Obsah (6)

§ 97§ 102§ 100§ 101§ 109§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-16-1871 Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 10. juuni 2016.a. Xxxxxxxxxxxx kohtumaja A.

§ 97p 2 tulenev ülalpidamiskohustus.

Kui B. pojaga kodust lahkus, leppisid A.i vanemad kokku, et C. peab üleval A.E.i ja B. peab üleval A.i ning vanemad ei hakka teineteiselt nö. risti nõudma teisele lapsele ülalpidamist. C. on andnud lisaks A.E.ile ülalpidamist ka A.ile. Nagu nähtub lisatud pangakonto filtreeritud väljavõttest (lisa 4) on C. alates maikuust 2015 kandnud B. pangaarvele A.i elatusrahaks 5 maksega 305 eurot. Kui A. oli talvel koos emaga Eestis, siis ostis C. lapsele uued prillid maksumusega 70,00 eurot, mida tõendab arve nr

1. Kostja avaldab, et tal ei ole võimalik hagejale elatist maksta, sest tal puuduvad selleks vajalikud sissetulekud. C. on juba poolteist aastat ilma tööta ning eelmisel,
2. aastal tal sissetulekud puudusid.
3. aastal oli tal aasta sissetulek 705,70 eurot. Nimetatud asjaolusid tõendavad maksuameti andmed C. sissetulekute kohta. C. on end elatanud peamiselt juhutöödest ja teistel inimestel väikse tasu eest abiks käies. C.il puuduvad vahendid ja võimalused maksta elatist nii summas 385 eurot kuus, kui ka 215 eurot kuus. Kostja palub, et kohus kohaldaks

§ 102

lg 2 sätteid, arvestades, et kostja ülalpidamisel on teine laps, kelle suhtes on mõlemal vanemal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus, samuti et vanemad on seni kokku leppinud lastele ülalpidamise andmises selliselt, et kumbki vanem peab üleval enda juures elavat last, ning jätta A. hagi rahuldamata ning elatis välja mõistmata. MENETLUSE KÄIK

1. 08.02.2016.a. võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 2 2-16-1871 08.04.2016.a. määras kohus eelistungi. 25.04.2016.a. toimunud eelistungil andis kohus tähtaja kuni 04.05.2015.a., et esitada pooled esitaksid oma isiklikud pangakontode väljavõtted, hageja esitaks tõendid enda sissetulekute kohta ja kostja põhistaks esitatud väiteid. 26.04.2016.a. on kohus kohustanud hagejat esitama täiendavad seisukohad ja oma nõuet täpsustama. 16.05.2016.a. määras kohus kirjaliku menetluse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hagejate seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb ka osaliselt rahuldada. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. 4.

1. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja seadusliku esindaja B.i ja kostja C.i kooselust on sündinud hageja A.; - hagejate vanemate kooselu on lõppenud
2. aasta maini, kui hageja A. ja tema seaduslik esindaja B. kolisid kostjast eraldi elama; - kostja C.iga elab pärast vanemate lahutust 19-aastane tütar A.E. (sünd. xxxxxxxxxxx.a.), kes õpib Xxxxxxxxxxxx Kutsehariduskeskuse bürootöö eriala
3. kursusel; - kostja A. on alates 2015.a. maikuust kandnud B.i pangaarvele viie osamaksega 305 eurot; - kostja A. on 2016.a. talvel ostnud hagejale uued prillid maksumusega 70 eurot. 4.2.

§ 100lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Alates 01.01.2015.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 195 eurot kuus ühe lapse kohta ja alates 01.01.2016.a. on elatis 215 eurot kuus. Kohus nõustub hagejaga leides, et kostja ei ole andnud hagejale piisavalt elatist. Vaidlust ei ole selles, et kostja on andnud alates 2015.a.a maikuust elatist kokku summas 375 eurot, mis on ilmselgelt vähe, et katta minimaalseid alaealise lapsega seotud kulusid ühe aasta jooksul. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17).

§ 101

lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida

§ 102lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes.

Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui

§ 101lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja seaduslik esindaja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et nad ei saa Soome Vabariigilt toetusi, samuti nähtub hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttelt, et hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on 90€ peretoetus ja 158€ pension. Seega on asjas leidnud tõendamist, et hagejal puudub sissetulek ning tema seadusliku esindaja sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldaksid katta kõiki alaealise lapse kasvatamisega seotud vajadusi. Kostja A. on leidnud, et esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks allapoole miinimummäära, sest tal puuduvad selleks sissetulekud lahus elava alaealise lapse ülalpidamiseks. 3 2-16-1871 09.05.2016.a. on kostja esitanud kohtule 29.04.2016.a. sõlmitud töölepingu, mille alusel on kostja asunud tööle alates 02.05.2016.a., töötasuga 430 eurot kuus. Kostja hinnangul tuleks hageja seaduslikul esindajal panustada võrdväärselt hageja ülalpidamiseks, leidma endale töö, mis võimaldaks vajalike kulutuste eest tasuda. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Seega kohus leiab, et kostjal puudub mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui elatise miinimummääras. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. Kostja käib tööl, tal on püsiv sissetulek, seega ei ole takistusi sissetulekute leidmisel. 4.3.

