Obsah (23)

§ 15§ 16§ 88§ 19§ 21§ 28§ 46§ 20§ 51§ 52§ 104§ 106§ 107§ 109§ 2§ 35§ 97§ 95§ 72§ 74§ 4§ 5§ 1

2-15-19361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 23.septembril 2016.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-19361 (liidetud 2-1

) § 72 ja § 74 lg 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 7.ptk alusel kahju 2462,36 euro nõudes ning VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 7.ptk alusel töövaidlusega seonduvate menetluskulude 1950 euro nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 07.12.2015 hageja avalduse osaliselt, tuvastades töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetades 01.07.2013 töölepingu otsusega, mõistes välja hüvitise tühise ülesütlemise eest 1216,74 eurot ning jättis 07.12.2015 rahuldamata OÜ x avalduse. Kuna OÜ xeelpoolnimetatud töövaidluskomisjoni otsustega ei nõustunud, esitas OÜ xesitas 24.12.2015 kohtule avalduse eelmainitud JM avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-15-19361). Samuti esitas OÜ x 08.01.2016 hagiavalduse JM vastu kahju hüvitamise nõudes summas 4405,27 eurot (tsiviilasi nr 2-16-281). Kohus on liitnud tsiviilasjad ühte menetlusse, lugedes põhiasjaks tsiviilasja nr 2-15-19361. Asjaolud ja hageja nõue 2 2-15-19361 Hageja töötas suulise töölepinguga alates 01.07.2013 kostja juures peamiselt x ja x, kusjuures kokku polnud lepitud töö tegemise kohta. Hageja töötas ka välislähetuses xxxxxxx ja xxxxxxxxx ning kostja on selle eest maksnud töölähetustasu. Välislähetuses täitsid kostja töötajad tööaja arvestuse tabeleid ise, sh hageja. xxxxxx töölähetused vältasid 2 nädalast kuni 1,5 kuuni ning tööaeg oli enamasti 12 tundi päevas ning 6-7 päeva nädalas. xxxxxxs töötas kostja xxxxxxxxx. 02.10.2014 hommikul kella 7:00 kuni 9:00 väljastas hageja kostja töötajatele vajalikud materjalid ja tööriistad. Kui ükski tööline ei olnud pikemat aega töö tegemise jaoks midagi vajanud, jäi hageja umbes kella 9:00 paiku, st kohvipausi ajal, oma töölaua taga tukkuma. Hageja avastas tema otsene ülemus, kes küsis, kas hageja on alkoholi tarbinud. Hageja ütles, et ei ole, aga tarbis väheses koguses alkoholi eelmisel õhtul. Kostja hagejat töölt ei kõrvaldanud ning hageja täitis kõiki töökohustusi tööpäeva lõpuni. Kostja joobeseisundi tuvastamise akti ei koostatud ega tuvastatud joovet alkomeetriga. Hiljem kirjutas hageja eelmainitud sündmuse kohta seletuskirja. 13.10.2014 andis kostja hagejale allkirja vastu hoiatuse, milles leiti, et hageja ei ole täitnud

§ 15

sätestatud töötaja kohustusi

§ 16toodud hoolsusmääras, sest oli alkoholi jääknähtudega tööl magama jäänud.

Alates 2015 aasta kevadest viibis hageja 2 korda töölähetusel xxxxxxxx ning töötas xxxxxxxxxxx. Nimetatud töölähetused kestsid 2 kuud ning tööaeg objektil oli enamasti 11 tundi päevas 6 päeva nädalas. Lisaks kulus igapäevaselt majutuskohast tööle ja tagasi sõiduks 4 tundi. Hageja töötas laeval, millel oli 16 tekki (korrust), aga puudus lift. Enamiku ehituseks vajalikku materjali tassisid xxxxxxxxxxxx käsitsi oma tekile. Välistemperatuur oli nimetatud perioodil 40 kraadi ringis ning laevas puudusid konditsioneerid. Eelnev tingis omakorda Euroopast pärit töötajate igapäevased minestamised ja kokkukukkumised. Laevas puudusid ohutustõkked, käsipuud ja ohualad ning arstiabi kättesaadavus oli raskendatud. Üleväsimusest, ebarahuldavatest töötingimustest ja tööohutuse nõuete mittejärgmisest tulenevalt sai hageja kahe xxxxxxxx töölähetuse jooksul surma 3-4 Euroopast pärit töötajat ning kostja kinnitas, et ei ole võimeline tööohutuse reeglite täitmist tagama. Pärast teist xxxxxxxxx töölähetust hageja haigestus puusa kõõluste põletikku, mis arsti sõnade kohaselt on tingitud tugevast ülekoormusest (vt 21.10.2015 arstitõend), ja viibis töövõimetuslehel 03.09-02.10.2015. Hageja palus arstil töövõimetuslehe lõpetada majanduslikel põhjustel. Hoolimata töövõimetuslehe lõppemisest kestis hageja ravi antibiootikumidega edasi ning arst lubas hageja tööle tingimusel, et ta teeb tööd tagasihoidliku koormusega. Hageja pidas võimlikuks, et ta saaks töötada nt xxxxxxx xxxxxxxxxxx. Hageja edastas eelnimetatud info 03.10.2015 ja 08.10.2015 kostjale ning palus end viia kergemale tööle üle. Kostja ei küsinud hagejalt arstitõendit, mis kinnitaks hageja sõnu (vajadust viia hageja üle kergemale tööle), vaid teatas, et hagejal on olemas xxxxxxx tööviisa ja nad on planeerinud, et hageja töötab 2016 a lõpuni xxxxxxxxxx. Hageja ei nõustunud nimetatud jutuajamise käigus 13.10.2015 xxxxxxx töölähetusega ei suuliselt ega kirjalikult. Sellest hoolimata teatas kostja, et xxxxxxx on hageja ainus võimalik töökoht ja ta tellib talle lennupiletid ära. Kergemale tööle üleviimisest ei soovinud kostja midagi kuulda, vaid teatas, et „kui midagi ei sobi, otsi uus töökoht“. 12.10.2015 teatas hageja kostjale telefoni ja hiljem e-kirja teel, et ei saa tervislikel põhjustel xxxxxxxxxxx töölähetusse sõita. Ka siis ei küsinud kostja hagejalt arstitõendit, mis kinnitaks hageja sõnu. 20.10.2015 ütles kostja ülesütlemise avaldusega

§ 88lg 1 alusel pooltevahelise töölepingu üles.

Seda hagejast tuleneval mõjuval põhjusel, et hageja on hoolimata kostja hoiatusest eiranud kostja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Töölepingu ülesütlemisavalduses viidatakse ülesütlemise alusena hageja töölepingu rikkumisele xxxxxx ja sellele järgnenud hoiatusele töökohustuste rikkumise eest ning 12.10.2015 toimunud töökohuste rikkumisele seoses xxxxxxxx töölähetusest keeldumisega

§ 88lg 1 alusel.

Hageja ei nõustu kostja eelmainitud seisukohaga, et ülesütlemisavalduses sätestatu annaks kostjale õiguse öelda hagejaga tööleping erakorraliselt etteteatamise tähtaega 3 2-15-19361 järgimata üles. Hageja leiab, et ta ei ole töökohustusi rikkunud.

§ 19

p 6 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Hagejal oli seaduslik alus kostja töökorralduse täitmisest keeldumiseks ning hoiatusele tuginemine on antud juhul asjakohatu järgnevatel põhjendustel. Hagejal oli õigus 13.10.2015 xxxxxxxx lähetusest keelduda, sest kostja ja hageja vahel puudus kokkulepe konkreetse 60-päevase töölähetuse kohta.

§ 21

lg 2 kohaselt ei või töötajat töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Kostjal oli tahe saata hageja, hoolimata hageja põhjendatud vastuseseisust, töölähetusse xxxxxxxxxx. Seda põhjusel, et hagejal oli olemas vajalik xxxxxx tööviisa. Hageja ja kostja ei saavutanud 08.10.2015 vestluse käigus kokkulepet hageja 13.10.2015 xxxxxxxxxx töölähetusse saatmiseks ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hagejal oli õigus 13.10.2015 xxxxxxxx lähetusest keelduda, sest töökorraldus xxxxxxx töölähetuses ületas

sätestatud maksimum tööaja ja hagejal puudus võimalus mainitud töökorraldusest osaliselt loobuda.

§ 28

lg 2 p 4 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust.

§ 46

lg 1 sätestab, et tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta …; lg 3 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav; Isegi kui asuda seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe 52-tunnise töönädala kohta, oli kostja xxxxxxxx töölähetusel töö korraldanud viisil, mis ületas seda aega iganädalaselt. xxxxxxxx töölähetuses viibivad kostja töötajad viidi majutuskohast tööle ja toodi sealt tagasi ühise transpordivahendiga ning selleks kulus 4 tundi päevas, st tööandja valis majutuskoha ja töökoha. Antud juhul kaotasid töötajad võimaluse vabalt otsustada, kui pikk on teekond nende elukohast tööpäeva tavapärasesse algus- ja lõppkohta, ka ei saa neid (töötajaid) kohustada võtma endale vastutust tööandja valikute eest (Euroopa Kohtu lahend C-266/14, Tyco kaasus). Täiendavalt tuleb märkida, et pooled ei olnud töölepinguga kokku leppinud töötamise kohta, seega on töö tegemise koht

§ 20kohaselt Tallinn.

Seetõttu tuleb hageja tööle sõitmisaeg lugeda tööaja sisse. Objektil töötamise aeg oli kõigil töötajatel enamasti 11 tundi päevas 6 päeva nädalas ehk 66 tundi nädalas, lisaks igapäevane 4 tunnine transpordiaeg. Seega oli hageja keskmine tööpäev 15 tundi ja töönädal 90 tundi.

§ 46

lg 4 kohaselt on töötajal õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel ületunnitöö tegemisest …, kui tööandja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi ega tööohtuse ja töötervishoiu nõudeid Tulenevalt kostja töökorraldusest ei oleks hageja saanud kuidagi keelduda ületunnitöö tegemisest, minnes 13.10.2015 töölähetusele xxxxxxxx,, seega oli hagejal õigus keelduda tervikuna 13.10.2015 töölähetusele minemisest. Hagejal oli õigus 13.10.2015 xxxxxxxx lähetusest keelduda, sest tal oli õigus nõuda kostjalt enda üleviimist kergemale tööle. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 2 lg 2 kohaselt mõistetakse käesolevas seaduses tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Nimetatud sättest ja teistes üldosa sätetest tuleneb TTOS eesmärk tagada töötaja tervise säilimine, mida tuleb samas seaduse teiste paragrahvide tõlgendamisel arvestada. TTOS § 14 lg 5 p 4 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist. Antud sätet ei saa süstemaatiliselt tõlgendada selliselt, et töötaja saaks oma üleviimist kergemale tööle nõuda arsti eelneva otsuse alusel, kuivõrd selliselt ei oleks võimalik saavutada TTOS eesmärki. 4 2-15-19361 Sarnaselt ajutise töövõimetuse olukorraga teatab töötaja tööandjale haigestumisest ning hiljem esitab seda kinnitava dokumendi. Eelnevas lauses mainitu on üldteada ka reatöötajale, samas kergemale tööle üleviimisega seotud asjaolud mitte. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (sama tuleneb ka VÕS § 6 ja TsÜS § 138). Eelmainitud sätetest tuleneb, et kostja tööandjana, kellel on paremad juriidilised teadmised kui töötajal, peab nõudma töötajalt kohe arstitõendit, kui töötaja palub end viia kergemale tööle üle. Antud juhul on kostja toiminud vastupidiselt – selle asemel, et paluda hagejalt arstitõendit olukorras, mil hageja on andnud infot oma tervisliku seisundi kohta 08.10.2015 jutuajamisel ja 12.10.2015 e-kirjaga, süüdistatakse hagejat arstitõendi mitteesitamises ning leitakse, et 21.10.2015 esitatud tõend ei ole aluseks kergemale tööle üle viimiseks, rääkimata kostja utreeritud arstitõendi sisustamisest. Arstitõend on väljastatud hageja tööandjale x OÜ-le ja selles on selget kirjas haiguse periood, põhjus ja koormuse alandamise nõue. Kostja kahtluste hajutamiseks palus hageja täpsustada perearst Toomas Tammel eelmainitud arstitõendit. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et tulenevalt hageja haigusperioodist 03.09-02.10.2015 oli hagejal 03-21.10.2015 faktiliselt tervislik seisund, mille alusel sai hageja nõuda kergemale tööle üleviimist. Seda hoolimata sellest, et arstitõend väljastati kostja tegevusetuse tõttu alles 21.10.2015. Väljastatud arstitõend on seaduslikuks aluseks hageja kergemale tööle üleviimiseks ja tulenevalt kostja töökorraldusest keeldumiseks 13.10.2015 xxxxxxx töölähetusest. Hagejal oli õigus 13.10.2015 xxxxxxxx lähetusest keelduda, sest töökorraldus xxxxxxx töölähetuses ei võimaldanud hagejale

sätestatud miinimum päevast ega nädalast puhkeaega ja hagejal puudus võimalus mainitud töökorraldusest tühises osas loobuda.

