lg 1 p 4 alusel läbivaatamata jätta, kuivõrd hageja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-16386 menetlusosaline. Tsiviilasjas nr 2-16-16386 tehtud menetluse lõpetamise määrus ei kehti hageja suhtes. Käesolevas asjas esitatud nõue ei ole 88 884,50 euro ulatuses seotud kolmanda isiku poolt tsiviilasjas nr 2-16-16386 kostja vastu esitatud nõudega. Hagist loobumise avalduse esitamise ajaks oli ka see osa kolmanda isiku nõudest kostja vastu hagejale üle läinud. Hageja maksis 209 730,50 eurot kolmandale isikule välja
lg 1 p 2 tähenduses tegemist menetluse lõpetamise, mitte hagi läbivaatamata jätmise alusega. Hageja nõuab käesolevas tsiviilasjas kostjalt 209 730,50 euro ulatuses sama kahju hüvitamist, mida nõudis kolmas isik tsiviilasjas nr 2-16-16386 esitatud hagis, lisaks nõuab hageja 209 730,50 euro tasumisega viivitamise eest ka sama ajavahemiku eest samas määras viivise tasumist, mida nõudis kolmas isik tsiviilasjas nr 2-16-16386 esitatud hagis. Tsiviilasjas nr 2-16-16386 nõudis kostjalt kahju hüvitamist kolmas isik, käesolevas tsiviilasjas nõuab seda hageja, kellele on kolmanda isikuga sõlmitud kindlustuslepingu ja VÕS § 492 lg 1 alusel seoses kindlustushüvitise väljamaksmisega üle läinud kolmanda isiku kahju hüvitamise nõue kostja vastu.
lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. See tähendab, et pärast nõude üleminekut kolmandalt isikult hagejale jäi kolmas isik tsiviilasja nr 2-16-16386 menetluses hagejaks koos kõigi menetluslike õigustega, mille tsiviilkohtumenetluse seadustik hagejale annab. Asjaolu, et kolmas isik ei pruukinud pärast nõude üleminekut olla materiaalõiguslikult õigustatud nõuet käsutama, sh sellest loobuma, ei tähenda
lg 2 järgi seda, et ta ei võinud hagejana realiseerida
Kuna nõude üleminek kolmandalt isikult hagejale toimus tsiviilasja nr 2-16-16386 menetluse ajal, siis on Tartu Maakohus 17. juuli 2019 määrus hageja jaoks
Kolmanda isiku poolt
novembril 2016, s.o enne kahju hüvitamise nõude summas 209 730,50 eurot kolmandalt isikult hagejale üleminekut. Tartu Maakohtu 17. juuli 2019 menetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr 2-16-16386 on hageja jaoks
Menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu toob
§-de 432 ja 457 lg 1 järgi kaasa selle, et hageja ei saa pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Eeltoodu tõttu tuleb käesolevas tsiviilasjas kahju 209 730,50 euro hüvitamise ja sellest arvestatud viivise nõude osas menetlus
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus lõpetas osaliselt menetluse ning teha uus määrus, millega jätkata tsiviilasja menetlust kõigi hageja esitatud nõuete osas. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 3 Maakohus ei ole kõiki
lg 1 p 2 kohaldamise eeldusi nõuetekohaselt tuvastanud.
Vaidluse pooled ei ole samad. Hageja ei olnud tsiviilasja nr 2-16-16386 menetlusosaline. Kolmanda isiku ja kostja vahelist varasemat vaidlust saaks hageja ja kostja vahelise varasema vaidlusena käsitleda vaid juhul, kui hageja oleks kolmanda isiku menetlusõigusjärglane
Hageja on kolmanda isiku eriõigusjärglane. Maakohus ei ole hagi aluste samasust nõuetekohaselt tuvastanud. Puudub kolmanda isiku hagi aluse ja hageja hagi aluse võrdlusel rajanev põhjendus, millest selguks, miks on maakohtu hinnangul tegemist samadel faktilistel asjaoludel rajanevate nõuetega. Maakohus ei ole hagi esemete samasust nõuetekohaselt tuvastanud. Maakohus on kolmanda isiku ja hageja poolt esitatud hagide hagi eseme samasuse tuletanud hagi esemeks olevate rahaliste nõuete suuruse osalisest kattuvusest ega ole võrrelnud rahaliste nõuete sisu. Tsiviilasjas nr 2-16-16386 tehtud menetlust lõpetav määrus ei välista hageja õigust pöörduda kohtusse. Kolmandal isikul ei olnud hagist loobumise avalduse esitamise ajal õigust VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle läinud nõudeid käsutada. Kolmas isik ei saanud loobuda nõudest, mis talle ei kuulunud. Maakohus jättis põhjendamata, miks leiab, et
Isegi, kui asuda seisukohale, et
lg 1 kehtib ka materiaalõigusliku eriõigusjärglase suhtes, siis oleks sätte kohaldamine piiratud tehingulise eriõigusjärglusega.
lg 1 kaudu ei kehti kohtuotsus isiku suhtes, kellele läks nõue üle seaduse alusel. 6. Kostja palus jätta hageja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kostja ei nõustu hagejaga, et tsiviilasja nr 2-16-16386 saaks hageja ja kostja varasema vaidlusena käsitleda vaid juhul, kui hageja oleks kolmanda isiku menetlusõigusjärglane
tähenduses.
lg 1 p 2 ei saa kohaldada vaid üldõigusjärgluse olukorras, selline seisukoht ei tulene seadusest. Vastupidi,
regulatsioon kinnitab, et kohtulahend kehtib nii üldõigusjärglasele kui eriõigusjärglasele.
