← Eesti

2-18-118429/19

Obsah (4)§ 99§ 101§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2020. a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

  1. a 250,00 eurot, alates 01.01.
  2. a 270,00 eurot, alates 01.01.2020.a 292,00 eurot).

§ 101

lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. 9. Pooltel ei ole vaidlust selles, et R.P.’i ja kostja S.V.’i kooselust on sündinud xxxxxxxxxxx.a tütar G.K.P.. Hageja väitel ei ela kostja hagejaga koos vähemalt 2008. aastast, millele kostja ei 3

(6)Tsiviilasi nr 2-18-118429 ole vastu vaielnud. Seega kostjal S.V.’il, kes ei ela alaealise hagejaga koos, on hageja ees ülalpidamiskohustus. Last kasvatav vanem R.P. nõuab hagejale elatist igakuiselt alates 29.08.2018 seadusjärgses miinimummääras, märkides hagiavalduses, et lapse igakuised vajadused on 396 eurot. Miinimummäära mitteületava nõude puhul on Riigikohus korduvalt selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülal pidamist anda (vt nt Riigikohtu 24. oktoober 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 16). Samas elatise väljamõistmise üldsätetest tulenevalt (vt nt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13) ei või ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel kohustus olla isikule ebamõistlikult koormav.

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lgs 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Pooltel puudub vaidlus hageja vajaduste osas summas 396 eurot. Kostja ei vaidlusta ka hagis esitatud asjaolu, et on peale
  3. aasta augustis hagi esitamist hagejale elatist tasunud, kuid ebaregulaarselt. Kostja on teatanud kirjalikus vastuses, et ei suuda elatist tasuda nõutud ulatuses, kuna tema ülalpidamisel on kokku 3 last ja väikelapse kõrvalt ei suuda ta täisajaga tööl käia. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja S.V.’il sündinud 2 last: xxxxxxxxxxx hageja G.K.P. ja xxxxxxxxxxx.a tütar L.T.. Kostja on esitanud kohtule ka tõendi kolmanda lapse kohta - koopia xxxxxxxxxxx sündinud J.A.M.i sünnitunnistusest (dtl 153). Kostja kinnitab, et kasvatab üksinda alla 3-aastast tütart ja on tõendanud, et töötab väikelapse kasvatamise kõrvalt osalise tööajaga ettevõttes Xxxxxxxxxxx 10-30 tundi nädalas ning tema töötasu palgatsekkide järgi (09.05.2019 tsekk 29 tunni eest summas 182,70£, 16.05.2019 tsekk 30 töötunni eest summas 189,00 £, digitoimiku lk 121) ei ületa 840 eurot kuus (nädalas keskmiselt 190 Gibraltari naela, mis keskmise kursiga 1 nael = 1,10 eurot võrdub 210 euroga nädalas ja 840 euroga kuus). 10.

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud mitteammendav loetelu, mispuhul kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 32-1-17-16, p 11). Muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Kohus on seisukohal, et kostja toodud asjaolud - kolme alaealise lapse ülalpidamine, kusjuures üks lastest on alla 3-aastane ning tema kõrvalt ei saa kostja täisajaga tööl käia, on piisavalt kaalukad, et vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust alla seadusega sätestatud miinimummäära ning lähtuda hageja esindaja poolt esitatud hageja tegelikest igakuistest vajadustest, mis omakorda võimaldab vältida olukorda, kus teised kostja ülalpeetavad satuksid hagejaga võrreldes ebavõrdsemasse olukorda. Samas kohus leiab, et kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaks kohtule aluse vähendada elatist kostja pakutud 135 euroni kuus, mis vastaks üksnes ca 30%-le hageja tegelikest vajadustest. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-18-118429
  1. Elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära saab mõjuvaks asjaoluks olla lapse tegelikud vajadused (vt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesolevas tsiviilasjas on hageja vajadused, millise osas vaidlus puudub, summas 396 eurot, millest pool on ca 200 eurot. Vaatamata kohtu 22.11.2019 määrusega küsitud selgitusele hageja ei ole põhjendanud, millised kulutused on hagejal käesoleval ajal ning miks peaks kohus kostjalt välja mõistma lapse tegelikest kulutustest enam kui pool. Eeltoodud asjaoludel ning põhjendustel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja hageja tegelikele vajadustele vastavast summast (396 eurot kuus) pooles ulatuses, so summas 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a. Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste muutumisel, võrreldes käesoleva kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega, on hagejal õigus nõuda tuginedes TsMS §-le 459 uues hagis maksete suuruse muutmist (vt ka nt Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2115, p 10).
  6. Elatise võlgnevuse arvestus alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostjalt käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud elatise kohustuste summa arvestusega 200 eurot kuus alates hagi esitamisest 29.08.2018 kuni 31.12.2019 möödunud 16 kuu ja 3 päeva eest moodustab 3220 eurot ((200 x 16 = 3200) x (200 €/kuus:30p= 6,67 €/päev x 3 päeva=20,00 eurot)). Hageja on esitanud kohtule pangakontoväljavõtted (dtl 145-146), millest nähtuvalt tasuti kostja ülalpidamiskohustuse katteks hageja seadusliku esindaja R.P.’i kontole perioodil 01.08.2018 09.12.2018 kokku 900 eurot (so 09.10.2018 summas 300 €, 08.11.2018 summas 300 € ning 06.12.2018 summas 300 eurot) ning perioodil 09.12.2018 – 08.12.2019 on tasutud elatise katteks veel 1425 eurot (11.01.2019 summas 300 €, 11.02.2019 summas 300 €, 30.09.2019 summas 275 €, 01.11.2019 summas 275 € ning 02.12.2019 summas 275€). Seega on kostja täitnud hagetaval perioodil 29.08.2018 – 31.12.2019 elatise maksmise kohustust summas 2325 eurot (900 + 1425). Arvesse võttes antud perioodi elatise maksmise kohustust summas 3220 eurot, võlgenb kostja hagejale selle perioodi tasumata elatisena 895 eurot (3220 – 2325 = 895), mida kostja on eeldatavasti võimeline tasuma osamaksetega jooksva elatise kõrvalt. Hageja nõuab 09.12.2019 seisuga kostjalt perioodi 29.08.2018 – 09.12.2019 eest elatisevõlgnevust summas 2140 eurot, olles võlgnevusest maha arvestanud nimetatud perioodil tasutud summad mitte hagis nõutud miinimumsuuruses elatisena, vaid arvestusega 275 – 300 eurot kuus, leides, et kuna kostja varasematel aastatel ei ole elatist tasunud, on õiglane nõuda suuremaid elatise makseid. Kohus selgitab, et õiguslikult põhjendamatu on arvestada kohustuse täitmist varasemate perioodide hüpoteetiliste nõuete katteks, mida hageja tegelikult ei ole hagis esitanud. Hagejal oleks olnud võimalik pöörduda elatise nõudega kohtu poole varem. Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks kindla summana välja elatise võlgnevuse perioodi 29.08.2018 – 31.12.2019 eest summas 895 eurot ning jätab hageja võlgnevuse nõude rahuldamata 1245 euro osas (2140 – 895=1245 eurot). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või 5
(6)Tsiviilasi nr 2-18-118429 ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulusid kohus kindlaks ei määra. Kohtule teadaolevalt ei ole pooltel asjas menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.