§ 28

lg 2 p 4 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust.

§ 51

lg 1sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 52

lg 1 sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. xxxxxxxx töölähetuses viibivad kostja töötajad viidi majutuskohast objektile ja toodi sealt tagasi ühise transpordivahendiga ning selleks kulus 4 tundi päevas, st tööandja valis majutuskoha ja töökoha. Antud juhul kaotasid töötajad võimaluse vabalt otsustada, kui pikk on teekond nende elukohast tööpäeva tavapärasesse algus- ja lõppkohta, ka ei saa neid (töötajaid) kohustada võtma endale vastutust tööandja valikute eest (Euroopa Kohtu lahend C-266/14, Tyco kaasus). Täiendavalt tuleb märkida, et pooled ei olnud töölepinguga kokku leppinud töötamise kohta, seega on töö tegemise koht

§ 20kohaselt Tallinn.

Seetõttu tuleb hageja tööle sõitmisaeg lugeda tööaja sisse. Objektil töötamise aeg oli kõigil töötajatel enamasti 11 tundi päevas 6 päeva nädalas, st 66 tundi nädalas (vt p 2.5.1), lisaks igapäevane 4 tunnine transpordiaeg. Seega oli hageja keskmine tööpäev 15 tundi ja töönädal 90 tundi. Tulenevalt kostja töökorraldusest puudus hagejal puudus võimalus mainitud töökorraldusest tühises osas loobuda, seega oli hagejal õigus 13.10.2015 xxxxxxxx töölähetusele jätta minemata. Hagejal oli õigus keelduda 13.10.2015 xxxxxxx töölähetusest ka lisaks eelnevale arvestades täiendavalt hea usu põhimõttega. Seetõttu ei ole hageja töölepingut rikkunud ja palub kohtul tuvastada 20.10.2015 ülesütlemisavalduse tühisus. Kui hoolimata eelnevast kohus asub seisukohale, et ülesütlemine on kehtiv, asub hageja seisukohale, et 20.10.2015 ülesütlemisavaldus tuleb tunnistada tühiseks kehtiva hoiatuse puudumise tõttu. Hageja ei nõustu, et 13.10.2015 töölähetusele minemata jätmise tõttu tekkisid kostjale eriti rasked tagajärjed

§ 88lg 3 mõttes.

Tegemist on kostja tavalise äririskiga, sest sarnases olukorras oleks kostja olnud ka siis, kui keegi töötajatest oleks teatanud töövõimetuslehel viibimisest või õnnetusse sattumisest. Kostja oleks saanud sellised olukorrad kindlustusega katta ja lennupiletid osta selliselt, et need oleksid tagastatavad. Täiendavalt tuleb 5 2-15-19361 arvestada ka seda, et kostja ei teinud midagi selleks, et hageja tooks arstitõendi, mis kinnitaks kergemale tööle üleviimise vajalikkust. Eelnevast ilmneb kostja tegelik tahe – saata hageja iga hinna eest töölähetusse, kus ei järgita elementaarseid töö- ja puhkeaja reegleid, rääkimata tööohutusest, mitte aga mure hageja tervise pärast nagu kostja väitis. Seega pidi kostja esitama kehtiva hoiatuse enne töölepingu ülesütlemist.

§ 88

lg 3 järgi võib tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Hageja seisukohal, et kostja poolt 13.10.2014 koostatud hoiatust ei lugeda kehtivaks ja see ei saa olla aluseks 20.10.2015 töölepingu kehtivale ülesütlemisele. Hageja leiab, et hoiatus on sisuliste puuduste tõttu kehtetu. Kostja väidab, et hageja oli xxxxxx tööl jääknähtudega, mis on oma olemuselt rahvakeelne termin ja arvatavasti mõtleb kostja selle all, et hageja oli tööl alla 0,5 promillise joobega. Hageja seostas oma seletuskirjas kostjale oma viletsat enesetunnet eelmisel õhtul toimunud vähese alkoholi tarbimisega ning pidas võimalikuks, et see võis olla tingitud jääknähtudest. Nimetatud vähem kui 0,5 promillist joovet ei ole kostja kuidagi tõendanud. Ta ei koostanud joobeseisundi tuvastamise akti ega tuvastatud joovet alkomeetriga. Jääknähtude kajastamine hoiatusel ei tähenda, et jääknähud ka tegelikult olid. Tööl, arvatavasti kohvipausi ajal, tukkuma jäämine, ei ole selline töökohustuste rikkumine, mille tõttu tuleks koostada hagejale hoiatus. Eriti arvestades siinjuures asjaolu, et hageja tukkuma jäämine võis olla sama hästi põhjustatud kostja töökorraldusest, st töötajale ei antud piisavalt puhkeaega. Hoiatus on kehtetu ka ajalise intervalli tõttu. Hoiatus edastati hagejale 13.10.2014 ning hoiatusele järgnenud väidetav töölepingu rikkumine toimus 13.10.2015, st 1 aasta hiljem. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine on viimane abinõu, tuleks hea usu põhimõttest tulenevalt piirata hoiatuse kehtivust või arvestada selle mõju vähenemisega aja jooksul. Seega ei saa vaadelda aasta varem antud hoiatust alusena töölepingu ülesütlemiseks, arvestades eriti käesolevas asjas poolte õiguste ja kohustuse ebaproportsionaalset jaotust. Tulenevalt eeltoodust ja

§ 104

lg 1 või

§ 106

palub hageja kohtul tuvastada poolte vahel sõlmitud 01.07.2013 töölepingu 20.10.2015 kostjapoolse ülesütlemise tühisus ja

§ 107

lg 2 kohaselt lõpetada hageja ja kostja vahel 01.07.2013 sõlmitud tööleping alates 20.10.2015. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

§ 109lg 1 alusel hüvitis 1 kuu keskmise palga ulatuses summas 1216,74 eurot.

Täiendavalt on hageja 06.04.2016 selgitanud, et pikematel kui 30-päevastel lähetustel viibis hageja 2 korda xxxxxxxxx perioodil aprill/mai kuni september 2015. Nendeks lähetusteks sõlmiti eraldi kokkulepe lähetuse kohta. Kuna xxxxxxxxx olid töötingimused ebainimlikud ning see oli kostja töötajate seas üldteada fakt, oli kostja ja kostja töötajate (sh hageja) vahel kokkulepe, et iga töötaja käib xxxxxxxxx vaid ühe korra. Kostja nimetatud kokkulepet ei pidanud ning hakkas survestama erinevate meetoditega oma töötajaid saamaks nad xxxxxxx töölähetustele. Hageja väidab ka, et ei ole kunagi väljendanud oma nõustumist minna järjekordsele töölähetusele xxxxxxxxx ning selleks ei saa lugeda kostja poolt viidatud e-kirja, millest kostja on lugenud hageja jaoks arusaamatult välja nõustumise töötamiseks xxxxxxxxxx. Lisaks jääb hageja selle juurde, et üritas kostjaga saavutada kokkulepet enda üleviimiseks ega ole avaldanud soovi töötada xxxxxxxxxx, vaid soovis kergemat tööd, soovitatavalt xxxxxxx, kuivõrd siis saaks ta tuua ära oma avariilise auto. Väär ja eksitav on kostja väide, et poolte vahel oli kokkulepe hageja renditöötajana töötamise ja summeeritud tööaja arvestuse kohaldamise kohta ning hageja leiab, et ta ei olnud renditööline. Pooled ei ole kunagi kokku leppinud, et nende vahel kohaldub summeeritud tööaja arvestus ning kostja ei ole kunagi esitanud hagejale tööajakava teatavaks tegemise tingimusi ega tööajagraafikuid. Seetõttu ei saagi poolte vahel tegemist olla summeeritud tööaja arvestamise olukorraga, sest tööaeg ei jagunenud arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Hageja 6 2-15-19361 tegi ületunnitööd selle eest tasu saamata. Väära ja tõendamata on kostja väide, et hageja soovis teha ülipikkasid tööpäevi, tegelikkuses oligi kostja poolt korraldatud eelmainitud viisil. Kui isegi asuda seisukohale, et poolte vahel oli üldine kokkulepe pikemate kui 30-päevaste töölähetuste kohta, on nimetatud kokkulepe

§ 2

kohaselt tühine, sest sellega pannakse hageja töötajana halvemasse olukorda kui ta oleks

§ 21lg-s 2 sätestatud olukorras.

Asjaolu, et kostja ostis eelnevale praktikale tuginedes kallid lennupiletid, ei ole tõendiks kokkuleppe kohta konkreetse töölähetuse kohta xxxxxxxxx. Hageja jääb ka seisukoha juurde, et tööle sõitmiseks kulunud aeg kuulub tööaja sisse. Ebamõistlik oleks hageja kui töötaja suhtes asuda vastupidisele seisukohale olukorras, mil hageja ei saanud midagi muuta ja tööle sõitmisaeg ei ole puhkeaeg. Kui hoolimata eelnevast kohus tuvastab, et eksisteeris pooltevaheline üldine kokkulepe töölähetuste kohta või poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe 13.10.2015 algava 2-kuulise xxxxxxxx lähetuse suhtes, asub hageja seisukohale, et nimetatud kokkulepped võivad olla tühised

§ 2või Ts

ÜS § 86 lg 2 alusel kogumis seetõttu, et kokkuleppe sõlmimisel kasutati ära hageja sõltuvussuhet, et panna hageja vastumeelselt nõustuma üldise kokkuleppega (tehing tehakse kartusest kaotada töökoht). Kostja jättis oma 17.08.2015 kirjaga hagejale eksitava mulje, et kostja on kõik oma seadusjärgsed tööohutust puudutavad kohustused täitnud. Kostja maksis hagejale palka osaliselt töölähetuse tasudena, mistõttu vähenes hageja puhkusetasu, ajutise töövõimetuse hüvitis jt hüved. Töö oli korraldatud viisil, et töölähetuse vahelistel perioodidel, mis kestsid 1-2 kuud, hagejale töötasu ei makstud, kuigi kostja oli selleks kohustatud

§ 35alusel.

27.05.2016 menetlusdokumendis on hageja leidnud, et töölepingu ülesütlemine on VÕS § 88 lg 1, § 97 lg 3 järgi tühine. See toimus hageja huvide järgimata jätmise ja kõikide asjaoludega mittearvestamise tõttu. Ei ole täidetud ka erakorralise ülesütlemise eeldused VÕS § 196 lg 2, § 116 lg 2 p-de 2-4 mõttes. Kostja vastuväited JM asus kostja juurde tööle xxxxxxxxxxxxx 01.07.2013, millisest hetkest tuleb lugeda pooltevaheline tööleping sõlmituks. Tööle asumisel selgitati hagejale pakutavaid töötingimusi ja töö iseloomu. Hageja sai teada, et selles töös on töölähetused hädavajalikud ning kostja töökoormus ja töölähetused sõltuvad hetkel käimasolevatest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 02.10.2014 oli hageja tööl alkoholi jääknähtudega ning jäi oma ametiülesannete täitmisel magama, mida tõendab tema enda seletuskiri. Seega ei täitnud hageja

§-s 15 sätestatud töötaja kohustusi

§ 16tuleneva kohase hoolsusega.

