) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (
Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (
Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud kostja kirjaliku seisukohaga, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Pooled on elanud pikaajaliselt lahus ning perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutamiseks olukorras, kus üks pooltest ei oma registreeritud elukohta Eestis (
). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvituselevõtuks abielu taastamiseks, seda eriti veel olukorras, kus kostja elab juba aastaid Soome Vabariigis. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole, puuduvad varalised nõuded teineteise vastu. Hageja on soovinud, et kostja taastaks oma abielueelse perekonnanime. Kohus on hagejale selgitanud, et abielueelse perekonnanime taastamist saab nõuda isik, kes nime muutis. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei ole esitanud taotlust abielueelse perekonnanime taastamiseks. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. Kostja M.N.’i perekonnanimeks jääb „N.“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.