Kostja esitas kohtule oma menetluskulu nimekirja, paludes hagejalt välja mõista õigusabikulud 600 eurot. KOHTU SEISUKOHT 7.
lg 1 järgi uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna antud juhul on menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud ära langenud, uuendab kohus peatatud menetluse. 8.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. 9. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja leiab, et tema õigusabikulud summas 600 eurot tuleb jätta hageja kanda. Hageja leiab, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda ei ole õigustatud, sest kohtusse hagiavalduse esitamine oli tingitud kostja kohustuste 2 2-13-36842 mittetäimisest tema alaealise lapse suhtes. Hageja arvates tuleb menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. 10.
lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praeguses asjas on poolteks alaealine laps (hageja) ja kohustatud vanem (kostja) ning seega tuleks menetluskulud välja mõista alaealiselt lapselt. Hageja esitas maakohtule hagist loobumise avalduse, mille maakohus edastas kostjale. Hagist loobumise avalduses põhjendas hageja hagist loobumist sellega, et 30.10.2019.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6693 taastati kostja hooldusõigus hageja suhtes ning laps elab ka K L juures. Kooskõlas
lg-ga 4 palus kostja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja esitas oma menetluskulude nimekirja. Vastuseks kostja taotlusele selgitas hageja, et ta esitas elatise nõude põhjusel, et alates 2014. aastal ainuhooldusõiguse üleminekul O J ei ole K L oma seadusest tulenevat kohustust alaealise lapse ülalpidamiseks täitnud vabatahtlikult tervelt viie aasta jooksul. Seega oli hagiavalduse esitamine tingitud kostja järjepidevast ülalpidamiskohustuse mittetäitmisest oma alaealise lapse suhtes. O J väitel ei ole ta keeldunud kompromissi sõlmimisest. Hageja leiab, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda ei ole õigustatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada
lg-t 4 ning jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulude väljamõistmine alaealiselt hagejalt on ebaõiglane ja ebamõistlik, sest juhul kui menetluskulud jääksid hageja kanda, peaks ta neid kandma enda ülalpidamise arvel, mida mh ka kostja ise talle annab. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.