Sellest tulenevalt tegi kostja hagejale 13.10.2014 kirjaliku hoiatuse, milles sisaldus viide sellele, et töökohustuste järgmise rikkumise korral on kostjal õigus tööleping üles öelda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja viibis kostja juures töötades korduvalt rohkem kui 30-päevastes töölähetustes, sh xxxxxxxxx, kus töölähetuse kestus oli tavaliselt kaks kuud. Kuigi nimetatud lähetused olid

§ 21

lõikes 2 sätestatud tähtajast pikemad, ei sõlminud pooled selle kohta mingit erikokkulepet, st lähtuti tööle asumisel kokku lepitud töölepingu tingimustest ning hageja ja kostja suulistest kokkulepetest. Seega kinnitas hageja oma korduva käitumisega, et on valmis kuni kahekuulistele töölähetustele minema ning poolte praktika kohaselt ei ole selleks vajalik eraldi kirjalike kokkulepete vormistamine. 2015.a. augustis andis kostja hagejale teada, et septembris on algamas järjekordne xxxxxxxx projekt, mis kestab sarnaselt eelmistega kaks kuud. Hageja andis algselt teada, et ei ole selles projektis osalemisest huvitatud, tuues välja kolm põhjust: (

1. i)kaks kuud järjest kodust eemal olla on liiga pikk aeg; (
2. ii)xxxxxxxxx elamise hind; ja (iii) turvalisus. Pärast kostja poolt esitatud selgitusi kinnitas Hageja selgelt, et on nõus Kostja juures töötamist jätkama, sh viidatud xxxxxxxx projektis osalema. 7 2-15-19361 Hageja viibis ajavahemikul 03.09.2015 kuni 02.10.2015 tervislikel põhjustel töövõimetuslehel. Kogu töövõimetuslehe kestuse vältel tundis kostja huvi hageja haigusloo käigu ning ajutise töövõimetuse võimaliku lõppemise osas, tuletades hagejale meelde oma soovi rakendada teda võimalikult kiiresti eelpool viidatud kahekuusel töölähetusel xxxxxxxxx. Hageja väljendas oma jätkuvat nõustumust xxxxxxxx projektis osalemiseks ning 02.10.2015 teatas ta kohtumisel kostja juhatuse liikme KV oma valmisolekust tööle naasta. Hageja kuni 02.10.2015 kehtinud töövõimetuslehelt nr 23988 ilmneb, et hageja võib asuda tööle alates 03.10.2015. Töövõimetuslehest ei nähtu, et ta vajaks täiendavaid tingimusi nagu lisaravi, taastusravi, kergem töö vms. Nimetatud asjaoludest tulenevalt leppisid hageja ja kostja 7.-8. oktoobril 2015 suuliselt kahekuulise xxxxxxxx lähetuse detailides kokku. Nimetatud vestlustest võis hageja mh varasemale praktikale tuginedes mõistlikult eeldada, et tema lend organiseeritakse esimesel võimalusel, st hiljemalt ühe nädala jooksul. Hageja ei toonud välja asjaolusid või tingimusi, mis oleks tal takistanud sellise aja jooksul tööle asuda, st hageja ei informeerinud kostjat, et tal on Eestis vaja veel asju ajada või et sobiks väljalend alates mõnest konkreetsest kuupäevast. Peale kokkulepet hagejaga võttis kostja ühendust koostööpartneriga, kelle tellimusel xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx teostatakse ning kes korraldab töötajate transporti sihtkohta. Hagejale organiseeriti lennupiletid xxxxxxxxx ja tagasi ning kostja koostööpartner arvestas hageja saabumisega 14.10.2015 xxxxxxxxxxxx. Kostja saatis hagejale 9.10.2015 e-kirja, milles olid välja toodud kõik lähetuse olulisemad detailid (sh korratud üle lähetuse kestus) ning millele olid lisatud hagejale ostetud lennupiletid. Hageja väljalend pidi toimuma 13.10.2015. Kostja juhatuse liige MH suhtles 10.10.2015 hagejaga telefoni teel. Vestluse käigus uuris hageja, millistel tingimustel oleks võimalik lendu edasi lükata – hagejal oli nimelt väidetavalt kodus asjaajamisi, sh tuua xxxxxxx ära isiklik auto, mis oli seal kostja tütarettevõtja laoplatsil seisnud 2015.a. algusest. MH kinnitas hagejale, et see on võimalik, kuid see tähendaks hageja poolt pileti muutmise kulu kandmist, kuna eelneval nädalal oma jätkuva nõusoleku andmisel ta ei maininud ühegi sõnaga, et sooviks tööle asuda mingist konkreetsest kuupäevast või peale teatud koduste toimetuste sooritamist. Pileti muutmise kulu hageja kanda ei soovinud ning seetõttu kinnitas ta veel ka 10.10.2015 oma jätkuvat nõusolekut kahekuulisel xxxxxxxx lähetuses osalemiseks. Vaid kaks päeva hiljem ja vahetult enne väljalendu, 12.10.2015, teatas hageja telefoni teel kostja juhatuse liikmele MH, et ta siiski ei lenda järgmisel päeval xxxxxxxxxxx, esitamata ühtegi seadusest tulenevat alust tööst keeldumiseks. Hilisemas e-kirjas selgitas ta, et tegelikult on ta pikemat aega haige ja võtab ravimeid. Samas ei esitanud hageja arstitõendit ega muud dokumenti, mis tõendaks tema ajutist töövõimetust. Samuti ei väitnud hageja ei telefoni teel ega ka e-kirjas, et ta ei saaks tööd teha. Hageja lihtsalt viitas, et tal ei oleks mõistlik xxxxxxxxx tööd teha. Seega keeldus hageja 12.10.2015 alusetult täitmast kostja mõistlikke tööalaseid korraldusi ja töökohustusi, mis vastasid eelnevatele kokkulepetele, sh töölepingule. Tulenevalt eeltoodust esitas kostja 20.10.2015 hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, milles täpsustati, et tööleping öeldakse erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. Nimelt on hageja eelnevast hoiatusest hoolimata jätnud korduvalt kostja mõistlikud töökorraldused täitmata ja rikkunud töökohustusi ning kostjal ei ole alust arvata, et hageja oma kohustusi tulevikus ei riku, mistõttu ei saa eeldada senise töösuhte jätkumist isegi

§ 97lg 1 p-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Kostja vaidleb hageja nõudele vastu täies ulatuses ega nõustu ühegi hageja seisukohaga. Hageja on üritanud hagiavalduses jätta kohtule objektiivsetest asjaoludest ebaõiget ettekujutust, esitades hagiavalduses mitmeid ilmselgeid valeväiteid ning varem töölepingu kehtivuse jooksul ja töövaidluskomisjoni menetluses esitamata väiteid. Tõele ei vasta hageja väide, et ta on palunud end üle viia kergemale tööle. Hageja ei ole kordagi maininud kostjale soovi töötada xxxxxxx xxxxxxxxxxxx. Hagejale oli hästi teada, et ta võeti kostja juurde tööle xxxxxxxxxxx ning

