Obsah (9)

§ 661§ 459§ 463§ 430§ 428§ 173§ 168§ 466§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval Kohtunik Kohtujurist Heli Käpp Egert Übner Tsiviilasja number 2-16-707 Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2016, Pärnu Tsiviilasi A.

§ 661

lg 4 alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavakstegemisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 12.09.2012 Pärnu Maakohus tsiviilasjas 2-11-7728 kinnitas A. R.i ja S. P.e kompromissi, millega A. R. kohustus muu hulgas tasuma alates 01.08.2012 S. P.ele igakuuliselt elatist pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni S. P.e täisealiseks saamiseni. 16.01.2016 kohtule esitatud hagiavaldusega (tsiviilasi 2-16-707) A. R. taotles kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppes ettenähtud elatise suuruse muutmist. 31.03.2016 korraldaval kohtuistungil pooled jõudsid elatise suuruse muutmise osas kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: A. R. maksab S. P.e ülalpidamiseks elatist 2016 –

1. aastal 175 eurot kuus, alates 2018.aastast igakuine elatis suureneb iga kolme aasta järel 25 € võrra. Elatis makstakse iga kuu 20.kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Samuti A. R. kohustus tasuma S. P.ele 2016.a esimese kolme kuu eest kogunenud elatise võlgnevuse 120 eurot hiljemalt 20.augustiks
2. Hageja loobus 12.09.2012 kohtumäärusesga kinnitatud 0,5% suuruse viivise nõudmise õigusest, hageja esindaja nõustus, et seaduses sätestatud viivise nõudmise õigus on piisav ning viivises eraldi kokku leppida ei ole vaja. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled kohtuistungil jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja palusid selle kohtumäärusega kinnitada. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustatid kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegadae muutmist otsuses. Tulenevalt

§ 463

lg-st 2 kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et eeltoodu võimaldab uue hagiga nõuda ka kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe alusel makstava elatise suuruse muutmist.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus muudab varasema kohtumäärusega kinnitatud kompromissi osas, milles sellega on ette nähtud tulevikus täitmisele kuuluv elatise maksmise kord, kohus kinnitab uue kokkuleppe ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise järel ei saa hageja enam sama nõudega kohtu poole pöörduda. Elatise maksmise kokkuleppe kinnitamise määrus on vajadusel sundkorras täidetav.

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi 2 Tsiviilasi nr 2-16-707 kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Selles asjas pooled ei ole menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hüvitatavad kulud puuduvad, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

§ 661lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Eeltoodu ja

§ 466lg 3 alusel jõustub määrus avalikult teatavakstegemisest.

Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 125 €. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. RLS § 15 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastavalt

§ 150

lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja 31.03.2016 istungil taotles ekslikult tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalistele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohtutoimiku andmetel hagiavalduse esitamisel tasus ÕIGUSBÜROO JELENA SMORODINA 16.01.2016 hageja eest riigilõivu 125 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229, viitenumbriga 00716000182746. Ekslikult tasutud rahasumma 125,00 eurot tuleb tagastada ja vastavalt hageja taotlusele kanda Õigusbüroo Jelena Smorodina arvelduskontole, millelt riigilõivu tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3