Obsah (5)
§ 100§ 99§ 101§ 102§ 97KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2020. a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaud
§ 100lg 4).
Elatis ja elatise võlgnevus tuleb kostjal tasuda laste seadusliku esindaja K.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank, selgitus: „elatis lastele, mis kuu eest“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja R.G.’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud
- 19.01.2019.a esitas alaealiste laste, T.G.’i (sünd. xxxxxxxxxxx) ja K.G.’i (sünd. xxxxxxxxxxx) nimel nende seaduslik esindaja, lapsi kasvatav vanem K.K. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse teiselt vanemalt, R.G.’ilt kummalegi lapsele elatise saamiseks 250 eurot kuus. Kuna R.G.ile ei õnnestunud maksettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis 25.04.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks. 22.05.2019 esitasid hagejad Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse vormis elatise nõude R.G.’i vastu. Hagiavalduse kohaselt hagejaid kasvab nende ema K.K. üksinda, kuna laste isa R.G. elab Hispaanias. Vanemad olid kokku leppinud summas, mida kostja pidi igakuiselt laste toetuseks andma, kuid kostja kokkuleppest kinni ei pidanud. Lapsi kasvatav vanem märgib enda vara kohta, et talle kuulub sõiduk Ford Focus (eh.a 2003), kostja varalise seisundi kohta midagi ei märgi. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud miinimummääras alates hagi maksekäsu kiirmenetluse avaldusena esitamisest, so alates 19.09.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
- Kostja kirjalik vastus. 08.08.2019 vastuses kostja hagi õigeks ei võtnud, selgitas, et ta on olnud üle 12 a töövõimetuspensionär 60% ja tema sissetulekud on piiratud tervisliku seisundi tõttu, mis ei näita paranemise märke. Kostja ei ole hoidnud kõrvale laste rahalisest toetamisest, on tegutsenud varasemalt ettevõtjana, kuid kahjuks tervislikel põhjustel oli sunnitud oma tegevuse lõpetama, müües ettevõtted. Kostja on varasema tegevuse juures käendanud mitut firma ja eraisiku laenu ja tal on praegu kokku arvestades kohustusi suurusjärku 800 000 EUR ulatuses, mis tema invaliidsuspensionit arvestades on tõenäoliselt võimatu tagasi maksta. Hetkel on katkenud tema töövõimetuspension, mis oli tema ainus sissetulek. Uus toetustaotlus on sisse antud. Kostjal on varasemalt kohtu poolt määratud kolmanda lapse, R.L.a toetuseks elatis 70€ igakuiselt, kahjuks 2
(7)Tsiviilasi nr 2-19-100742 käis ka vahel see summa üle jõu. Kostja suhtleb lastega igapäevaselt ja on neile 110% isa. Kostja ettepanek on toetuse maksmine üle vaadata uuesti, kui tema töövõimekaotus saab taas kinnitatud. Esialgu kostja ei julge ühtki rahalist summat välja pakkuda, laste emaga ei õnnestu vist kokkuleppele saada. Kostja vastusele on lisatud tõenditena 2 dokumenti: 1) e-maksuametist 17.07.2019 väljatrükk kohtutäiturite poolt edastatud arestimisnõuete kohta summas 96 418,49 eurot ning 2) tuvastamata isiku Swedbank konto väljatrükk perioodist 19.01.2019 – 08.08.2019 saldoga summas 112,72 eurot säästude ja sissetulekute puudumise kohta. Muid tõendeid ega andmeid ei ole kostja oma tervisliku ega varalise seisundi kohta lisanud.
- Menetluse edasine käik. 16.01.2020 määrusega kohus määras asja poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse, nõudis pooltelt andmed alates 19.02.2019 kuni käesoleva ajani hagejatele antud ülalpidamise ja ostetud asjade kohta, hagejatelt elatise võlgnevuse arvestuse ning kostjalt tõendid varalise seisundi, sissetulekute kohta ning töövõime puudumise kohta, samuti juhtis kohus tähelepanu, et kostja ei ole omapoolset pakkumist elatise summa osas teinud ning kohus tegi pooltele veelkord ettepaneku jõuda kompromissile hiljemalt 07.02.