§ 102

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja C. on esitanud hagile vastuväited leides, et kuna ta on hageja seadusliku esindajaga B. sõlminud kokkuleppe, mille järgi kumbki lapsevanem kannab ühe lapse kulud, siis ei oleks elatise nõue põhjendatud. Teiseks, tuleks vähendada elatise suurust A.E.i ülalpidamise tõttu.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

§ 109

alusel kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Vaidlust ei ole selles, et hageja A. elab ema B.i juures ja kostja juures elab A.E., kuid hageja seaduslik esindaja on ümber lükanud väited, et eelkirjeldatud kokkulepe oleks sõlmitud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kõnealuse kokkuleppe olemasolu, mille tõendamise vajadusele on kohus 25.04.2016.a. eelistungil kostja tähelepanu juhtinud. Samuti ei saanud vanemad käesolevas asjas sõlmida kokkulepet täisealise tütre A.E.ile elatise maksmiseks. Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal

§ 97

p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte (RKTKm nr 3-2-1-119-15, p 13). A.E. oli 2015.a. detsembris väidetava kokkuleppe sõlmimise ajal 18-aastane, kes võis ise otsustada, kas ja kelle suhtes ta oma elatise nõude esitab. Kostja C.i otsustada ei olnud sel ajal nõude esitamisest loobumine B.i vastu ja sõlmida kokkulepet, mida ta on kohtule väitnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja juures elab A.E., kuid kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et esinevad

§ 102

lg 2 sätestatud kohased alused, st vanema ülalpidamisel on teine laps, kes osutuks elatise väljamõistmisel vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus tegi eelistungil kostjale ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, et on väidetava kokkuleppe sõlmimisel võtnud tütre vajalike kulude eest tasumise enda kanda. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks, so 04.05.2016.a. esitanud seisukohti ja tõendeid tütre A.E.i ülalpidamise kohta. Võttes arvesse, et tegemist on 19-aastase täisealise isikuga, siis ei saa eeldada, et tal endal igasugused sissetulekud puuduksid ja ta oleks ainult kostja ülalpidamisel. Täisealise lapse puhul ei kehti

§ 101lg 1 4 2-16-1871 sätestatud nn miinimumelatise suuruse eeldused.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt C.ilt tuleb hageja A.i kasuks välja mõista elatis alates 04.02.2016.a. hagi esitamises

§ 101

lg 1 sätestatud määras, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. 4.4. Hageja on nõudnud elatise miinimummääras tagasiulatuvalt perioodi 01.05.2015.a. kui hagi esitamiseni 04.02.2016.a. eest.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega on tagasiulatuva elatise arvestuslikuks suuruseks kokku 1775 eurot (8 kuud x 195€, 2016.a. jaanuar 215€). Kostja leiab, et temal puuduvad võimalused maksta hagejale igakuiselt elatist, sest kokkulepe välistab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine

§ 108järgi.

Samuti nähtub kostja hinnangul, et C. on andnud lisaks A.E.ile ülalpidamist ka A.ile. Kohtule esitatud A.i pangakonto filtreeritud väljavõtte järgi on C. alates maikuust 2015 kandnud B. pangaarvele A.i elatusrahaks 5 maksega 305 eurot. Kui A. oli talvel koos emaga Eestis, siis ostis C. lapsele uued prillid maksumusega 70 eurot. Kostja avaldab, et tal puuduvad enamaks võimalused, sest tal ei ole selleks vajalikke sissetulekuid. C. on olnud poolteist aastat ilma tööta ning eelmisel,

1. aastal tal sissetulekud puudusid.
2. aastal oli tal aasta sissetulek 705,70 eurot. Nimetatud asjaolusid tõendavad maksuameti andmed C. sissetulekute kohta. Eelistungil 25.04.2016.a. on C. kohtule avaldanud, et ta on end elatanud juhutöödest, saades kuus kuni 430 eurot töötasu, mõnel kuul ei ole tasu saadud. Käesolevas asjas tuleb arvestada sellega, et kostjal C.il ei ole olnud 2015.a. püsivat sissetulekut (MTA tõendid ja kostja kontoväljavõte), mis oleks võimaldanud temal igakuiselt seaduses ettenähtud määras elatis hagejale maksta. Kostja on saanud püsiva töökoha alates 29.04.2016.a. (kohtule esitatud tööleping nr 6), mis võimaldab tal ülalpidamiskohustust täitma asuda. Kohus leiab, et tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetab kostja äärmiselt raskesse olukorda ning on talle ebamõistlikult koormav (vt RKTKo nr 32-1-163-13, p 12; nr 3-2-1-35-16, p 20). Käesolevas asjas on leidnud kinnitust, et kostja on hageja seadusliku esindaja kontole kandnud alates 01.05.2015.a. kuni 16.11.2015.a. raha, mille eesmärgiks on lapsele elatist maksta. Hageja seaduslik esindaja ei ole kohtule esitanud selgitusi ja tõendeid, et ta oleks sel ajal elatist nõudnud suuremas ulatuses. Kohus ei arvesta elatise maksmisena 30.11.2015.a. kostja poolt B.i kontole kantud 110 eurot, mis on hageja seadusliku esindaja selgituste järgi viimase sõidukulude hüvitamine, mis nähtub ka ülekande selgitusest. Seega kohus leiab, et tagasiulatuvat elatist tuleb vähendada poole võrra, so summani 887 eurot, millest tuleb maha arvestada kostja tasutud elatis summas 195 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 692 eurot. Hagihind
3. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1935 eurot (215x9). Menetluskulud
4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 5 2-16-1871 Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Et hagi on praktiliselt rahuldatud ulatuses, nagu see esitati, aga samuti, et tegemist on alaealise lapse elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
5. Käesolevas kohtumenetluses ei ole pooled kohtu määratud ajaks esitanud kohtule taotlusi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 6