1. aastal hoiatuse tegemise ajal ta üksnes asendas 8 2-15-19361 xxxxxxx xxxxxxxxx. Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist kostja poolt pöördus hageja kostja esindaja poole ja küsis, millal ta xxxxxxx tööd alustab, seejuures kordagi mainimata, et ta sooviks töötada xxxxxx xxxxxxxxxxx asemel hoopis xxxxxxxxxx. Seega pidi hageja silmas pidama just töötamist xxxxxxxxxxxxxa xxxx xxxxxxxxxxx käivas projektis, milles töögraafikud on sarnased ning tööülesanded füüsiliselt sama rasked kui xxxxxxxx töölähetustel. Ka 12.10.2015 e-kirjas ei väida hageja, et ta tervislik seisund takistab tal xxxxxxxxxxxx tööülesandeid täita (kas xxxxxxxxx või mujal) ning ta soovib, et ta viidaks üle kergemale tööle. Ta väidab vaid, et tal ei ole mõistlik tööülesandeid täita xxxxxxxxx. Kostja ei saanud kuidagi sellist välja lugeda, et hageja soovib enda rakendamist xxxxxxx xxxxxxxxx. Isegi, kui hageja oleks vastavad nõuded kostjale esitanud, ei oleks kostjal olnud võimalik hagejale xxxxxx lxxxxxxxxxxx tööd pakkuda, kuna vastavad ametikohad olid selleks hetkeks täidetud. Lisaks on xxxxxxxxxx kohustuste maht võrreldes ajaga, mil hageja xxxxxxxxxxx ajutiselt töötas, oluliselt kasvanud ning puuduliku keeleoskuse tõttu ei oleks hageja vastava ametikoha ülesannetega hakkama saanud. Seega ei oleks kostjal olnud juhul, kui hageja tõesti oleks esitanud enda kergemale tööle üle viimise nõude (mida kostja ei mööna), võimalik olnud talle xxxxxx xxxxxxxx kohta pakkuda. Seetõttu ei saanud ka hagejal kostja väljaütlemistest sellist muljet tekkida. TTOS § 14 lg 5 p 5 kohaselt on töötaja kergemale tööle üle viimiseks vajalik igal juhul eelnev arsti otsus, mida käesoleval juhul ei olnud. Kostja ei nõustu ka hageja tõlgendusega, et eeltoodud arsti otsust peaks tööandja töötajalt ise nõudma. Hageja vastavad väited on ebaloogilised ja ei põhine seadusel. Nimelt nähtub TTOS § 14 lg 5 p 5 sõnastusest üheselt, et arsti otsus peab olema nõude esitamise hetkeks olemas ning arsti otsuse esitamine on töötaja kohustus, kuna töötaja saab nõuda enda üleviimist teisele tööle üksnes arsti otsuse alusel. Seega tuli hagejal esitada kostjale eelnev arsti otsus tema kergemale tööle üle viimise kohta, mida hageja kostjale enne töösuhte lõppemist ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal mis tahes õigus nõuda kostjalt kergemale tööle üleviimist. Kostja kordab, et isegi kui hagejal see õigus oleks olnud (mida kostja ei mööna), ei ole hageja seda kostjalt kunagi nõudnud. Kostja leiab ka, et hageja väited selle kohta nagu oleks tööandja oma kirjavahetuses kinnitanud, et ei ole võimeline tööohutuse reeglite täitmist tagama, ei vasta tõele. Eeltoodud kirjavahetuses on kostja juhatuse liige MH hagejale selgitanud, et kostja poolt on hagejale tagatud nõutavad isikukaitsevahendid ning kõikides xxxxxxxxxxxxxx, kus kostja töötajad tööd teevad, on oma turvaprotseduurid ning koolitused, mille kostja meeskonnad ka kõik alati läbivad. Samuti on kõikides xxxxxxxxxxxxx ja objektidel, kus kostja töötajad tööd teevad, oma esmaabi protseduur, mis peab tagama abi vajalikul määral ja kiirusega. Lisaks on kostja juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et juhul, kui turvameetmed ei oleks piisavalt tagatud, ei saaks vastavad tehased ja objektid tegevusluba. Kostja hinnangul seab hageja ilma mis tahes põhjenduste ja aluseta kahtluse alla vastava valdkonna ühe maailma suurema korporatsiooni x ohutusprotseduurid. Samuti on hageja esitanud kontrollimata ja tõendamata väiteid surmade ja vigastuste kohta. Töö kostja juures ei ole toonud kaasa reaalset ohtu hageja ega ühegi teise töötaja elule ega tervisele. Kõik kostja töötajad on kõigil projektidel töötades kindlustatud ja vajadusel on neil juurdepääs arstiabile ükskõik kus maailmas. Kostja töötajatega ei ole juhtunud xxxxxxxxx ühtegi tõsisemat õnnetust. On esinenud väiksemaid tervisehädasid, kuid nende korral on kõik koheselt abi saanud. Näiteks on kostja varasemas praktikas esinenud konkreetselt juhtum, kus töötaja haigestus xxxxxxxxx ning kostja korraldas haigestunud töötajale operatiivselt tagasilennu Eestisse, tagamaks vajaliku arstiabi ja taastumisvõimalused mõistlikel tingimustel. Samuti on vajadusel (kui mingil põhjusel transport ei ole võimalik või mõistlik) kõigil kostja töötajatel kättesaadav xxxxxxxxja muude projekti asukohtade kohalik arstiabi. Mis puudutab xxxxxxxx kiirabi tegutsemist, siis märgib kostja, et kostja kui tööandja võimuses ei ole mõjutada xxxxxxxxx kiirabi töö efektiivsust või reageerimisvõimet. Samas on hageja väited, et kiirabi jõuab xxxxxxxxxx asuvale objektile kohale umbes 1,5 tunniga, paljasõnalised 9 2-15-19361 ning tõendamata. Samuti on paljasõnalised hageja väited esmaabipakkide puudustest. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele hageja väited, et kostja on tunnistanud, et ta ei suuda tööohutuse reeglite järgimist tagada. Kostja on hagejale selgitanud, et ta on omalt poolt teinud kõik ohutu töökeskkonna tagamiseks ning suunanud hagejat ennast valima kõige ohutumad töövõtted ning käitumisviisid. Eeltoodule lisaks peab kostja oluliseks märkida, et väidetavatest terviseriskidest hoolimata kinnitas hageja kostjale, et on nõus tööd kostja juures (sh xxxxxxxxx) jätkama. Seega on selge, et hageja poolt kohtule esitatud vastavad väited on otsitud ja ei vasta tõele. Kostja leiab, et hageja on temaga sõlmitud töölepingut oluliselt rikkunud. Nii on hageja oma korduva käitumisega kinnitanud, et on valmis kuni kahekuulistele töölähetustele minema ning poolte praktika kohaselt ei ole selleks vajalik eraldi kirjalike kokkulepete vormistamine. Muuhulgas oli hageja ilma mis tahes täiendavat kokkulepet sõlmimata juba kaks korda xxxxxxxxxx töölähetusel käinud, sh üks kord kahekuulisel lähetusel. Hageja kinnitas ka töövaidluskomisjoni istungil, et kahekuulised lähetused olid tema töö puhul tavapärased. Poolte praktikast tulenevalt küsis kostja hagejalt xxxxxxxxxxx kahekuulisele töölähetusele minemise kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust ning hageja kinnitas 2015.aasta augustis selgesõnaliselt, et on nõus järgmises kahekuulises xxxxxxxx projektis osalema. Lisaks kordas hageja oma vastavat nõustumust nii 3.09.2015 kuni 2.10.2015 töövõimetuslehel viibides kui ka 7.-8.10.2015 ja 10.10.2015 kostjaga suheldes. Samas keeldus hageja esitatud kinnitustest ja nõustumustest hoolimata vahetult enne xxxxxxxxxxxx väljalendu töölähetusele sõitmast. Ei ole eluliselt usutav, et kostja oleks tellinud hageja nimele kallid piletid enne, kui oli saanud hagejalt xxxxxxxxxxxx lähetusele sõitmiseks nõusoleku. Hageja ei nimetanud töölähetusele sõitmisest keeldumisel hagiavalduses toodud põhjusi, vaid tõi välja, et on olnud pikemat aega haige ja võtab endiselt ravimeid, mistõttu ei ole tal mõistlik xxxxxxxxxxxx töölähetusele sõita. Samuti ei ole hageja kostja juures töötamise ajal kordagi nurisenud liiga pikkade tööpäevade või töögraafikute üle. Kostja leiab, et hagiavalduse punktides 3.1.2.2-3.1.2.4 toodud asjaolud on hageja poolt tagantjärgi töölepingu rikkumise õigustuseks toodud argumendid, millest hageja ei olnud kostjat teavitanud, mistõttu ei saanud kostja ka vastavate seisukohtade ning põhjendustega töölepingu erakorralisel ülesütlemisel arvestada. Lisaks on hagejapoolne keeldumine töölähetusse minemast vahetult enne äralendu vastuolus lepingupoolte vahel heas usus käitumise põhimõttega. Sellisele seisukohale asus ka töövaidluskomisjon otsuse punktis 2.2.
2. See tähendab, et hageja keeldus kostja poolt antud seaduslike korralduste, mis puudutasid xxxxxxxxxxx töölähetusele sõitmist, täitmisest ning keeldus seega kokkulepitud mahus, kohas ja ajal töö tegemisest, esitamata ühtegi seadusest tulenevat alust tööst keeldumiseks. Hageja poolt esitatud väited, et hagejal puudus võimalus kostja poolt kehtestatud töökorraldusest osaliselt loobuda ja ületunnitööst keelduda, on paljasõnalised ja põhjendamata. Hageja esitas vastavad etteheited kostjale esmakordselt hagiavalduses. Lisaks esitas hageja hagiavalduses esmakordselt kostjale vastuväited seoses xxxxxxxxxxmajutuse ja tööle sõitmisele kuluva ajaga. Kostja hinnangul on ka need vastuväited paljasõnalised ja põhjendamata. Ka ei ole hageja poolt viidatud Euroopa Kohtu lahend C-266/14 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Kostjale jääb arusaamatuks hageja viide sellele, et tema töökohaks oli Tallinn. Kostja tasus hagejale päevarahasid nii xxxxxxxxxx (nagu ka mujale) lähetusse sõitmise päeva kui ka lähetuses viibitud päevade eest seaduses sätestatu piires. Mis puudutab üldiselt tööaega, siis väljendas hageja kostjale korduvalt seisukohta, et tema huvides on teha xxxxxxxxxxx võimalikult palju tunde ning vähem puhata. Seetõttu on hagiavalduses teistsuguse seisukoha esitamine üllatav ja selle väite tõelevastavus ei ole eluliselt usutav. Seetõttu tuleks hageja vastav väide jätta tähelepanuta. Seoses tööaja summeerimisega märgib kostja, et on alati lähtunud tööde tellija (st x) poolt esitatud informatsioonist. Tööde lõpptellijaks oli x, kes tellis muuhulgas kostja töötajad x-ilt tunnihinna alusel renditööna ning seeläbi oli teadlik ning vastutav ka töötundide seaduslikkuse 10 2-15-19361 eest xxxxxxxxx õigusruumis. Igal juhul on hageja vastavate väidete näol tegemist hageja käitumisele tagantjärele põhjenduste otsimisega – hageja ei esitanud nimetatud väiteid töölepingu kehtivuse ajal ega ka töövaidluskomisjoni menetluses. Kostja on esitanud hagejale enne töölepingu erakorralist ülesütlemist 13.10.2014 kehtiva hoiatuse ning selle kehtivus ei ole rangelt ajaliselt piiratud. Hageja on leidnud, et hoiatus on sisuliste puuduste tõttu kehtetu, kuna kostja ei fikseerinud kostja joobeseisundit. Kostja hageja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub 13.10.2014 tehtud hoiatusest üheselt, et hoiatus on tehtud töötaja kohustuste rikkumise alusel tulenevalt sellele, et hageja magas tööpostil töö tegemise ajal. Arvestades seda, et hageja asendas sel hetkel xxxxxxx xxxxxxxxx, oli üheks tema tööülesandeks ka kostja vara valvamine, mistõttu seondus tööl magamine otseselt hageja töökohustustega. Hoiatust ei tehtud tööl joobes viibimise tõttu. Seega ei pidanud kostja hageja joobeseisundit fikseerima. Samas hageja ise seostas oma töökohustuste rikkumist sellega, et oli eelmisel õhtul ära joonud pool pudelit viina, mistõttu võisid tal olla järgmise päeva hommikul jääknähud. Hageja leiab, et kuna kostja poolt 13.10.2014 tehtud kirjalik hoiatus on üle ühe aasta vana, ei ole see asjakohane ning ei ole aluseks töösuhte lõpetamiseks. Kostja sellise seisukohaga ei nõustu. Kehtiv

, muud õigusaktid ega ka kostja sisekorraeeskirjad või muud dokumendid ei näe ette, et töötajale määratud hoiatus aegub või kustub ühe aasta või mõne muu konkreetse tähtaja möödumisel. Kui seadusandja eesmärk oleks olnud kehtestada hoiatuste kustumine pärast ühe aasta möödumist, oleks ta seda

-is expressis verbis sätestanud. Sellist konkreetset tähtaega ei nähtu ka kohtupraktikast. Kuivõrd selline tähtaeg on määramata, ei saa kuidagi väita, et hoiatused kustuvad ühe aasta täitumisel. Samas on oluline märkida, et isegi kui hoiatused kustuksid ühe aasta täitumisel (mida kostja ei mööna), ei ole käesolevas asjas vastavat tähtaega ületatud. Hagejale tehti kirjalik hoiatus 13.10.2014 ja uus rikkumine toimus 12. 10.2015. Seega pani hageja töökohustuste rikkumise, millest tulenevalt kostja töölepingu üles ütles, toime ühe aasta jooksul kirjaliku hoiatuse tegemisest.

§ 88

lõikest 3 tuleneb üldise põhimõttena, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Samas kehtestab nimetatud sätte teine lause olulise erandi, et ülesütlemise eeldusena ei ole eelnevat hoiatamist vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostjale jäävad arusaamatuks hageja poolt hagiavalduse punktis 3.1.4 tehtud viited sellele, et

§ 88lõike 3 alusel töölepingu lõpetamiseks peaks tekkima „eriti rasked tagajärjed“.

Sellist nõuet

ei sisalda. Samas, nagu käesolevas vastuses kirjeldatud, tekkis hageja tegevuse tulemusena tõesti oht kostja jaoks raskete tagajärgede tekkimisele, kuna tekkis reaalne oht kostja koostööpartnerite usalduse kaotusele.

§ 97

lõige 3 sätestab, et

§ 88

lõikes 1 nimetatud alusel „võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni“. Varasem hoiatus on käesoleval juhul asjakohane seetõttu, et hoiatuses tuletas kostja hagejale meelde tema kui töötaja kohustusi ja kostja korralduste järgimise olulisust ning viitas selgelt asjaolule, et korduva rikkumise korral on hagejal õigus tööleping üles öelda. Hageja teistkordne töölepingu rikkumine näitas seda, et hageja suhtumist töösse ei muutnud ka kostja poolt tehtud hoiatus. Nii hoiatus kui töölepingu ülesütlemine tulenesid sellest, et hageja ei täitnud tööülesandeid ja kostja seaduslikke korraldusi. Samas, arvestades, et nimetatud teistkordne rikkumine toimus selgelt tahtlikult (pärast seda, kui kostja oli pooltevahelises kirjavahetuses selgitanud hagejale, et hagejal ei ole õigust valida, kuhu kostja ta töölähetusse saadab, hageja oli andnud korduvalt selge nõusoleku minna kahekuulisele lähetusele xxxxxxxxxxxx ning kostja oli sellele tuginedes teinud olulisi kulutusi hageja xxxxxxxxxxxxx lähetamiseks) ning sellel olid hageja ja kostja töösuhte ning kostja kui tööandja jaoks ettenähtavalt väga tõsised tagajärjed, oli tegemist niivõrd olulise rikkumisega, et kostjal oleks olnud õigus tööleping üles öelda isegi ilma eelneva hoiatuseta, 11 2-15-19361 kuna kõiki asjaolusid arvestades ei oleks hageja saanud hea usu põhimõtte järgi tööandjalt eelnevat hoiatamist oodata. Samal põhjusel ei võinud hageja mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.

§ 95

lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja on antud juhul seda ka teinud, põhjendades nii töölepingu erakorralist ülesütlemist kui ka etteteatamistähtaja mittejärgimist. Eeltoodust tulenevalt oli kostja õigus tööleping

§ 88

lg 1 alusel üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata.