- 03.02.2020 esitas hagejate esindaja kohtule andmed, et kostja on perioodil 01.01.2019 – 31.01.2020 maksnud elatist kokku 770 eurot (2019 veebruaris 10 €, märtsis 20 €, aprillis 280 eurot, mais 20 €, juunis 80 €, juulis 25 €, augustis 120 €, oktoobris 25 €, novembris 140 € ning detsembris 2019 veel 50 eurot). Hagejate arvestuses moodustab 13 kuu (jaanuar 2019 – jaanuar 2020) arvestuslik elatis 3532 eurot lapse kohta ja kostja võlg hagejate ees seisuga 31.01.2020 on kokku 6294 eurot ( (2 x 3532) – 770). Hagejate esindaja märkis 03.02.2020 kirjalikus seisukohas, et kokkulepet ei pea võimalikuks, kuna kostja ei ole ka eelmisest kokkuleppest kinni pidanud. Ta ei oska määrata ettenägematuid kulutusi, mis kahe poja (hetkel 7.a. ja 9.a.) kasvatamisel ning kasvamisel kaasnevad - nt. sõprade sünnipäevadel käimised, riiete/jalatsite kulumine/katki minemine/väikeseks jäämine, võistlustel käimisega kaasnevad kulud, erinevad väljasõidud (teatrisse/ekskursioonile/võistlema/esinema/jne) kooliga/kooliväliste tegevustega (rahvatants/ujumine/koolivaheaegade sissutamine jne). Kõik kulutused on hagejate esindaja peal, kostja elab Hispaanias ning Eestit külastab vaid 2x aastas (suvel ca 1 nädal ja talvel ca 1 nädal). Ja seegi vähene aeg ei veeda kostja Eestis aega maksimaalselt oma lastega (nt. kostja saabus Eestisse 19.12.2019, lapsed võttis enda juurde 21-23.12.2019 ja 2627.12.2019, kuigi ise lendas Hispaaniasse tagasi alles 06.01.
- Hagejate esindaja leiab, et kostja varjab oma sissetulekuid. Kirjale on lisatud väljavõtted kontonumbritega, millelt kostja on perioodil 19.01.2019-31.01.2020 teinud ühekordse ülekande hagejate esindaja kontole ja korduvaid ülekandeid hageja T.G. kontole kokku summas 720 €. Kostja ülekanded on tehtud kahelt erinevalt kontolt, kuid ükski nendest kontodest ei kattu kohtule saadud pangaväljavõttel oleva kontonumbriga. Kostja on täies elujõus ja heas tervislikus seisundis meesterahvas, kes omab oma ehitusettevõtet Hispaanias, kus ta ka ise füüsiliselt erinevaid töid teostab (tõenditena lisatud pildid ning nutiseadme ekraanikuva tõmmised). Hagejad paluvad hagi rahuldada.
- Kohus saatis 16.01.2020 kohtumääruse kahel korral kostjale tema enda poolt menetluses 08.08.2019 kasutatud e-postiaadressile xxxxxxxxxx , selgitades, et kohtudokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks TsMS § 314.1 lg 2 alusel 3 tööpäeva möödudes 22.01.2020, samuti edastas kohus 13.02.2020 kostjale hagejate 03.02.2020 seisukohad ja tuletas meelde taotluste jms esitamise lõpptähtaega 14.02.
- Kostja ei ole kohtule tänaseni midagi vastanud ega täiendavaid tõendeid, sh enda tervisliku seisundi kohta andmeid ega tõendeid esitanud. Pooled ei ole kohtu määratud ajaks kompromissi kohtule esitanud. Kohtuotsuse põhjendused 3
(7)Tsiviilasi nr 2-19-100742
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud poolte esitatuga ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et K.G.’i ja T.G.’i hagi elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on pooltele selgitanud, et TsMS § 230 lg 4 ja 5 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Kohus võib elatiseasjas koguda ka ise andmeid ja tõendeid. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
- Perekonnaseaduse (
) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.
§ 99
lg 1 järgi lähtub kohus laste ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel laste vajadustest ja tavalisest elulaadist.
