← Eesti

2-15-19579/6

Obsah (13)§ 142§ 187§ 323§ 407§ 367§ 468§ 391§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162

Tsiviilasi nr 2-15-19579 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esi

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

  1. AS Baltic Agro esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ Lõunapiim vastu 21 289,36 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.04.2015 mootorikütuse ostu-müügilepingu nr. RM-15-6440 SPOT ning hageja esitas kostjale 04.06.2015 kauba eest arve nr. A-099964 summas 15 327,78 eurot. Kostjale esitati lisaks 30.06.2015 teenuse osutamise eest (maisi külv) arve nr A-102361 summas 1789,20 eurot ning 22.12.2015 arve nr. A-115153 summas 427,50 eurot. Seisuga 28.12.2015 võlgneb kostja hagejale esitatud arvetest tulenevalt põhivõlgnevusena 16 489,29 eurot. Arve nr A-102361 summas 1789,20 eurot on tasumata osaliselt 734,01 euro ulatuses. Lepingu p. 5.
  2. kohaselt tähtajaks mittetasumisel kohustub ostja maksma müüjale viivist kuni 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summast kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Hagiavalduse lisast 2 ning arvest nr. I-011051 nähtub, et kuni 30.11.2015 esitati kostjale viivisenõuded vähendatud määras 1,5% kuus so. 0,05% päevas. 2 Võlgnevuse küsimuse kohtuvälise mittelahendamise tõttu esitas hageja kostjale 22.12.2015.a. viivisarve nr. I-011079, perioodi eest 04.07.2015-30.11.2015 esitati täiendav viivisenõue põhivõlgnevuselt summas 3602,89 eurot. Kuna eelnevalt oli esitatud viivisenõuded vähendatud määras 0,05% päevas, siis pärast täiendava viivisenõude esitamist moodustas viivis 0,2% päevas, tulenevalt lepingu punktist 5.
  3. seisuga alates arvete maksetähtaegadest kuni 30.11.2015 moodustab tähtaegselt tasumata põhivõlgnevuselt arvestatav viivisenõue 4800,07 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 21 289,36 eurot, millest põhivõlgnevus on 16 489,29 eurot ja viivisvõlgnevus 30.11.2015 seisuga 4800,07 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis 0,2% päevas alates 01.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 323

lg-tes 1, 2 sätestatud viisil kättetoimetamisega kostja raamatupidajale 08.01.2016 (tl 54). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista viivis 0,2% päevas alates 01.12.2015.

§ 367

sõnastusest tulenevalt võib taotleda viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, seega alates hagiavalduse esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 30.12.2015, seega mõistab kohus

§-s 367 nimetatud viivise välja alates 30.12.

  1. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 21 289,36 eurot, millest põhinõue on 16 489,29 eurot, viivis 4800,07 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel

§ 367

alusel kostjalt välja mõista alates 30.12.2015 tagastamata põhivõlgnevuselt, s.o 16 489,29 eurolt viivis 0,2% 3 päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 4800,07 eurot ületada põhinõude 16 489,29 euro suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4. Tartu Maakohtu 31.12.2015 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks.

445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ning kohus jätab Tartu Maakohtu 31.12.2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna ja abinõu tuleb tühistada kohtuotsuse täitmisel. 5. Hageja palub tagastada AS Baltic Agro arvelduskontole EE602200221002106781 hagi tagamisel tasutud tagatis 1065 eurot.

§ 391

lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul

§ 391lõikes 1 nimetatud ajast alates.

Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas

§ 391

lg-s 1 nimetatud asjaolusid ning tagatis kuulub hageja taotlusel tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel. MENETLUSKULUD 6. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 1050 eurot ning õigusabikulud summas 731,25 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 1000 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõiv 50 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esitatud arvelt nähtub, et hagiavalduse koostamiseks on kulunud 1 tund ning tunnihind on 350 eurot. Kohtupraktikas (Riigikohtu määrused nr 3-2-192-13, 3-2-1-93-13) on mõistlikuks tunnitasuks peetud 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ilma käibemaksuta. Menetluskuu dokumentidest nähtuvalt on esindaja tunnitasu 75 eurot (ilma käibemaksuta), mis on kohtupraktikat arvesse võttes mõistlik tunnitasu. Õigusabi osutamisele on kulunud 9,75 tundi. Arvestades ühelt poolt hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse sisu, vaidluse asjaolusid ning kohtupraktikaga tutvumise vajadust ning teiselt poolt asjaolu, et tegemist ei olnud hagiavalduse nõude poolest keeruka õigusvaidlusega ning asi lahendati tagaseljaotsusega, peab kohus vajalikuks õigusabikuluks 8 tundi, s.o summas 600 eurot (ilma käibemaksuta). 4

§ 162lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud summas 1650 eurot kostja kanda.

Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (1650 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.