) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätesttud korras.
Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. 4. I. T.il xx xx xxxx sündinud poja J. T.i sünniaktis kanne isa kohta puudub.
lg 1 ja § 95 kohaselt tuvastab isaduse sellisel juhul kohus muu hulgas ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kohus tuvastab põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (
5. Asjas teostatud DNA- ekspertiisiga on kostja isadus hageja suhtes üheselt välistatud. Ekspertiisi meetod on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ning ekspertiisi tulemuse õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Seega asjaolud ei võimalda tuvastada J. M. isadust I.T.i poja J. T.i suhtes. Hagi põlvnemise tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. 2 6.
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kuna kostja ei ole hageja isa, ei ole tal ka hageja ülalpidamise kohustust. Kohus jätab elatise väljamõistmise hagi rahuldamata. 7. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Teadaolevateks menetluskuludeks asjas on kostja poolt tasutud DNA-ekspertiisi tasu 171 eurot, mille kostja palub hagejalt tema kasuks välja mõista. Koos elatise nõudega esitatud isaduse tuvastamise hagilt riigilõivu ei võeta. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jätab kohus kulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.