§ 101
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lastele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2019. a 270,00 eurot kuus ning alates 01.01.2020.a 292 eurot kuus).
§ 102
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt (
§ 102lg 2).
Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
§ 101
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
§ 100
lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.
§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
8. Pooltel ei ole vaidlust selles, et K.K. ja R.G.’i kooselust on sündinud 2 last: xxxxxxxxxxx.a poeg T.G. ning xxxxxxxxxxx.a poeg K.G.. Hagiavaldusest nähtuvalt elasid mõlemad lapsed hagi esitamise ajal jaanuaris 2019 ja elavad ka praegu oma ema, K.K. juures ja on tema ülalpidamisel ning kostja elab lastest lahus. Rahvastikuregistri väljatrükist nähtuvalt (digitoimiku koonddokumendi lk, edaspidi ka dtl. 39-40) otsuse tegemise aja seisuga on kostjal, R.G.’il kokku kolm ülalpeetavat. 4
(7)Tsiviilasi nr 2-19-100742 Lisaks hagejatele on kostjal kolmas laps, xxxxxxxxxxxxx sündinud R.L., kes saab xxxxxxxxxxxxx täisealiseks ning kelle kasuks kostja teatel ja Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on tsiviilasjas nr xxxxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu 21.09.2011 kompromissi kinnitava määrusega väljamõistetud kostjalt 70 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 9. Väljamõistetava elatise suurus. Hagejate poolt 03.02.2020 esitatud andmetest nähtuvalt on kostja R.G. tasunud hagetaval perioodil, so alates jaanuarist 2019 kuni seisuga 31.01.2020, st 13 kuu jooksul hagejatele elatist kokku 770 eurot, mis teeb keskmiselt 32 eurot lapse kohta kuus, jääb selliselt vähemalt 9 korda alla elatise miinimummäära ega ole ilmselgelt piisav ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja R.G. peamise vastuväitena hagile tugineb asjaolule, et oma tervisliku seisundi tõttu puuduvad tal küllaldased sissetulekud nõutud suuruses elatise maksmiseks. Samas kostja ei ole siiani esitanud kohtule ühtegi tõendit enda töövõime puudumise kohta Töötukassalt v. Sotsiaalkindlustusametilt ega ka andmeid sissetulekute suuruse kohta. Kostja esitas 08.08.2019 vastuse lisana 17.07.2019 MTA väljatrüki kohtutäiturite poolt tema maksukontole arestide seadmise kohta summas ca 96 000 € (ei näita tegelikke võlgade suurust) ja Swedbank kontoväljavõtte perioodi jaanuar – august 2019 kohta, saldo 112 € (perioodil laekumised puuduvad), mis saavad tõendada küll kostjal võlgade olemasolu ning säästude puudumist, kuid ei mõjuta kostja ülalpidamiskohustust hagejate ees ega näita kostja tegelikke laekumisi ettevõtlustegevusest. Kostja väitis 08.08.2020 vastuses, et tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension, mis on katkenud ning et töövõime uus hindamine on menetlemisel, kuid vaatamata sellele, et kohus selgitas kostjale 16.01.2020 määruses, et kostja peab tõendama enda vastuväiteid ja selgitama kohtule, millest ta elab ning kui palju saaks sissetulekutest maksta hagejatele, samuti seda, et kostja peab kasutama oma sissetulekuid eelisjärjekorras lastele elatise tasumiseks (võrreldes muude kohustustega), ei ole kostja tänaseni esitanud tõendeid oma tervisliku seisundi kohta ega asunud hagejatele regulaarselt ja mõistlikus ulatuses elatist tasuma. Samuti ei ole kostja esitanud omapoolset ettepanekut elatise suuruse kohta, mida suudab maksta. Hagejate poolt välja toodud kulutuste suurusele ei ole kostja vastu vaielnud. Kohus nõustub hagejate esindajaga selles, et kostja väited tema sissetulekute ja töö puudumise kohta ei ole ilmselt õiged. Hagejate esindaja poolt esitatud tõenditega, sh nutiseadme