MS § 661 1 lg 1 ja 2). Ajutine pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada samas korras temale määratud tasu osas (
Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes (
Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Asjaolud ja menetluse käik
Võlgniku poolt esitatud andmetel ühingul töölepingutest tulenevad kohustused puuduvad. Halduri hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile esitatud andmetele tuginedes on võlgniku maksejõuetuse algseks põhjuseks on 2008.a. alanud majandus- ja eriti kinnisvarakriis, mille tõttu ei suudetud enam alustatud kinnisvaraprojekte kasumlikult teenindada. Maksejõuetust süvendasid võlgniku ebaõnnestunud katsed samas valdkonnas edasi tegutsedes teenida uute projektidega kasumit eelmiste projektide kahjumite kustutamiseks. Kuna ajutine haldur analüüsis võlgniku finantsnäitajaid alates 31.12.2013.a, 2
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt võlgniku maksejõuetust eeldatakse, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhistanud ja tunnistab oma püsivat maksejõuetust, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole perspektiivikas, võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid tasuda võlgnevusi ning katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (
) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus avaldas 16.05.2019 vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1468797), kuid ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud määratud tähtajaks kohtu nõutud summa (2500 €) deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas, kuna pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 1 766 711,58 euro eest, samas vara aruande esitamise seisuga oli 999,94 eurot. Kohtu hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga. Osaühing Asratem maksejõuetuse põhjuseks on 2008. a alanud majandus- ja kinnisvarakriis, mille tõttu ei suudetud enam alustatud kinnisvaraprojekte kasumlikult teenida. Seisuga 31.12.2013 oli ühingu omakapital negatiivne ning kohustused ületasid olulisel määral varasid. 3
lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 järgi kohus määrab osaühing Asratem dokumentide hoidjaks juhatuse liikme M.K.i, kes on selleks nõusoleku andnud. Pankrotimenetluse kulud.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.
Vastavalt
lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitanud 15.05.2019 taotluse tasu väljamõistmiseks summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Haldur on välja toonud ülesannete spetsifikatsiooni ja nende täitmiseks kulunud aja (kokku x tundi) ja arvestanud tunnitasuks x eurot (lisandub käibemaks), milline ei ületa seaduses sätestatud määra ja on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et vastavalt halduri taotlusele ja võlgniku nõusolekule tuleb ajutise halduri tasuks kinnitada x eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Käesolevas asjas on võlgnikul vahendeid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, mistõttu mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.