Obsah (4)

§ 147§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2017, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-11567 Tsiviilasi L. S. hagi X

) § 3401 lg 1 ja § 147 alusel kohus 14.08.2017 määrusega andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning jättis avalduse seniks käiguta. Kohus kohustas hagejat tasuma riigilõivu summas 200 eurot. Kohus selgitas, et hageja on nõude esitanud võlatunnistuse alusel, tegemist ei ole RLS §22 lg 1 p-s 1 nimetatud nõudega., millelt riigilõivu ei võeta. Tsiviilasi nr 2-17-11567

1. Hageja esindajale on kohtu 14.08.2017 määrus kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 16.08.2017, seega riigilõivu tasumiseks määratud 7-päevane tähtaeg lõppes 23.08.
3. Hageja riigilõivu ei tasunud. 23.08.2017 esitas hageja esindaja kohtule e-kirja, milles märgib, et tsiviilasjas 2-17-11567 (L. S. vs Xxxxxxxxx Xxxxxxxx) on kohus teinud puuduse kõrvaldamiseks määruse põhjendusel, et hageja on palunud võlatunnistuse alusel nõude rahuldada. Hagiavaldusest ja võlatunnistusest nähtuvalt on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, st tegemist on peamiselt tõendamiskoormise jagamisega ja sel alusel esitatud nõue on seotud kohustusega, mida tunnistatakse, ehk töösuhtest tuleneva nõudega. Seetõttu hageja ka riigilõivu ei tasunud. Kuna määrus vaidlustatav ei ole, siis seetõttu edastas hageja esindaja vastava selgituse e-kirjaga.
4. Juhindudes

§ 147lg 1 kolmandast lausest, § 3401 lg-st 2 ja § 371 lg 1 p-st 10, kohus keeldub L.

S. hagi Xxxxxxxxx Xxxxxxxx OÜ vastu menetlusse võtmisest, kuna kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu ei tasutud. Hageja esindaja on riigilõivu tasumata jätmist põhjendanud kohtule tähtaja viimasel päeval saadetud ekirjas sellega, et kuigi nõue on esitatud võlatunnistuse alusel, on tegemist töösuhtest tuleneva nõudega. Sama seisukoht nähtub ka juba hagiavaldusest (hageja on hagiavalduses samuti välja toonud, et ta ei tasu riigilõivu RLS § 22 lg 1 p 1 alusel). Kohtu seisukoht, et Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg p 1 selles asjas ei kohaldu, oli hagejale teada 14.08.2017 riigilõivu tasumiseks tähtaja andmise kohtumäärusest. Kohus jääb selle seisukoha juurde. Üksnes asjaolu, et nõue tuleneb töösuhtest, ei tähenda, et nõude kohtusse esitamisel ei pea hageja riigilõivu tasuma.

1. RLS § 22 lg 1 p 1 alusel riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. Seaduses ettenähtud hüvitised selle loetelu järgi riigilõivust vabastatud ei ole, kuid Riigikohus on oma praktikas (vt 3-2-1-117-11) asunud seisukohale, et RLS § 22 lg 1 p 1 alusel on riigilõivuvabad mh töötaja hüvitisnõuded, mille rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse.
2. Hageja ühtegi RLS § 22 lg 1 punktis 1 loetletud nõuet esitanud ei ole. Võlatunnistusega tunnustatud nõude sisuks on hageja (töötaja) poolt kostjalt (tööandjalt) nõutav hüvitis töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise eest. Hagiavaldusest järelduvalt ei vaidle pooled töölepingu töötaja poolt ülesütlemise kehtivuses. Hageja hüvitise nõude rahuldamise eelduseks ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine kohtu poolt.
3. Hageja palub võlgnevuse summas 1283,70 eurot välja mõista kostja 15.04.2017 võlatunnistuse alusel, seega on tegemist võlanõudega, millelt RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu summas 200 eurot (tsiviilasja hind kuni 1500 eurot). Riigilõivu tasumiseks hagejale määratud tähtaeg on möödunud. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist olemasolevate andmete põhjal (hageja nimi, tsiviilasja nr), kuid riigilõivu tasumise laekumist ei nähtu. 9.

§ 372

lg 4 teise lause järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse avaldus koos lisadega ja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega esitajale. 14.08.2017 määruses kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmiste määratud tähtpäevaks täitmata jätmise korral jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle. 10. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Puuduste kõrvaldamise järel võib hageja uuesti avaldusega kohtu poole pöörduda. 11.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab avalduse menetlusse võtmata, jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 kohaselt hageja kanda.

Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud. Hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2