§ 88

lõikes 1 esitatud näitliku loetelu kohaselt võib tööandja töölepingu erakordselt üles öelda ka juhul, kui töötaja: 1)on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; või 2)on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Nagu eelnevalt viidatud, kinnitas hageja esialgu, et on täielikult tervenenud ning on valmis asuma kahekuulisele töölähetusele xxxxxxxxxx, kuid vahetult enne äralendu teatas, et ta ei lenda xxxxxxxxxxx, esitamata selleks mingeid seaduslikke põhjendusi. Selline vastuoluliste väidete esitamine ja sõlmitud kokkulepetest taganemine tekitas kostjas selgelt usaldamatust hageja isiku vastu, kuna kostja ei saanud edaspidi olla kindel, millised hageja poolt esitatud väited vastavad tõele ja millised mitte. Samuti oli kostjale selge, et hagejaga ei saa tööplaanide tegemisel arvestada. Selline usalduse kaotus välistas igasuguse edasise koostöövõimaluse ja ei jätnud kostjale muud võimalust kui tööleping üles öelda. Lisaks on hageja vastuoluliste väidete esitamine ja töölepingu rikkumine toonud kaasa riski, et kostja koostööpartner kaotab usalduse kostja vastu ning ütleb kostjaga sõlmitud koostöökokkuleppe üles, kuna kostja ei suuda tagada lubatud töötajate tähtaegset saabumist xxxxxxxxxxxxx. Sellistel asjaoludel puuduksid kostjal mis tahes mõjuvad põhjendused kokkuleppe rikkumise õigustamiseks. Eeltoodust tulenevalt oleks kostjal olnud õigus hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles öelda ka usalduse kaotusest tingitud alustel. Eeltoodu kinnitab veegi väidet, et hagejal oli õigus tööleping üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata, kuna kumbki pool ei saanud eeldada, et sellises usaldamatuse õhkkonnas ja kostja koostööpartnerite usalduse kaotuse riski juures oleks töösuhe edasi kestnud. Kuna tööleping on kostja poolt kehtivalt üles öeldud, tuleb hageja taotlus lõpetada tööleping alates 20.10.2015 jätta rahuldamata. Samuti tuleks jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis tühise töölepingu ülesütlemise eest, kuna töölepingu ülesütlemine ei ole tühine. Kostja vaidleb vastu hageja väidetele, et üldine kokkulepe pikemate kui 30-päevaste töölähetuste kohta, samuti poolte vahel 13.10.2015 sõlmitud kokkulepe on tühine. Üldine kokkulepe sõlmiti juba enne töösuhte algust, mistõttu ei saa rääkida sõltuvussuhte ärakasutamisest. Samuti on tõendamata hageja väited selle kohta, et tööandja mõjutas teda eksitavate andmete esitamisega vastavat kokkulepet sõlmima. J.M poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendid ei ole asjakohased ning tema tööle sõitmise aeg ei kuulu tööaja sisse. Hageja ja kostja vahelisele töösuhtele ei kohaldu direktiiv 96/74/EÜ, seega ei oma ka tähtsust, kas J.M näol on tegemist lähetatud töötaja või lähetuses viibiva töötajaga. Kostja leiab, et hageja teostab oma õigusi pahauskselt ning tegutseb eesmärgiga saada töölepingu lõpetamisest ebaseaduslikku kasu. See, et J.M ei ole töösuhtes ja käesolevas vaidluses nõudeid esitades käitunud heas usus, on toonud kaasa selle, et ta on seetõttu oma mis tahes nõudeõiguse hea usu printsiibi tõttu kaotanud. Kostja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-28-15 p 13; 3-2-1-108-05 p 24 ja leiab, et hageja ei esitanud tööandjale töösuhte kehtivuse jooksul valdavat osa neist väidetest ja nõuetest, mida ta on esitanud kohtumenetluses. Vastuhagi OÜ x(hageja) on esitanud JM (kostja) vastu vastavalt

§ 72ja § 74 lg-le 1 ning VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja 7.

ptk-le kahjunõude summas 2 462,36 eurot. 12 2-15-19361 JM keeldus tööle asumast (xxxxxxxxxxx töölähetusele sõitmast) hoolimata sellest, et talle oli selgelt teada, et selline käitumine on töölepingu ja

-iga vastuolus. Seega pidi töötaja õigusvastast tagajärge (st töölepingu ja

-i vastaselt töölt puudumist) soovima. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et kostja on töölepingu rikkumise toime pannud tahtlikult.

§ 74

lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 alusel kuulub muuhulgas hüvitamisele nii otsene varaline kahju kui saamata jäänud tulu, kusjuures otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Esiteks osteti kostjale seoses töölähetusega xxxxxxxxxxx edasi-tagasi lennupiletid kogumaksumusega 962,36 eurot. Tulenevalt sellest, et tegemist oli tagasiostmisele mittekuuluvate piletitega (vt märget piletite lõpus „TICKETS ARE NON REFUNDABLE“), esitas hageja koostööpartner nende piletite maksumuse hüvitamiseks hagejale arve summas 955,27 eurot, mille hageja on tasunud. Eeltoodust tulenevalt on 955,27 euro näol tegemist hageja otsese varalise kahjuga VÕS § 128 tähenduses. Antud kahju oli kostjale ettenähtav, kuivõrd kostja oli töölähetusele asumisest keeldumisel teadlik, et hageja on vastavalt eelnevale kokkuleppele hankinud tema nimele tagastamatud edasi-tagasi lennupiletid xxxxxxxxxxx, mille tühistamisel tuleb hagejal nende maksumus koostööpartnerile hüvitada. Lisaks pidi hageja otsima kostja asemele uue samaväärsete oskustega töötaja, tehes olulisi kulutusi uue töötaja värbamisele ja talle kõigi hageja projektides töötamiseks vajalike dokumentide (sh tööload, viisad jms) organiseerimisele. Uue töötaja värbamise ja dokumentide organiseerimisega kaasneva otsese kahju suuruseks hindab hageja 1500 eurot. Veel leiab hageja, et kostjalt tuleks mõista hageja kasuks vastavalt võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p-le 3 ja

1. peatükile töövaidluskomisjonis peetud töövaidlusega seonduvate menetluskulude kandmisest tulenev kahju summas 1 950 eurot. Töövaidluskomisjon leidis töövaidlusasjas nr 41/2239 tehtud
2. novembri 2015 otsuses, et kostjapoolne keeldumine töölähetusele sõitmisest vahetult enne äralendu oli vastuolus lepingupoolte vahel heas usus käitumise põhimõttega, mis tähendab, et ka töövaidluskomisjon kinnitas kostjapoolset töölepingu rikkumist. Hagejat esindas töövaidluskomisjonile avaldust esitades ja töövaidluskomisjoni istungil lepinguline esindaja. Juhul, kui käesolev töövaidlus oleks algusest peale lahendatud kohtus, oleks hageja saanud kõigi kulude osas esitada lisaks hagi nõudele ka menetluskulude hüvitamise nõude. Kuna töövaidluskomisjon töövaidluse lahendamisel menetluskulude hüvitamise osas otsust ei teinud, peab olema võimalik vastavate kulude hüvitamist nõuda käesoleva hagiavalduse alusel peetavas tsiviilmenetluses. Puudub mõistlik põhjendus, et seadusandja eesmärgiks oleks olnud välistada seesuguste kahju hüvitamise nõuete esitamine töövaidluses. Eeltoodu alusel asub hageja seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka töövaidluskomisjonis peetud töövaidlusega seonduvate vajalike ja põhjendatud õigusabikulude kui otsese varalise kahju hüvitamist. Vastuväited vastuhagile Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3 ei saa kostja vastu kasutada õiguskaitsevahendeid, sest väidetava rikkumise põhjustas tema enda hea usu vastane käitumine. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tekitas väidetava töölepingu rikkumisega kahju tahtlikult ja et mainitud kahju üldse tekkis. Kostja ei olnud teadlik oma käitumise õigusvastasusest, sest ta oli seisukohal, et tal oli õigus jätta xxxxxxxxxlähetusse minemata tervislikel põhjustel. Hageja poolt esitatud tõendid (juhatuse liikme töötasu arvestus ja tööportaalide hinnad) ei ole asjakohased ja neil puudub seos nimetatud kahjuga. Hageja ei ole nimetatud tööportaalidest teenust otsinud. Hageja juhatuse 13 2-15-19361 liikme ajakulu ja töötasu arvestus ei ole samuti asjakohane, sest tõendatud ei ole, et juhatuse liige oleks sellega üldse tegelnud või tegelnud just seetõttu, et kostja ei läinud lähetusele. Veel enam, tõendatud ei ole, et üldse keegi oleks kostja asemel saadetud xxxxxxxxx lähetusse ja et nimetatud isik oleks leitud firma väliselt ja just hageja poolt mainitud toimingut tehes, mida oleks võinud teha ka näiteks sekretär. Tulenevalt hageja 28.03.2016 vastuse p-st 1.13 on hageja juhatuse liige kinnitanud, et lähetusele mitteminemisega seotud kulu piirdub lennupiletite hinnaga, seega ei saanud uue töötaja värbamisega seotud kulud olla kostjale ettenähtvad. Ka leiab kostja, et antud vaidluse puhul on tinginud õigusabi kasutamise vajaduse töövaidluskomisjonis kostja kui tööandja enda käitumine, mis ei vastanud

sätestatule. Seega ei olnud õigusabikulud vajalikud ja mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kui kohus leiab, et töövaidluskomisjoni kulud olid siiski vajalikud, leiab hageja, et neid tuleks vähendada, kuna osa kulusid on seotud vastunõude esitamisega, mis jäi rahuldamata. Antud kulud on ka ebamõistlikult suured, mida kostja palub vähendada arvestades kõiki menetluses esitatud asjaolusid VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 alusel. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused 1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja JM töötas OÜ-s x suulise tähtajatu lepingu alusel, töötades nii xxxxxxxxxxxxx kui xxxxxxxxxxxxxx (põhitoimik tl 34; 137) ning alates juulist 2015 xxxxxxxxxxxxxx. Ka ei ole hageja eitanud teadmist sellest, et xxxxxxxxxxxx sõltub tema koormus ja töölähetus hetkel käimasolevatest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Iseenesest ei tulene

§ 4

lg-st 4, et töölepingut ei võiks sõlmida suuliselt ning Riigikohus on leidnud, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped ei ole kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (lahendid nr 3-2-1-6-08; 3-2-1-117-11). Samuti sätestab

§ 5

lg 3 konkreetse tähtaja, mille jooksul peab tööandja töötaja vastavast nõudest arvates esitama töötajale töölepingu tingimused kirjalikus vormis. JM vastavat nõuet ei esitanud. JM töötas xxxxxxxxxxxxxx ka töölepingu ülesütlemise hetkel ning puuduvad tõendid, et töösuhte ajal oleks JM teatanud tööandjale, et ta ei soovi töötada xxxxxxxxxxxx. Samuti ei ole vaidlust selles, et JM töö oli töö välislähetustes nagu ka selles, et JM viibis mitmel korral rohkem kui 30-päeva pikkustes töölähetustes. Hageja on küll väitnud, et ajavahemikul aprill kuni september 2015 viibis ta kahel korral pikemal kui 30-päevasel töölähetusel, mille kohta olid sõlmitud tema ja tööandja vahel eraldi kokkulepped, kuid tõendid selliste kokkulepete kinnituseks puuduvad. Tööandja eitab hageja väidet selle kohta, et tööandja ja töötajate vahel oli kokkulepe, et iga töötaja käib xxxxxxxxx vaid ühe korra. JM on vastavale kokkuleppele 14.08.2015 e-kirjas viidanud, kuid kostja on hagejale vastates selgitanud, et töötajal ei ole õigust ise valida, millistes sihtkohtades või projektides ta on nõus töötama ja millistel mitte (põhitoimik tl 41-42). Seega tuleneb eeltoodust, et kuigi hageja viibis lähetustel, mis olid

§ 21

lg-s 2 sätestatud tähtajast pikemad, ei sõlminud pooled selle kohta mingit erikokkulepet, lähtudes tööle asumisel kokku lepitud tingimustest ning praktikaks kujunenud pooltevahelistest suulistest kokkulepetest.