ekraanikuva tõmmistes kajastatud veebis kättesaadava infoga Xxxxxxxxxxxxx Group OÜ tegevuse kohta (ettevõtte koduleht, teave veebilehel xxxxxxxxxxx, fotod Facebookis – dtl 79-88), samuti 04.12.2018, 09.02.2019 ja 17.07.2019 Messengeri kirjavahetusega on tõendatud, et kostja tegelikult on vähemalt 2018.a teisest poolest saadik tegutsenud ja tegutseb ettevõtjana, kuid ei maksa lastele piisavat elatist, olles mh nõudnud 17.juulis 2019 hagist loobumist elatise maksmise eeltingimusena (dtl. 68). Elektroonilise kohtute infosüsteemi andmetel kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxxxx Harju Maakohtu 26.09.2018 kohtuotsuses on kostja R. Xxxxxxxxxxxxx’i töökohaks märgitud: Xxxxxxxxxxxxx töödejuhataja (Hispaanias Kanaari saartel). Äriregistri kehtivast väljatrükist nähtuvalt tegutseb kostja ka käesoleval ajal Xxxxxxxxxxxxx Group OÜ (reg.kood xxxxxxxxxxxxx, asutatud 22.05.2018, peamine tegevusala laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehitus) juhatuse liikmena. Eeltoodud asjaoludel võib järeldada, et kostja ei ole ilmselt esitanud tõeseid andmeid enda sissetulekute ja tegevuse kohta. Vanem on kohustatud oma alaealist last
§ 97lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.
Kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt laste vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (
§ 101lg 1).
Seega on seadusega kooskõlas ja õigustatud hagejate nõue välja mõista kostjalt alates 19.01.2019 elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.
- a 270,00 eurot, alates 01.01.2020.a 292 eurot kuus).
- Kohus leiab, et käesolevas asjas kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid ei õigusta seaduses sätestatud miinimummääras elatise välja mõistmata jätmist. Kostja ei ole toonud esile ega 5
(7)Tsiviilasi nr 2-19-100742 tõendanud tervisest v. muudest asjaoludest tulenevaid takistusi sissetulekute saamiseks ja elatise maksmiseks. Kostja R. Xxxxxxxxxxxxx, olles 3 lapse isa (kellest ühe ülalpidamiskohustus lõpeb novembris 2020), on kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ning selleks otsima mõistlikult tulutoovat tegevust kuni laste täisealiseks saamiseni. Samuti kostja on
§ 102
lg 2 kohaselt kohustatud eelkõige oma kulutusi piirama ja jagama tema käsutuses olevaid vahendeid võrdselt enda ja laste vahel, kui tema sissetulekud ei ole piisavad tema enda kulude katmiseks ja elatise maksmiseks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise
§ 101
lg-s 1 sätestatud minimaalses määras alates 19.01.2019 igakuuliselt laste K.G.’i ja T.G.’i ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni.
- Riiklike lastetoetuste arvesse võtmine elatise määramisel.
- jaanuaril 2017 jõustunud Perehüvitiste seaduse (PHüvS) § 17 lg 3 järgi alates 01.01.2019 on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Hagejate esindaja on esitanud kohtule konto väljavõtte selle kohta, et perioodil veebruar 2019 – jaanuar 2020 sai ta 2 lapse kasvatamisel lapsetoetusi 120 eurot kuus, kokku 1440 eurot. Seega käesoleval ajal lapsi kasvatav vanem saab riigilt lastetoetust vähemalt 120 € kuus. Riigikohus on mitmetes lahendites (RK otsus nr 3-2-1-37-11, p 16; otsus nr 3-2-1-127-09, p 15 ja otsus nr 3-2-1-124-15 p 16) välja toonud , et "Lapse seadusliku esindaja käsutuses on lapse ülalpidamiseks ka riigilt saadavad peretoetused, mistõttu tuleb elatisest maha arvestada lapsele määratud kõik riiklikud peretoetused. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas laste toetamisel eesmärgiks tagada lastega peredel. Riigikohus 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-17416 p. 13 on selgitanud, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse ja arvesse võtta riiklikke lapsetoetusi ja sama lahendi punktist 14 nähtub, et võrdse ülalpidamise kohustuse juures kumbki vanem saab arvestada riigi poolt antud toetuse poole, mitte terve summaga oma kohustuste vähendamisel. Antud juhul hagejad on vastavad andmed esitanud ja kohus võimaldab kostjal vähendada makstavat elatist Perehüvitiste seaduse § 17 sätestatud, hagejatele veebruarist 2019 makstud 60-eurosest lapsetoetusest 50% ehk 30,00 eurot lapse kohta kuus. Kuna sellised toetused on ajas muutuvad ning nende saamine sõltub PHS § 17 lg 1 ja 2 järgi ka sellest, kas ja millises õppeasutuses hagejad jätkavad õpinguid 16aastaseks saades, siis kohus konkreetset summat elatise määra sisse ei arvuta ega määra protsendina kindlaks, vaid kostjale jääb õigus teha elatiselt enne maksmist vastav mahaarvamine. Eeltoodut arvestades tuleb kostjal maksta kummagi lapse ülalpidamiseks K. Kaljusoo kontole elatist otsuse tegemise ajal, so alates
- veebruarist 2020 summas 292 eurot kuus lapse kohta, kokku kahe lapse kohta 584 € kuus, millest saab maha arvata pool hagejatele makstud lapsetoetust (2020.a pere esimese ja teise lapse kohta 30 € kuus), so hetkel moodustab ühe lapse kuu elatis 262 eurot. Hagejatele makstava elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja/või hagejale makstav lapsetoetuse suurus.
- Elatise võlgnevus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hageja nõuab kostjalt elatise maksmist alates hagi (algselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamisest 19.01.
- Otsuse tegemise aja seisuga perioodi 19.01.2019 – 31.01.2020 ehk 12 kuu ja 13 päeva eest miinimummääras väljamõistetud kostja elatise võlgnevus kummalegi hagejale moodustab 3379 eurot (arvutuskäik 13 päeva x 9 eurot (so270€/kuu: 30 päeva) = 117 eurot + 2970 eurot (so 11 kuud x 270€/kuu perioodi veebruar – detsember 2019) + 292 eurot (so jaanuar 2020) = 3379, millest tuleb maha arvata hagejale samal perioodil makstud perehüvitisest pool summas 373 eurot (arvutuskäik: terve kuu hüvitis 60 eurot: 2= 30 eurot/kuus x 12 kuud=360 eurot + 13 p x 1€/päev=373). Hagiavaldusega, hagejate 03.02.2020 elatise võlgnevuse arvestusega, kuid eelkõige hagejate pangakontode jaanuar 2019 – jaanuar 2020 väljavõtetega on tõendatud, et hagetaval perioodil jaanuar 2019 – jaanuar 2020 maksis kostja hagejatele elatist 13 kuu jooksul kokku 770 eurot. Kuigi hagejate esindaja oma elatise arvestuses on märkinud hagejate elatisvõlgnevuse nõuded erineva 6
(7)Tsiviilasi nr 2-19-100742 suurusega, lugedes kostja poolt elatise laekunuks peamiselt poeg T.G.i elatise katteks (maksed on tehtud kõik T.i kontole v.a. aprillis 2019 makse 250 € laste ema kontole), kohus leiab, et õige on arvestada kõik maksed võrdselt mõlema hageja elatisevõla katteks, kuivõrd ülekannetest ei nähtu, et need oleksid tehtud konkreetselt ühe lapse jaoks. Seega tuleb elatise võlgnevusest maha arvata kostja poolt perioodil jaanuar 2019 – jaanuar 2020 makstud elatis 385 eurot lapse kohta (770 eurot : 2 last= 385 eurot). Hüvitiste ja makstud elatise mahaarvamise järel moodustab kostja elatise võlg ühele lapsele perioodi 19.01.2019 – 31.01.2020 eest summas 2621 eurot (arvutuskäik: 3379 – 373 – 385 = 2621 eurot, kahe lapse peale kokku 5242 eurot Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks kindla summana välja elatise võlgnevuse perioodi 19.01.2019 – 31.01.2020 summas 2621 eurot kummagi lapse kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus rahuldab hagi enamus ulatuses s.o. ca 90 % , tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejad ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ja seega kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 7
(7)