lg 1 p 2 tuleks tõlgendada selliselt, et hageja näol on varasemas menetluses olnud tegemist poolega
lg 1 p 2 mõttes, kuna ta oli selles varasemas menetluses kolmanda isiku eriõigusjärglane. Ei saa tekkida olukorda, kus hageja on läbi
ja § 460 seotud tsiviilasjas nr 2-16-16386 tehtud lahendiga, mille tagajärjel ei saa enam tulla kohtusse samasuguse hagiga, kuid ometi saaks hageja esitada kostja vastu samasisulise hagiavalduse – see oleks ebaloogiline. Kui menetluse lõpetamisel ei peaks formaalselt saama rakendada
lg 1 p 2, siis tuleb hagi jätta läbi vaatamata
lg 2 järgi – riik ei peaks andma õiguskaitset ja hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus tuvastas õigesti hagide aluste samasuse. Hageja ei ole toonud välja ühtegi väidetavat erinevust. Maakohus tuvastas õigesti hagide nõuete samasuse. Kostjalt on nõutud kahes erinevas tsiviilasjas sama kahju hüvitist (209 730,50 eurot). Kolmandal isikul oli tsiviilasjas nr 2-16-16386 oli õigus peale nõude seaduse alusel üleminekut ajada uue nõude omaniku asja (sisuliselt võõrast asja) ja omada sealjuures kõiki hageja õigusi. Hagist loobumine kehtib
järgi ka kindlustusandja (hageja) suhtes, kuna ta oli tsiviilasjas nr 2-16-16386 menetlusest teadlik. 7. Kolmas isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada menetluse osalise lõpetamise osas (resolutsiooni p 2). 4
Maakohus on põhjendamatult kohaldanud
lg 2 alusel
Menetluslike otsustuste, millega asja ei ole sisuliselt läbi vaadatud ega lahendatud, võrdsustamine kohtuotsustega ei ole õigusjärgluse kontekstis millegagi põhjendatud. Kolmas isik loobus oma nõudest kostja vastu seetõttu, et temal endal puudus loobumise ajaks nõudeõigus ning igasugune vajadus seda hagi edasi menetleda. Kohus on seostanud
kohaldamise sellega, et kehtivad
lg 2 ja 3, mis võimaldavad hagejal nõuet käsutada ja eriõigusjärglasel teatud tingimustel menetlusse astuda. Kogu
regulatsioon on kehtestatud nii seaduse sõnastuse kui mõtte kohaselt lähtudes sellest, et hageja ise oma nõude võõrandab. Sätted ei ole kohaldatavad olukorras, kus nõue läheb eriõigusjärglasele üle seaduse alusel ilma võõrandaja enda tahteavalduseta. Materiaalõiguslikult puudus kolmandal isikul kostja vastu nõue juba alates
Kolmas isik jätkas tsiviilasjas nr 2-16-16386 protsessis osalemist, ajades pärast eriõigusjärgluse toimumist sisuliselt hageja asja. Hageja teadis tsiviilasjast nr 2-16-16386, mistõttu
Kostja ei nõustu, et
Tsiviilasjas nr 2-16-16386 menetluse lõpetamise määrus oli menetlus lõpetav lahend, millele kohaldatakse kohtuotsuse sätteid. Kolmas isik leiab, et oleks ebaõiglane, et ta peab pärast nõude kaotamist menetlema kohtus hagi, mille vastu tal huvi puudub.
Kolmandal isikul puudus vajadus esitada kostja vastu hagi, kuna ta oli juba esitanud tsiviilasjas nr 2-156538 hageja vastu kindlustushüvitise saamise hagi. Kolmas isik on ise oma seisukohtades selgitanud, et edastas hagejale tsiviilasja nr 2-16-16386 materjalid ja info menetluse seisu kohta, kuid hageja ei avaldanud kavatsust menetlusse astuda. Kolmandal isikul oli ka võimalus hagi tagasi võtta
Samuti oli kolmandal isikul võimalus jätkata oma õigusjärglase asja ajamist. Maakohus kohaldas õigesti
. Kostja ei nõustu, et
Kohus kohaldas õigesti
Kolmanda isiku tsiviilasjas nr 2-16-16386 esitatud hagi ja käesolevas asjas esitatud hageja hagi on esitatud täiesti samadel alustel. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Samuti võis hageja loobuda hagist
alusel, kuid ei nõustu, et käesolevas asjas tõi kolmanda isiku poolt teises tsiviilasjas nõudest loobumine kaasa hageja nõude menetlemise lõpetamise. Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul kehtivad menetluse kestel vaidlusaluse eseme võõrandamise ja eriõigusjärgluse korral õiguseelneja hagist loobumise tagajärjed ka õigusjärglase suhtes. Seda nii
lg 2 ja § 460 lg 1 koosmõjus, kui ka
teise lause järgi, mille kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas
Hageja ja kolmanda isiku vahel ei olnud tehingut – nõude müügi- ega loovutamise lepingut – milles pooled saavad tingimused kokku leppida. 13. Asja materjalide kohaselt taotles kostja hagi läbivaatamata jätmist põhjusel, et õiguseelneja hagist loobumise tõttu ei ole hagil perspektiivi. Maakohus leidis, et hagi läbivaatamata jätmiseks puudub alus, kuid õiguseelneja hagist loobumise tõttu tuleb menetlus lõpetada
lg 1 p-i 2 esimese alternatiivi alusel – põhjusel, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu ja leiab, et
lg 4 p 1 kohaselt ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.