1. E-kirjavahetusest nähtub, et tööandja andis hagejale 2015 augustis teada, et septembris on algamas järjekordne 2-kuuline xxxxxxxx projekt (põhitoimik tl 39-42). Hageja on algselt teatanud, et ei ole selles projektis osalemisest huvitatud, tuues välja kolm põhjust, s.o. liiga pikk aeg, elamise hind ja turvalisus, kuid hiljem on kinnitanud oma soovi hageja juures töötamist jätkama. Seega tuleneb antud kirjavahetusest, et pooled sõlmisid kokkuleppe konkreetse 2kuulise xxxxxxxx lähetuse osas. Hageja viibis 03.09-02.10.2015 töövõimetuslehel (põhitoimik tl 85). Hageja ei ole eitanud tööandja väidet selle kohta, et tööandja tundis hageja töövõimetuse võimaliku lõppemise osas huvi, mis on ka usutav seoses läheneva töölähetusega xxxxxxxxxx Ka väljendas hageja kostja väitel jätkuvat nõustumust xxxxxxxxxlähetuses osalemiseks ning usutav on kostja poolt 14 2-15-19361 kinnitatu selle kohta, et hageja ja kostja leppisid 07-08.10.2015 suuliselt xxxxxxxx lähetuse detailides kokku, muidu ei oleks tööandja hagejale lennupileteid xxxxxxxxxxxx ja tagasi organiseerinud. Vastavalt 09.10.2015 e-kirjale edastas tööandja hagejale ka kõik lähetuse olulisemad detailid ning lennupiletid väljalennuga 13.10.2015 (2-16-281 toimik tl 17-19). Kaks päeva enne väljalendu teatas hageja tööandjale telefoniliselt oma keeldumisest xxxxxxxxx lähetusest, kinnitades keeldumist e-kirjas (2-16-281 toimik tl 20). Antud kirjas on hageja selgitanud, et tegelikult on pikemat aega haige ja võtab ravimeid, esitamata ajutist töövõimetust tõendavat dokumenti. Kuigi hageja on väitnud, et ta on tööandjale avaldanud täieliku informatsiooni oma tervisliku seisundi kohta, see tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Samuti puuduvad tõendid, et kostja oleks saanud enne töölepingu lõpetamist teada töötaja vajadusest ta üle viia kergemale tööle. Töövaidluskomisjonile on esitatud arstitõendid alles pärast töölepingu lõpetamist (põhitoimik tl 43; TVK toimik tl 19) ning nendest ei nähtu, et koormuse vähendamiseks oleks vaja asuda kergemale tööle. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 5 kohaselt on töötaja kergemale tööle üle viimiseks vajalik igal juhul eelnev arsti otsus, mida käesoleval juhul ei olnud. Kohus ei nõustu ka hageja tõlgendusega, et eeltoodud arsti otsust peaks tööandja töötajalt ise nõudma. Hageja vastavad väited on ebaloogilised ja ei põhine seadusel. Nimelt nähtub TTOS § 14 lg 5 p 5 sõnastusest üheselt, et arsti otsus peab olema nõude esitamise hetkeks olemas ning arsti otsuse esitamine on töötaja kohustus, kuna töötaja saab nõuda enda üleviimist teisele tööle üksnes arsti otsuse alusel. Seega tuli hagejal esitada kostjale eelnev arsti otsus tema kergemale tööle üle viimise kohta, mida hageja kostjale enne töösuhte lõppemist ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal mis tahes õigus nõuda kostjalt kergemale tööle üleviimist. Samuti puuduvad asjas tõendid, et hageja oleks tervislikel põhjustel oma üleviimist kostjalt nõudnud. 06.04.2016 menetlusdokumendis on hageja esitanud põhjused, miks ta oleks eelistanud tööd teha xxxxxxx, kuid see ei ole seotud tervisliku seisundiga (majutuskoha kaugus, töölähetusele sõitmise aeg jne), tunnistades ka, et üheks põhjuseks xxxxxxx töötamiseks oli soov tuua ära oma auto. Tõsiseltvõetav ei ole ka hageja seiskoht, et xxxxxxx projekt tuli liiga kiiresti, sest eelpoolnimetatud kirjavahetusest nähtub, et sellest räägiti juba augustis. Eeltoodu annab alust arvata, et JM keeldus xxxxxxxxx minemast muul põhjusel kui tema tervislik seisund, millega OÜ xei pidanud arvestama.
2. Pooled on vaielnud ka selle üle, kas JM 13.10.2014 tehtud hoiatus (põhitoimik tl 80) oli töölepingu ülesütlemise ajal kehtiv. Kehtiv seadusandlus ei sätesta töötajale määratud hoiatuse aegumist või kustumist mingi konkreetse tähtaja möödumisel. Kui selleks arvestada aasta, siis määratud hoiatus (13.10.2014) ja uus rikkumise (12.10.2015) on toimunud ühe aasta sees. Seega kuivõrd hoiatuse aegumise tähtaeg on määramata, ei saa väita, et hoiatused kustuvad ühe aasta möödumisel. Kohus nõustub kostjaga, et asjakohatud on hageja väited talle hoiatuse määramise kohta seonduvalt sellega, et ta ei ole rikkumist xxxxxx xxxxxxxxxxxx toime pannud. Sõltumata sellest, kas tal oli xxxxxxxxxxxxx töödes paus või mitte, nähtub hageja enda seletuskirjast, et ta tunnistas magamist tööülesannete täitmisel, ärgates üles selle peale, et keegi uksest tuli (põhitoimik tl 79). Töötajal olnuks võimalik hoiatuse saamisel esitada tööandjale oma vastuväiteid, kuid seda ta ei teinud. Eelnevast tulenevalt arvestab kohus töötajale varasemalt antud hoiatust. Lisaks tuleneb

§ 88

lg-st 3, et eelnevat hoiatamist ei ole töölepingu ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Olukorras, kus töötaja ütles viimasel hetkel ära välislähetusest, on usutav, et tööandjal tekkisid töökorralduslikud probleemid ning võis tekkida tööandja koostööpartnerite usalduse kaotuse küsimus. Tulenevalt eeltoodust esitas kostja 20.10.2015 hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, milles täpsustati, et tööleping öeldakse 15 2-15-19361 erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. Nimelt oli hageja eelnevast hoiatusest hoolimata jätnud korduvalt kostja mõistlikud töökorraldused täitmata ja rikkunud töökohustusi ning kostjal ei olnud alust arvata, et hageja oma kohustusi tulevikus ei riku, mistõttu ei saa eeldada senise töösuhte jätkumist isegi

§ 97lg 1 p-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja lõppemiseni.

4. Hageja on väitnud nagu oleks tööandja oma kirjavahetuses kinnitanud, et ei ole võimeline tööohutuse reeglite täitmist tagama, kuid eeltoodud kirjavahetuses on kostja juhatuse liige MH hagejale selgitanud, et ta peab ka ise rakendama tööd tehes piisavat hoolsust, et vältida tööõnnetusi. Samuti on tööandja selgitanud, et hagejale on tagatud nõutavad isikukaitsevahendid ning juhitud tema tähelepanu asjaolule, et ta on xxxxxxxxxxxx läbinud vastavate xxxxxxxxxxxx turvaprotseduurid ning koolitused ning selgitanud, et kui tööohutusreegleid vastavatel objektidel ei järgitaks, ei oleks vastavad xxxxxxxxxxxx ja objektid tegevusluba saanud (põhitoimik tl 81-84). Ka tunnistaja D.M on kinnitanud kõigi vajalike instrueerimiste läbiviimist nii Eestis kui ka töö teostamise riigis. Tööohutuse reeglite rikkumist ei saa tõendada kaudsete viidete ja üldist elu-olu kirjeldavate materjalidega. Ainuüksi asjaolu, et xxxxxxxx ei ole kehtestatud samasuguseid tööaja piiranguid kui seda on Eesti seadusandluses, ei tähenda xxxxxxxx tööaja piirangute või töölähetuse tööohutusreeglite rikkumist. Samuti ei tõenda seda, et konkreetsel xxxxxxxx lähetusel rikuti tööohutuse nõudeid ajaleheartiklid ja seaduse seletuskirjad. Kuigi hageja on viidanud, et tööandja, kes tegeleb igapäevaselt töölähetustega seotud valdkonnas, peab rakendama erilist hoolt, et saada lähetusriigi õiguse vastavus

-i imperatiivsete sätetega ning on viidanud

§ 5

lg-le 2 ja § 28 lg-le 1, viidatud sätetest tööandjale vastavat kohustust ei tulene. Hageja on väitnud, et töötingimused olid rasked xxxxxxxxx valitseva palavuse tõttu, kuid kohtu arvates ei saanud xxxxxxxxx valitsevad suvised temperatuurid olla töötajale üllatuseks. Hageja on esitanud väiteid surmade ja vigastuste kohta, kuid puuduvad tõendid, et töö kostja juures oleks toonud kaasa reaalset ohtu hageja ega ühegi teise töötaja elule ega tervisele. Samuti on tunnistaja D.M kinnitanud, et tegelikult oli töötajatel vajadusel juurdepääs arstiabile ning need tööõnnetused, mis kostja töötajatega juhtusid, oleks võinud juhtuda ka Eestis. 5. Hageja on väitnud, et ta ei saanud töölähetusest keelduda sõltuvussuhte tõttu, kuid väheveenvaks jääb selle väite sisustamine. JM jaoks pidi olema selge, et kui tööandja küsis temalt nõusolekut lähetusse minemiseks, oli tal ka võimalus sellest keelduda nii nagu keeldus tunnistaja D.M vastavalt kohtuistungil antud ütlustele, mille kinnituseks on ka 15.08.2015 ekirjavahetus (põhitoimik tl 51). Kostjal kui tööandjal oli kohustus

§ 28

lg 2 p 2 alusel maksta töö eest töötasu ning puuduksid alused töötasu vähendamiseks ning muude nõuete esitamiseks. Tööandja selgitusel töötas JM xxxxxxxxx xtöötajana, kandes x-i tööriietust ning ka töökorraldusi jagas x, seega pole alust JM väitel, et ta ei teadnud, et töötab xxxxxxxxxxxxxx. Töötamist xxxxxxxxxxxxxxx kajastab ka OÜ x e-kiri (põhitoimik tl 84). Seega ei oleks saanud OÜ x JM ka tööülesannetega mõjutada. 6. Hageja on väitnud, et temalt nõuti töö tegemist, mis ei ole kooskõlas seaduses sätestatud tööja puhkeaja kestusega, kuid puuduvad tõendid, et oleks rikutud

§ 51lg-s 1 sätestatud nõudeid.

Kuigi JM on väitnud kokkuleppe puudumist summeeritud tööaja arvestuse kohaldamise kohta, on ta ise 06.04.2016 menetlusdokumendis märkinud, et tegemist oli summeeritud tööajaga, mil olid 1-2-kuused töölähetuse vahelised perioodid (põhitoimik tl 115116), mis võimaldasid töörajal piisavalt aega puhata ja taastuda. Hageja maksis kostjale kogu töötasu vastavalt töötatud ajale, mitte ei jaganud seda summeerimisperioodi kestel võrdseteks osadeks (põhitoimik tl 192). 16 2-15-19361

1. Tuleb nõustuda kostjaga, et menetluse kestel on hageja esitanud uusi asjaolusid, mille osas puuduvad tõendid, et ta oleks neile töösuhte ajal või eelnevas menetluses tähelepanu juhtinud, väites, et tal on saamata lähetustasusid ning ka töötasu, kuid vastavaid nõudeid ta töövaidluskomisjonis ega ka kohtus esitanud ei ole. Seega ei saanud need asjaolud olla tööandjale ka töölepingu lõppemise ajal teada ning nendega arvestada. JM on viidanud Euroopa Kohtu lahenditele, millest lähtuvalt peaks tööle sõitmise aeg kuuluma tööaja sisse (hageja 06.04.2016 menetlusdokument p 7.1.3), kuid kohus nõustub kostjaga, et viidatud lahendid ei ole antud tsiviilasja lahendamise seisukohalt asjakohased, kuna J M puhul polnud tegemist valveajaga, samuti polnud JM puhul tegemist olukorraga, kus tööandjal puudub kindel töökoht. Ka ei kohaldu vaidlusalusele töösuhtele direktiiv 96/71/EÜ, kuna hageja lähetati riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.
2. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kui ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuste sisu. Antud juhul puudub alus väita, et kokkulepped töötaja ja tööandja vahel polnud läbi räägitud ning töötajal oli võimalus nende sisu mõjutada. Kui töötaja nimetatud võimalust kokkulepe sõlmimise ajal ei kasutanud, ei muuda see töölepingu tingimusi tüüptingimusteks nagu väidab hageja.
3. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et alusetud on hageja väited, et pooltevaheline üldine kokkulepe töölähetuste kohta, samuti poolte vahel sõlmitud kokkulepe 13.10.2015 algava 2kuulise xxxxxxxx lähetuse tühisuse kohta. Puuduvad tõendid selle kohta, et kokkulepped oleksid tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kasutades ära hageja sõltuvussuhet. Vastupidiselt oli hageja käitumine, so viimasel hetkel töölähetusest keeldumine, kohtu arvates vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal puudus alus töölähetusse minemisest keeldumiseks ning see kujutas endast töölepingu olulist rikkumist. Arvestades ka eelnevat tööandja poolt töötajale tehtud hoiatust, on OÜ x poolt tööleping JM kehtivalt üles öeldud ning JM hagi tuleb jätta rahuldamata. 10.

§ 1

lg 3 sätestab, et töölepingule kohaldatakse VÕS käsunduslepingu kohta sätestatut, kui

ei ole sätestanud teisiti. See tähendab muuhulgas ka seda, et VÕS § 101 lg 1 p-st 3 tulenevalt on töölepingu rikkumise korral teisel poolel õigus rikkunud poolelt nõuda kahju hüvitamist VÕS 7.peatükis sätestatud alusel ja korras, arvestades

-s kehtestatud erisusi.

