Obsah (8)

§ 113§ 76§ 8§ 100§ 101§ 164§ 415§ 162

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 06. september 2019 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-7436 Hagi ese Akt

§ 113lg.

1 teises lauses ettenähtud määras, alates 17.05.2019;

1. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
2. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 790 eurot (riigilõiv 550 eurot ja õigusabi tasu 240 eurot), millest pool e. 395 eurot jätta kostja kanda.
3. Mõista kostjalt L L hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: 395 eurot.
4. Välja mõista kostjalt L L väljamõistetud menetluskuludelt (395 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Edasikaebamise kord lk 2 Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5. Vastavalt esitatud hagile /t.l. 1/ on kostja L L ja ja Bigbank AS (Pank) sõlminud Väikelaenu lepingu Nr. SL15-01-1234679, 26.03.2015 (lisa 1). Lepingu kohaselt võimaldas Pank Kostjale laenusumma 4000 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 11.05.2015 summas 194,42 € kuni viimase osamakseni 10.04.2019 summas 159,26 € (lisa 1 maksegaafik). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 34,90% aastas. Kostja asus Panga poolt võimaldatud Laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Annuiteetmakse sisaldas põhisumma ja intressi summasid (lisa 1 - lk 4-5). Kostja rikkus Lepingu p.1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele (lisa 2) ei tasunud laenu põhisumma ja intressi alates 10.10.2016 osamaksest. Lepingu üldtingimuste p.5.1.1 kohaselt oli Pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda Kostjalt kogu võla kohest tasumist, kui Laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva Laenusumma tagasimaksega (lisa 1). Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 02.01.
6. a. (lisa 3). Vastavalt lepingus kokkulepitud intressi suurusele ja

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Intressiarvutus on järgmine: võla põhisumma x perioodis viivitatud päevade arv 85 x 0,095355 % = 254,42 € Nõude loovutamine hagejale 29.03.2018 a. loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult (lisa 4). Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Hageja nõude suurus Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus: 3138,73 € - kostja on tasunud 848,44 € põhisumma katteks. intressid 254,42 € (alates 10.10.2016 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 02.01.2017) viivised summas 2592,97 € Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 201 x 0,063 % : Põhisumma Viivis alates Viivis kuni Viivise % Viivised 3 138,73 03.01.2017 16.05.2019 0,095616% 592,97 € lk 3 Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (3138,73 € * 0,095616 % = 3,001 € * 365 päeva = 2592,97 €). 2. Hageja nõude materiaalõiguslik alus Lepingulise suhte olemusest ja juhindudes

§ 76

lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt

§-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Vastavalt

§-i 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut

-e §-i 100 mõttes. Samaparagrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud

§ 100

tähenduses, siis

§ 100

loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on

§ 101

lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti

§ 101

lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on Hageja õigustatud nõudma Kostjalt viivist Lepingus sätestatud määras.

§ 101ja Ts

MS § 367 kohaselt on Hagejal õigus nõuda Kostjatelt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihinda põhi ja kõrvalnõuete järgi. RLS § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt riigilõivuseaduse lisale

1. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, §76 lg 3, § 100, § 101 lg 12; § 88 lg 8; § 113 lg 1, 164 lg 1-2 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 403 lg 1 ja 404 lg 1; 407; 367, 177 palub hageja :
2. Mõista kostjalt L L hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus 3138,73 €, intressid 254,42 € ja viivised 2592,97 €; lk 4
3. Mõista kostjalt L L hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 3138,73 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,095616 % päevas, alates 17.05.2019; Mõista kostjalt L L hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 550,00 € ja õigusabikulu summas 420,00 €;
4. Mõista kostjalt L L väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt;
5. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
7. 2019 esitatud menetluskulude nimekirjas taotleb hageja Pärnu Maakohus menetluses on tsiviilasi nr. 2-19-7436 menetluskulude jätmist kostja kanda. Seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega on hagejat esindav PlusPlus Legal OÜ osutanud hagejale alljärgnevat õigusteenust ja menetluses kantud kulud on alljärgnevad: - Tasutud riigilõiv tsiviilasjas - 550,00 € (lisa 1); - Esindajale tasutud õigusabi kulu - 420,00 € (lisa 2). Menetlustoimingute täpne kirjeldus, mille kohta on esitatud arve, on näidatud arve teenuste nimetuse väljal. Teenusena on tutvutud hagi aluseks olevate dokumentidega, koostatud hagiavaldus, samuti esitatud muid dokumente tsiviilasjas ning tehtud menetlustoiminguid. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasi nr. 2-19-7436 menetluses. Hageja palub TsMS § 177 lg-s 4 sätestatu alusel määrata, et kostja tasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja palub tsiviilasjas nr. 2-19-7436 mõista kostjalt L L välja riigilõiv 550,00 € ja esindustasu 420,00

1. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses leiab, et viivis on liiga suur ja taotleb selle vähendamist. Põhivõlale kostja vastu ei vaidle. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud dokumentidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikult alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et •
3. 2015 sõlmis kostja Bigbank AS-iga laenulepingu SL15-01-1234679 /t.l. 4/, millega kostja sai pangalt laenu 4000 eurot, intressimääraga 34,90 % aastas. Tegemist on tarbijalepinguga. • Laenu tagastamine pidi toimuma vastavalt maksegraafikule, tagastamise tähtaeg11.
5. •
7. 2018 loovutas pank oma nõude kostja vastu Plus Plus Capital AS-ile (hageja). • Hagi esitamise aja seisuga on tagastamata laen põhivõlana 3138,73 eurot ja intressivõlg 254,42 eurot.
8. Kostja ei nõustu viivise summaga, mida hageja nõuab seisuga
11. summas 2592,97 eurot.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist.

Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

§ 113lg.

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates 4. lk 5 kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. See tähendab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et välistatud ei ole

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine

§ 113

lg 8 ja § 162 kohaselt (RK 3-21-120-08).

§ 162lg.

1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesoleval juhul on võlgnik jäänud maksmisega viivitusse alates jaanuarist

3. 2018 loovutas pank nõude hagejale, kuid hagi esitati kohtusse alles
5. 2019, e. rohkem kui aasta peale nõude loovutamist. Seega ei pea kohus viivise suurust mõistlikuks ja põhjendatuks vaid rahuldab viivise nõude alates
7. 2017 kuni
9. 2018.a. (515x 3,001= 1545,51) Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas rakendab kohus seadusejärgset viivisemäära. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine TsMS § 162 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrsetes osades. TsMS § 174 lg. 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (lg. 2). TsMS § 175 lg. 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 550 eurot, millest poole e. 275 eurot jätab kohus kostja kanda. Õigusabi kuluna taotleb hageja 420 euro väljamõistmist kostjalt, s.h kohtudokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamine 2 tundi (2,5 x 100 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot. lk 6 Arvestades hagi ja sellele lisatud materjalide mahtu peab kohus põhjendatuks õigusabi tasu 2,0 tunni ulatuses e. 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot, millest poole, et 120 eurot jätab kohus kostja kanda. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna 395 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder