduslik pärimistoiming, märkimata täpselt, missugust pärimistoimingut silmas peab. Hageja antud asjaolude kirjeldusest võib järeldada, et ilmselt hageja soovib vaidlustada poeg R.J.i pärimisasjas tema abikaasale, J.N.-J.’ile väidetavalt pärimiskõlbmatuse tõttu ebaseaduslikult väljastatud pärimistunnistust. Kohus käiguta jätmise määruses selgitas, et pärimisõiguslikus vaidluses nõude esitamiseks peab hageja hagiavalduses välja tooma hageja õigusliku huvi antud pärimisasja vastu, st antud juhul kas ja millistel asjaoludel oleks hageja R.J.’i pärija. Pärimistunnistust avaldusele lisatud ei ole, kuid rahvastikuregistri andmetel suri R.J. xxxxxxxxxxxxx.a, seega vastavalt täna kehtiva Pärimisseaduse § 180 tuleks kohaldada tema pärimisasjas kuni 31.12.2008 kehtinud Pärimisseadust (edaspidi nimetatud kui Pärimisseadus2008). Pärimisseadus2008 § 6-7 sätete järgi, kui eeldada, et J.N.-J. oli pärandaja suhtes toime pandud teo tõttu pärimiskõlbmatu, oleks pärima õigustatud isikuks olnud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärimiskõlbmatu isik oleks surnud enne pärandi avanemist. Pärimisseadus2008 § 8 lg 1-2 tulenevalt vaidluse korral võib kohus tunnistada isiku pärimiskõlbmatuks huvitatud isiku nõudel (täpsemalt analüüsib kohus põlvnemise nõude esitamise eeldusi allpool eraldi punktis). Pärimiskõlbmatuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud pärimiskõlbmatuse põhjustest teada saamisest, kuid mitte pikem kui 10 aastat pärandi avanemise päevast. Kuna R.J.’i pärand avanes tema surmaga xxxxxxxxxxxxx ja 10 aastat pärandi avanemisest möödus 01.09.2016, oli J.J.’i hagi esitamise ajaks 2017.a augustis sellisel alusel pärimise vaidlustamiseks pikim võimalik tähtaeg lõppenud. Rahvastikuregistri andmete ja kinnistusraamatu andmete järgi oli J.N.-J. kõrval kaaspärijaks R.J.i poeg, xxxxxxxxxxxxx.a sündinud D.J.. Pärimisseadus2008 § 3
(6)2-17-12021 13-14 sätestatud seadusjärgse pärimise järjekorras oli D.J. kui R.J.i alaneja sugulane õigustatud pärima esimeses järjekorras, hageja J.J. aga teises järjekorras. Kuid isegi juhul, kui eeldada J.J.i põlvnemise hagi alusel, et D.J. ei olnud R.J.’i laps ja ei olnud õigustatud R.J.’i järelt pärima, millega hageja saaks olla õigustatud isikuks teise järjekorra pärijana ning hageja oleks saanud õigel ajal esitada nõude J.N.-J.’i pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks, siis ei oleks hageja J.J. siiski saanud vaidlustada D.J.’i põlvnemist (vt täpsemalt allpool kohtumääruse järgmine punkt). Seega hageja esitatud asjaoludel ei ole J.J.’i pärimisõiguslik nõue esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning selle hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2. Hageja J.J. taotleb D.J. põlvnemise tuvastamist DNA ekspertiisiga Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kaudu, väites asjaolude kirjelduses, et xxxxxxxxxxxxx sündinud D.J. ei põlvne hageja pojast R.J.ist, kuna R.J. õppis sel perioodil Tartus, viibis Pärnus harva ja kahtlustas lapse ema J.N.’i truudusetuses. Hageja leiab, et tal on seaduslik õigus teada saada väidetava pojapoja D.J.’i põlvnemise seaduslikku ajalugu. Tõendiks on esitatud koopia R.J.i sünnitunnistusest. Rahvastikuregistri kehtivatel andmetel on xxxxxxxxxxxxx sündinud D.J.’i ema J.N.-J. ja isa R.J. (surnud xxxxxxxxxxxxx). Hageja J.J.’i nõue D.J.’i põlvnemise asjas on perspektiivitu, kuna nõude on esitanud isik, kes ei saa seaduse kohaselt vastavat nõuet esitada. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel, kusjuures PKS § 92 lg 1 järgi võib isaduse vaidlustamise hagi esitada üksnes isiklikult. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama. Samuti