§ 72

kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada VÕS-s ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Eelpoolnimetatud tõenditest lähtuvalt ei kavatsenudki JM vaatamata antud nõusolekule xxxxxxxxxx minna, olles varem xxxxxxxx töölähetusel käinuna teadlik, millised tööandjapoolsed tegevused ja kulud lähetusse saatmisega kaasnevad. 11.

§ 74

lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest. VÕS § 128 lg-te 1-3 alusel kuulub hüvitamisele nii otsene varaline kahju kui saamata jäänud tulu, kusjuures otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemist tekkinud vaatuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistliku kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muuhulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 17 2-15-19361 Hageja on seoses töölähetusega ostnud xxxxxxxxx edasi-tagasi lennupiletid (2-16-281 toimik tl 18-19), mille eest on tasutud 955,27 eurot (põhitoimik 2.kd tl 52). Tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 tähenduses. Antud kahju oli ettenähtav, kuivõrd töötajale oli vastavalt eelnevale kokkuleppele teada lennupiletite hankimisest. JM on ka oma 28.03.2016 vastuses (p 1.13) kinnitanud, et tööandja juhatuse liikme poolt oli jutuks, et lähetusele mitteminemisega seotud kulu on lennupiletite kulu. Tegemist oli edasi-tagasi lennupiletitega, mis on hangitud OÜx koostööpartneri poolt, kes esitas arve pärast töövaidluskomisjoni istungit, mis tingis ka erinevuse algsest piletite maksumusest. Seega leiab kohus, et nimetatud kulu hüvitamise nõue on põhjendatud. Töötaja on küll taotlenud kulude vähendamist, kuna need on ebamõistlikult suured, kuid kohus ei pea kulude vähendamist põhjendatuks. Töötaja ei põhjendanud, miks on kahju hüvitamine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Tööandja on nõudnud töötajalt veel uue töötaja värbamise kulu, esitades kulu tõendavate dokumentidena uue töötaja värbamisest tekkivate kulude arvestuse, väljavõtte CV Online kodulehelt seoses teenuste hindadega ja väljavõtte OÜ x ja CV Keskuse kirjavahetusest (2-16281 toimik tl 103-106). Samas on OÜ x tunnistanud, et saatis JM asemel xxxxxxxx lähetusse allhankija töötaja tööjõu otsingufirmat kasutamata ning tõendamata on, kas tegelikult uue inimese otsimisega ka reaalsed kulutused kaasnesid. Hagile lisatud tööjõu värbamisest tekkivate kulude arvestus, väljavõte CV Online kodulehelt seoses teenuste hindadega ja väljavõtte OÜ x ja CV Keskuse kirjavahetusest seda ei kinnita. Viimatinimetatud tõendist nähtub, et alles mitu kuud hiljem on OÜ x teatanud sellest, et kaalub värbamisteenuse täies mahus sisseostmist. Tööandja on väitnud, et JM asemele tuli otsida siiski uus töötaja kaugemas perspektiivis, kelle värbamisega seonduvad täiendavad kulud, kuid nende ettenägemist võimaliku tagajärjena on töötajale raske ette heita. Tööandjaks on juriidiline isik, kelle tegevusse kuulub personalitöö, sealhulgas uute töötajate leidmine ja töölevõtmine ning äriettevõtte tegevusega seotud kulude jätmine töötaja kanda ei ole kohtu arvates põhjendatud. Õigusabikulude nõude on tööandja esitanud VÕS § 128 lõike 3 alusel, mis reguleerib otsese varalise kahju hüvitamist, samas on ta ise möönnud antud kulude nõuet ka kohtuvälise kuluna TsMS 144 p 4 mõttes, millele on samuti osundanud töötaja. Tööandja on esitanud nimetatud kulud menetluskuludena ka enne kohtuvaidlusi TsMS § 176 järgi. Riigikohtu lahendist nr 3-21-177-15 (p 12) tuleneb, et kõnealuste kulude näol on tegemist kohtuväliste kuludega TSMS § 144 p 4 mõttes, mille põhjendatust tuleb hinnata kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Seega tuleb kuulub OÜ x vastuhagi rahuldamisele osaliselt, s.o. lennupiletite kulu 955,27 euro ulatuses ning kohtueelsed õigusabikulud määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS §-s 175 sätestatule. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad JM hagiga seotud menetluskulud kulud hageja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Järgnevalt analüüsib kohus JM hagiga seotud menetluskulusid. 18 2-15-19361 Hageja JM esitas kohtule 05.09.2016 ja 06.09.2016 avaldused oma menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja 05.09.2016 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 1140 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja kulu. 06.09.2016 avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks 05.09.2016 istungiga seotud õigusabi kulu 300 eurot (koos käibemaksuga). Seega on hageja J.M menetluskulud kokku summas 1440 eurot. Vastavalt menetluskulu nimekirjale kasutas hageja kohtumenetluses õigusabi 24 tundi tunnihinnaga 60 eurot (koos käibemaksuga). Kostja OÜ x esitas samuti 05.09.2016 ja 07.09.2016 oma menetluskulude nimekirjad. 05.09.2016 avalduse kohaselt on kostja menetluskuluks 350 eurot riigilõivu ja 9108,34 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja kulu, kokku 9458,34 eurot. Kostja OÜ x esitas 07.09.2016 menetluskulude nimekirja 05.09.2016 kohtuistungil osalemise eest 5 tunni ulatuses summas 500 eurot ja transpordi kulu 13 eurot, kokku 513 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostja OÜ x menetluskulud kokku summas 9971,34 eurot. Kostja kasutas kokku õigusabi 96,08 tundi, tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Poolte menetluskulude nimekirjad on piisavalt detailsed, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata nende menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohtu hinnangul vastab mõlema poole osas õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja JM vaidleb vastu kostja menetluskuludele leides, et need on ülepaisutatud. Hageja arvates saavad kostja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud olla kokku 43 tundi ja 19 minutit (4319 eurot), millele lisandub sõidukulu 13 eurot (seda eeldusel, et kohus jätab arvel nr 20150132 menetluskulu hagimenetluses läbi vaatamata). Ülejäänud osas palub hageja jätta kostja avaldused rahuldamata. Kuivõrd hageja JM on vastu vaielnud kostja x OÜ lepingulise esindaja kuludele, kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja on esitanud järgmised arved: 1) arve nr 2015-0132 (seotud töövaidlusasjadega nr 4-1/2239 ja nr 4-1/2467) summas 1 950 eurot: - 05.-06.11 J. M poolt töövaidluskomisjoni esitatud avalduse ja sellega seotud materjalide analüüs, suhtlus M. ja K. V seoses J. M töövaidlusega, töövaidluskomisjonile ajutise töövõimetuse tõendi osas taotluse koostamine- 2,75 tundi; - 06.11 telefonikõne K.V J. M töövaidluse teemadel - 1,00 tundi; - 07.11 J.M poolt esitatud avaldusega seonduvate küsimuste analüüs - 2,75 tundi; - 09.11 J.M poolt esitatud avaldusega seonduvate küsimuste analüüs - 0,25 tundi; - 18.-23.11 J.M poolt esitatud avaldusele vastuse koostamine, suhtlus M.H – 9,25 tundi; ' 19 2-15-19361 - 29.-30.11 J.M töövaidlusega seonduvaks töövaidluskomisjoni istungiks ettevalmistumine, suhtlus M. H – 2,5 tundi; - 30.11 töövaidluskomisjoni istung J.M peetavas töövaidluses - 1,00 tundi, KOKKU 19,50 tundi. 2) arve nr 2015-0191 summas 275 eurot: - 07.12 J.M töövaidluse osas töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsuse analüüs, suhtlus M.H ja K.V – 1,5 tundi; - 24.12 J.M töövaidluses tehtud otsuse vaidlustamisega seoses kohtusse esitatava taotluse koostamine - 1,25 tundi, KOKKU 1,75 tundi. 3) arve nr 2016-0020 summas 900 eurot: - 06.-08.01 J.M töövaidluses tehtud otsuse vaidlustamisega seoses kohtusse esitatava hagiavalduse koostamine – 9 tundi. KOKKU 9 tundi. 4) arve nr 2016-0050 summas 25 eurot: - 18.02 J.M hagiavalduse analüüs – 0,25 tundi. KOKKU 0,25 tundi. 5) arve nr 2016-0069 summas 1 266.67 eurot: - 08.03 x OÜ hagi menetlusse võtmise määruse analüüs, suhtlus M.H ja K.V - 0,25 tundi; - 31.03 J.M vastuse analüüs ja edastamine - 0,25 tundi; - 08.03 J.M hagiavalduse ja selle menetlusse võtmise osas saadetud kirja analüüs - 0,25 tundi; - 22.03 J.M hagi menetlusse võtmise määrusega seonduvad küsimused, suhtlus kohtuga, suhtlus M. H- 1,75 tundi; - 23.03 J.M hagiavalduse analüüs ja vastuse koostamine, suhtlus M. H - 10,17 tundi. - KOKKU 12,67 tundi. 6) arve nr 2016-0105 summas 975 eurot: - 04.04 J.M24.03.2016 vastuse analüüs, suhtlus M. H - 0,50 tundi; - 18.04 J.M24.03.2016 vastusele vastuse koostamine - 0,50 tundi; - 20.04 J.M 24.03.2016 vastusele vastuse koostamine, suhtlus M. Ha - 8,75 tundi; KOKKU 9,75 tundi. 7) arve nr 2016-0126 summas 450 eurot: - 13.05 – 13.05.2016 kohtumääruse analüüs - 0,50 tundi; - 15.05 J.M 06.04.2016 menetlusdokumendi analüüs - 2,00 tundi; - 27.05 J.M 06.04.2016 menetlusdokumendile vastuse koostamine, suhtlus M. H - 1,50 tundi; - 31.05 J.M 06.04.2016 menetlusdokumendile vastuse koostamine - 0,50 tundi; KOKKU 4,5 tundi. 8) arve nr 2016-0180 summas 1 941.67 eurot: - 01.06 J.M 06.04.2016 menetlusdokumendile vastuse koostamine, suhtlus M. H - 5,42 tundi; - 02.06 J.M 06.04.2016 menetlusdokumendile vastuse koostamine, suhtlus M.H – 5,5 tundi; - 06.06 - 06.06.2016 kohtumääruse ja J.M 27.05.2016 vastuse analüüs, suhtlus M.H ja K.V- 0,50 tundi; - 22.06 J.M 27.05.2016 vastusele vastuse koostamine - 2,00 tundi; - 26.06 J.M 27.05.2016 vastusele vastuse koostamine - 6,00 tundi; KOKKU 19,42 tundi. 9) arve nr 2016-0236 summas 1 325 eurot: 20 2-15-19361 - 03.08 - 02.08.2016 kohtumääruse ja J.M 16.06.2016 vastuse analüüs - 0,50 tundi; 08.08 J.M 16.06.2016 menetlusdokument analüüs ja sellele vastuse koostamine, kohtumine M.H ja K.V - 2,00; 09.08 J.M 16.06.2016 menetlusdokumendile vastuse koostamine - 0,50 tundi; 26.08 J.M 16.06.2016 menetlusdokumendile vastuse koostamine - 5,00 tundi; 04.09- 05.09.2016 kohtuistungiks ettevalmistuste tegemine - 5,25 tundi; KOKKU 13,25 tundi. Arve nr 2015-0132. Hageja hinnangul on 05-06.11 ajalise arvestuse osas toiminguteks kulunud aeg ülepaisutatud. Hageja märgib, et TVK taotluse sisuks on mõni lause, J.M avaldus ja selles esitatud nõuded on triviaalsed, toimus asjaolude täpsustamine MH ja KV-ga ning leiab, et põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi. 06.11 tel. kõne KV-ga töövaidluse teemal arvestades töövaidluse olemust, on hageja hinnangul põhjendatud 0,50 tundi. 07-09.11 avaldusega seonduvate küsimuste analüüsi osas märgib hageja, et J.M avaldus on triviaalne ja sisaldab kõige levinumaid tööõiguse probleeme, leides et põhjendatud ajakulu on 1,50 tundi. 18-23.11 - vastuse koostamine, suhtlus MH-ga osas leiab hageja, et hagiavaldusest 2,5 lk moodustavad tiitelleht, nõuded, lisad, faktilisi asjaolusid on ainult 2 lk-d, mistõttu ei ole põhjendatud tundide pikkused telefonivestlused, copy paste seaduse teksti 1 lk, avalduses on teksti vahelisi tühimikke vähemalt 2 lk, mittevajalik ja ebaloogiline on p-des 2.3.9-2.3.13 (arstitõendi sisustamine) kajastatud info 0,5 lk-d,

