Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale I kätte toimetatud
lg-tes 1, 2 sätestatud viisil 29.01.2016 (tl 48) ning kostjale II isiklikult 29.01.2016 (tl 49). Kostja II taotlusel pikendas kohus vastamise tähtaega kuni 01.03.2016. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Lõike 2 järgi hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises 3 lauses sätestatud määras päevas alates 09.01.2016.
sõnastusest tulenevalt võib taotleda viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, seega alates hagiavalduse esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 15.01.2015, seega mõistab kohus
§-s 367 nimetatud viivise välja alates 15.01.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 39 625,44 eurot, OÜ-lt Metsavenna Turismitalu OÜ Silindia Ehitus kasuks välja viivis 25 000 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel
alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 15.01.2016 tagastamata põhivõlgnevuselt, s.o 39 625,44 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 25000 eurot ületada põhinõude 39 625,44 euro suurust.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4. Tartu Maakohtu 25.01.2016 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks.
445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ning kohus jätab Tartu Maakohtu 25.01.2016 määrusega seatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna ja abinõu tuleb tühistada kohtuotsuse täitmisel. MENETLUSKULUD 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 1150 eurot, õigusabikulud 1440 eurot ning tagatise 3250 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 1100 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõiv 50 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esitatud arvelt nähtub, et materjalidega tutvumiseks on kulunud 4 tundi ning hagiavalduse koostamiseks 8 tundi ning tunnihind on 100 eurot. Kohtupraktikas (Riigikohtu määrused nr 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13) on mõistlikuks tunnitasuks peetud 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ilma käibemaksuta. Esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikat arvesse võttes mõistlik tunnitasu. Õigusabi osutamisele on kulunud 12 tundi. Arvestades ühelt poolt hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse sisu ning vaidluse asjaolusid ning teiselt poolt asjaolu, et tegemist ei 4 olnud hagiavalduse nõude poolest keeruka õigusvaidlusega ning asi lahendati tagaseljaotsusega, peab kohus vajalikuks õigusabikuluks 6 tundi, s.o summas 600 eurot (ilma käibemaksuta).
lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning äriregistrist nähtuvalt on Osaühing Silindia Ehitus käibemaksukohustuslane. Seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjatelt tagatis summas 3250.
lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul
lõikes 1 nimetatud ajast alates.
lg 1 järgi tagastab kohus tagatise tagatise andja avalduse alusel, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Seega ei kuulu tagatis menetluskuluna väljamõistmisele kostjatelt ning hagejal tuleb esitada kohtule avaldus tagatise tagastamiseks, arvestades
Eelnevast tulenevalt on põhjendatud menetluskulud 1750 eurot, mis
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.