§ 579
lõike 1 ja 2 kohaselt kohus lahendab surnud isiku kohta sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel, mille võib esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse, tema eestkostja või valla- või linnavalitsus. Seega oleks antud asjas avaldust esitama õigustatud isikuks üksnes D.J. ise või tema ema J.N.-J. või valla- või linnavalitsus. Vanavanematele ei ole seadusega sellise avalduse esitamise õigust antud. Seega J.J.’i hagi põlvnemisasjas ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning selle hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 3. Hageja palub elektroonilise registriosa kinnistustoimiku tõestamatud ja olukorrale mittevastavad seadusevastased kanded lasta tühistada uute olukorrale vastavate ja puuduolevate kannetega, kuid ei ole märkinud, millise registriosa millised kanded täpselt on seadusevastased, millised kanded vastaks uuele olukorrale ning millised kanded on puudu. Hagiavalduses sellele nõudele eelnenud asjaolude kirjelduse järgi Tallinna mnt 16, Pärnus asuva kinnistu (registriosa nr 554605) koosseisu 2008.a tehtud kanded ei vasta omanike seaduslikele õigustele ja ei ole matemaatiliselt õiged peale 2008.a toimunud kinnistu kaheks katastriüksuseks jagamist. Kinnistusraamatu kehtivast väljatrükist nähtuvalt moodustati Tallinna mnt 16, Pärnus asuv kinnistu 26.03.1999.a kandega ning kinnistu omanikena kanti sisse 1/3 mõttelistes osades kaasomanikena M.J., R.J. ja M.L.. Hageja enda esitatud tõendist, 28.07.2005 M.J.’i ja R.J.’i avaldusest kande tegemiseks kinnistusraamatusse, samuti kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et 4
(6)2-17-12021 Pärnu Maakohtu 29.06.2004 otsusega rahuldati M.J.’i ja R.J.’i hagi M.L.’i vastu ning lõpetati M.L.’i kaasomand Tallinna mnt 16, Pärnus asuva kinnistu suhtes ja eelnimetatud kinnistamisavalduse alusel kanti 01.08.2005 kandega kinnistu ½ mõttelistes osades kaasomanikena sisse M.J. ja R.J.. 26.03.2008 kinnistamisavalduse ja 26.03.2008 pärimisõiguse tunnistuse alusel 02.04.2008 kandega kanti R.J.i asemel ¼ mõttelise osa kaasomanikena sisse pärijad D.J. ja J.N.-J.. 12.07.2017 kinnistamisavalduse alusel on 13.07.2017 kandega M.J.’i asemel Tallinna mnt 16 kinnistu ½ mõttelise osa omanikuna sisse kantud J.J.. Seega on hageja saanud vaidlusaluste kannetega seotud kinnistu kaasomanikuks alates 13.07.2017, enam kui 12 aastat peale kaasomandi kohtuvaidlust ning enam kui 9 aastat peale katastriüksuste muudatuste kandeid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Hageja vaidlustab Tallinna mnt 16 suhtes 2008.a toimunud katastriüksusteks jagamise tulemusel kinnistusraamatusse
- aastal, so 9 aastat enne J.J.i 2017.a omanikuks saamist tehtud kandeid. Hagiavaldusest ei ole võimalik välja lugeda, millised kanded ja miks on ebaõiged või puudu, kuidas nende kannetega on 13.07.2017 kinnisasja kaasomanikuks saanud hageja õigusi rikutud ning millistelt isikutelt nõuab hageja ebaõige kande parandamist, sh millised konkreetselt peavad olema kinnisturaamatusse tehtud parandused. Hageja poolt esile toodud väidetavad rikkumised jäävad perioodi, mil ta ei olnud Tallinna mnt 16 kinnistu kaasomanik.