-i kommenteeriva kirjanduse teksti 1 lk. Hageja peab põhjendatuks ajakuluks nimetatud toimingutele 4 tundi. 29-30.11 istungiks valmistumine, suhtlus MH, arvestades asjas oluliste küsimuste mahtu on toiminguteks kulunud aeg põhjendatud 0,50 tundi. 30.11 TVK istung 1,00 tundi on põhjendatud. Kokku on hageja hinnangul arve nr 2015-0132 toimingutele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg 9,00 tunni ulatuses. Analüüsides nimetatud arvega seotud toimingute sisu ja mahtu, nõustub kohus hageja seisukohaga ja loeb vajalikuks ja põhjendatuks arve nr 2015-0132 märgitud toiminguteks kulunud aja mahus 9 tundi, kuna kohtu hinnangul vastavad osutatud teenused ajakulule 9 tundi. Arve nr 2015-0191 näidatud toimingute tegemiseks on põhjendatud ja vajalik aeg hageja hinnangul 1,5 tundi. Hageja märgib, et TVK jättis avalduse rahuldamata tõendamatuse tõttu ning info edastamisele MH ja KV-le kulunud aeg on ülepaisutatud. Samuti on ülepaisutatud 24.12 taotlusele kulunud aeg otsuse vaidlustamiseks kohtule, kuna taotlusest 1,5 lk moodustavad tiitelleht, nõuded, lisad ning sisulist teksti 0,75 lk-d. Kohus nõustub hageja seisukohaga ja loeb vajalikuks ja põhjendatuks arve nr 2015-0191 seotud toiminguteks kulunud aja mahus 1,5 tundi. Arvel nr 2016-0050 näidatud toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik kohtu hinnangul märgitud ulatuses so 0,5 tundi. Arvel nr 2016-0069 näidatud toimingute tegemiseks on põhjendatud ja vajalik aeg hageja hinnangul 6,32 tundi. 22.03 toimingute osas - J. M hagi menetlusse võtmise määrusega seonduvad küsimused, suhtlus kohtu ja MH-ga on hageja hinnangul kohtult info küsimine ainuke vajalik toiming. 23.03 – J. M hagiavalduse analüüs ja vastuse koostamine, suhtlus MHga on hageja hinnangul põhjendatud 5,57 tunni ulatuses kuna hagiavaldusest 1 lk moodustavad tiitelleht, nõuded, lisad (2-8 on juba varasemalt menetluses esitatud); hagiavalduse lk-d 2-3 on 21 2-15-19361 copy paste x OÜ hagiavaldusega tsiviilasjas 2-16-281. Hagiavalduse p-2.1 ja 2.2 on mitte vajalikud ja kohus ei ole ka neid rahuldanud (1,5 lk-d); avalduse p-des 2.7.1-2.7.3, 2.8.4-2.8.6, 2.9, 2.10 esitatud seisukohad on varasemas menetluses esitatud (2,1

1. lk)Kohus nõustub hageja seisukohaga ja loeb vajalikuks ja põhjendatuks arvel nr 2016-0069 seotud toiminguks kulunud aja mahus 6,32 tundi. Arvel nr 2016-0126 näidatud toimingute tegemiseks on hageja hinnangul põhjendatud ja vajalik aeg 4,2 tundi. 13.05 kohtumääruse analüüsile kulunud aja peab hageja põhjendatuks 0,2 tunni ulatuses kuna kohtumäärust polnud vaja analüüsida, sest see ei loonud kostjale mingeid õiguslikke tagajärgi, st kohus rahuldas vaid kostja taotlused. Kohus nõustub hageja seisukohaga ja loeb vajalikuks ja põhjendatuks arve nr 2016-0126 seotud toiminguks kulunud aja mahus 4,2 tundi. Arvel nr 2016-0180 näidatud toimingute tegemiseks on põhjendatud ja vajalik aeg hageja hinnangul 7,52 tundi. 01-02.06 vastuse koostamine J. M 06.04.16 vastusele, suhtlus MH-ga peab hageja põhjendatuks 2,82 tundi kuna hagiavaldusest 2 lk moodustavad tiitelleht, nõuded, viimane lk peaaegu tühi; hagiavalduse p 1 ei ole vajalik ja kordab kogu eelneva menetluse käiku (1 lk), 2.2, 2.4.1-2.4.4, 2.5.1, 2.5.3, 2.5.4, 2.6.1, 2.8, 2.13, 2.16.5. 2.16.7, 2.17.1, 2.18.2, 2.18.5, 2.19 korratakse varasemas menetluse esitatud seisukohti (3,1 lk). Avalduses on teksti vahelisi tühimikke 2 lk. 06.06 – 06.06 kohtumääruse analüüsile ja suhtlus MH ja KV-ga peab hageja põhjendatuks 0,2 tundi, kuna kohtumäärus ei olnud vaja analüüsida ja sellest teatamise aja kulu ei ole põhjendatud. 22-26.06 vastuse koostamine J. M 27.05.2016 vastusele on hageja arvates põhjendatud 4,5 tunni ulatuses, kuna hagiavaldusest 1 lk moodustavad tiitelleht, nõuded, hagiavalduse p-des 1, 2.2.1-2.2.3, 2.3, 2.5.1, 2.5.3 esitatud seisukohad on varasemas menetluses esitatud (1,7 lk). Avalduses on teksti vahelisi tühimikke 1,5 lk. Kostja kordas kokkuvõtvalt kõiki oma eelnevas menetluses esitatud seisukohti, seega ei ole nimetatud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kohus nõustub hageja seisukohaga ja loeb vajalikuks ja põhjendatuks arve nr 2016-0180 seotud toiminguks kulunud aja mahus 7,52 tundi. Arvel nr 2016-0236 näidatud õigusteenuse kulu on hageja hinnangul põhjendamatu ja ebavajalik, sest kohus ei ole määrusega kohustanud kostjat seda dokumenti esitama ja kohus ei pidanud asja läbivaatamisel sellega arvestama, hageja on viidanud RK lahendile nr 3-2-1-15812 p 12. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga antud arvel näidatud toimingute osas. 02.08.2016 kohtumääruse kohaselt on pooltele saadetud vastaspoole vastused, sh kostjale hageja 16.06.2016 vastus. Arvestades hageja 16.06.2016 esitatud vastuväited kostja 02.06.2016 esitatud asjaoludele ja õiguslikele seisukohtadele, nende sisu ja mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud ka neile vastata. Samas hinnates kostja 26.08.2016 esitatud dokumendi sisu ja mahtu, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks 16.06.2016 menetlusdokumendile vastuse koostamise ajakuluks kokku 3 tundi (09.08.2016 ja 26.08.2016 ajakulu kokku 5,5 tundi). 03.08 ja 08.08. toimingute ajakulu loeb kohus põhjendatuks märgitud ulatuses. 04.09 koostamise ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamine on kohtu hinnangul põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hageja esindaja viidatud RK lahend puudutab 3-2-1-158-12 p 12 kassatsioonikaebuse vastuse koostamisega seotud ajakulu, kuna TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab, mistõttu ei ole asjakohane. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks arve nr 2016-0236 seotud toiminguteks kulunud aja mahus 8,5 tundi. 22 2-15-19361 Arvel nr 2016-0238 näidatud toimingute tegemiseks kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik märgitud ulatuses so 5 tundi. Kokku hindab kohus põhjendatuks JM hagiga seotud OÜ x esindaja ajakulu 42,54 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta) summas 4254 eurot, lisaks transpordikulu 13 eurot, kokku 4267 eurot. Kuivõrd hageja JM menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kohus tema hagiga seotud tema enda menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Käesolevas asjas esitas OÜ x ka vastuhagi, mille kohus rahuldas osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul leiab kohus, et vastuhagiga seotud menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna OÜ x vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. lennupiletite kulu 955,27 euro ulatuses ning kohtueelsed õigusabikulud määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS §-s 175 sätestatule, siis jääb JM kanda 38,91% ja OÜ x kanda 61,09% vastuhagiga seotud menetluskuludest. Järgnevalt analüüsib kohus vastuhagiga seotud OÜ x menetluskulusid. 08.01.2016 on esitanud OÜ x kohtule vastuhagi. Arvel nr 2016-0020 on näidatud 06.-08.01 J.M töövaidluses tehtud otsuse vaidlustamisega seoses kohtusse esitatava hagiavalduse koostamisele kulunud OÜ x esindaja ajakulu 9 tundi. Hageja J.M hinnangul on nimetatud toimingu tegemiseks põhjendatud ja vajalik aeg 3,5 tundi. Aja vähendamine on põhjendatud juba seetõttu, et kostja oli esitanud samadel asjaoludel põhineva avalduse TVK-le varemalt. Hagiavaldusest on uusi seisukohti vaid 2,4 lk-d (p-d 1.2, 1.13, 1.16-1.21, 1.4-1.7, 2.3.3-2.3.8, 2.2.6). Kohus nõustub hageja seisukohaga ja loeb vajalikuks ja põhjendatuks arvel nr 2016-0020 seotud toiminguks kulunud aja 3,5 tundi. Arvel nr 2016-0105 on näidatud J.M 24.03.2016 vastusega seotud kulud OÜ x vastuhagile kokku 9,75 tundi. Hageja hinnangul on nimetatud toimingute tegemiseks põhjendatud ja vajalik aeg 5,25 tundi. 18-20.04- J. M 24.03.2016 vastusele vastuse koostamise ajakulu peab hageja põhjendatuks 4,75 tunni ulatuses, kuna hagiavaldusest 1 lk moodustavad tiitelleht, nõuded, lisa 1 on juba varasemalt menetluses esitatud, lisa 2-4 on mittevajalikud sest nendega ei saa antud asjaolusid tõendada; hagiavalduse p-des 1, 2.5.4.6, 2.6 esitatud seisukohad on varasemas menetluses esitatud (1,0 lk); p-s 2.5.5.3 oleks piisanud RK lahendile viitamisest, ei ole vajalik tsitaat (0,25
2. lk)2.2 hagide liitmise taotlus ei vaja sellises mahus põhjendamist (0,25 lk); avalduses on teksti vahelisi tühimikke ja taandridasid vähemalt 2 lk. Kohus nõustub hageja seisukohaga ja loeb vajalikuks ja põhjendatuks arvel nr 2016-0105 seotud toiminguteks kulunud aja 5,25 tundi. Kokku hindab kohus põhjendatuks OÜ x esindaja vastuhagiga seotud ajakulu 8,75 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta) summas 875 eurot, lisaks riigilõiv 350 eurot, kokku 1225 eurot, millest JM peab OÜ-lex hüvitama 38,91%, so 476,65 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab JM hüvitama OÜ-le x 4743,65 (4267+476,65) eurot menetluskulude katteks. 23 2-15-19361 Kuivõrd kohus rahuldas OÜ x vastuhagi osaliselt analüüsib kohus ka selles osas JM menetluskulusid. JM menetluskuludest on vastuhagiga kaasnevad kulud näidatud arvel nr 31346. Arvel nr 31346 on näidatud 11.03.2016 x OÜ hagiavaldusega tutvumine ja vestlus kliendiga asjaolude täpsustamiseks 1 tundi; 12.03.2016 tutvumine RK lahenditega, vastuse p-d 1.2.3, 2.1 ja men. taktika loomine – 1 tund; 20-24.03.2016 vastuse koostamine x OÜ 8.01.2016 hagiavaldusele – 3 tundi, kokku 5 tundi. Hinnates nimetatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, sh 24.03.2016 menetlusdokumendi sisu ja kvaliteeti loeb kohus arvel nr 31346 märgitud toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalikuks märgitud ulatuses so 5 tundi. Seega on kohtu hinnangul JM esindaja vastuhagiga seotud ajakulu põhjendatud 5 tunni ulatuses tunnitasuga 60 eurot summas 300 eurot, millest OÜ x peab JM hüvitama 61,09%, so 183,27 eurot. Kuivõrd OÜ x vastuhagi rahuldati osaliselt ja JM enda kanda jäävad vastuhagi rahuldamise ulatuses kantud menetluskulud, siis ei hinda kohus ülejäänud JM menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse hagejalt JM kostja OÜ x kasuks välja menetluskulud 4560,38 (4743,65 -183,27) eurot. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 24