- Hageja taotleb tunnistada kehtetuks käesolev elektroonilise registriosa ebaõiglane isikute tahtevastane registriosa, ning muuta see õiglaselt koostatud ja olukorrale vastavate muudatustega uute seaduslike kannetega, milles peab olema tehtud kanne teise omaniku registriosa kinnisasja koormatise kohta. Samuti hageja taotleb Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud 29.07.2005.a. avalduse allkirja võltsingu kindlaks tegemise ekspertiisitoimingut, mille järgi saab dokumenti lugeda seaduslikuks või seadusvastaseks. Hageja palub kohut tühistada kõik ebaseaduslikud notariaalsed tehingud tagasiulatuvalt. Tehingu tühistamise eeldused ja regulatsiooni sätestab Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). Täpsemalt TsÜS § 92 lg. 3 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS § 94 lg. 3 võib tehingu teinud isik pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS § sätestab tehingu tühistamise korra, mille kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Seega tühistamise avalduse saavad TsÜS sätestatud alustel esitada üksnes tehingu teinud isikud. Nõuete sisust ei nähtu, millise kinnisasja millise registriosa millised kanded täpselt on ebaõiglased ja hageja tahtevastased, missugused peaksid olema õiglased ja olukorrale vastavad uued seaduslikud kanded ning millise omaniku registriossa ja millise kinnisasja koormatise kohta peab olema tehtud kanne. Samuti ei ole võimalik aru saada, millised konkreetsed notariaalsed tehingud on ebaseaduslikud ja kuidas need rikuvad hageja õigusi. Neile nõuetele eelnevalt kirjeldatud asjaoludest ei ole samuti võimalik välja lugeda, milliseid hageja õigusi on rikutud või mida hageja nõuetega saavutada soovib. 29.07.2005.a kinnistamisavaldusele on alla kirjutanud R.J. ja M.J. ning nimetatud dokumendi õigusvastasusele saaks tugineda isik, kelle õigusi selle avaldusega rikuti. Hageja on saanud vaidlusaluse Tallinna mnt 16 kaasomanikuks M.J.i järel 2017.a. Hageja poolt viidatud notariaalsed tehingud toimusid 2005.a ja teiste isikute vahel, hageja ei ole esitanud kohtule andmeid ühegi notariaalse tehingu kohta, mille pooleks oleks olnud hageja. Mis puudutab hageja viidet asjaolule, et Pärnu Maakohtu otsusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2005 otsusega nr 2-2/86/05, maksti kaasomandi lõpetamisel M.L.’ile tema kaasomandiosa nii M.J.i kui R.J.i eest välja M.J.i poolt notar K. Kivimägi juures hoiustatud rahast 5
(6)2-17-12021 (hagiavaldusele lisatud 25.07.2005 notariaalselt tõestatud M.J.i avalduse järgi 375 000 krooni) ja M.J. oleks pidanud saama kogu väljaostetud osa, so 2/3 mõttelise osa omanikuks, siis kohus selgitab, et selline tehing oleks olnud tollaste kaasomanike M.J.’i ja R.J.i vaheliste kokkulepete küsimus ning hageja, kes ei olnud ei kaasomandi lõpetamise kohtuvaidluses menetlusosaliseks ega notariaalsetes tehingutes tehingupooleks, ei saa neid asjaolusid vaidlustada. Eeltoodud asjaoludel kohus leiab, et tuginedes hagiavaldusele, sellele lisatud tõenditele ja eeldades nende õigsust, ei ole Tallinna mnt 16 Pärnus asuva kinnistuga seoses 2004 - 2009.a perioodi kinnistusraamatu kannete ja notariaalsete tehingute osas hageja õiguste rikkumine ja rikkumise kõrvaldamine taotletud viisil võimalik. Hageja ei ole 20.10.2017 seisuga esitatud hagiavalduses enam esitanud ega täpsustanud 11.08.2017 avalduses esitatud nõuet menetleda temast põlvnenud poja R.J.i kui Osaühingu Aerotest omaniku notariaalselt volitatud esindamisvolitaja J.J. esindusõiguste omavolilise seadusevastase tühistamise asjaolusid, millega likvideeriti tuntud osaühingu tegevus, mis oli notariaalselt asutatud 1998. a Tallinnas ja Viimsis. Kohus loeb, et hageja on nimetatud nõude esitamise kavatsusest loobunud ning pikemalt kohus nimetatud nõuet ei käsitle, kuid märgib, et selle nõude selle sisust ega eesmärgist ei olnud võimalik aru saada ning nõuet ei saaks menetleda. Seega kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, kuna puuduvad andmed, et hageja õigusi oleks rikutud ning hagiavaldusega ei ole hageja taotletavaid eesmärke võimalik saavutada (alus:
§ 371lg.
2 p.1 ja 2). Koos hagiavaldusega ei võeta menetlusse ka menetlusabi taotlust. Siinkohal kohus ka märgib, et J.J.i 10.05.2017 riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse lahendamisel tsiviilasjas nr 2-17-7300 on kohus temale juba pärimisõigusliku ja põlvnemisega seotud nõuete perspektiivitust selgitanud. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
§ 372lg.6) /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 6
(6)