KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2020, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-6579 Tsiviilasi T

§ 407lg 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista A. G.lt T. A. kasuks 5041,99 eurot.
2. Lõpetada T. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja A. G. (isikukood xxxxxxxxxxx) kaasomand kinnisasjale, aadressil xxxxxxxx xxx x, xxxxx xxxxx, xxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxx asuvale korteriomandile (registriosa number xxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) selliselt, et korteriomand turuväärtusega 12 000 eurot jääb T. A. ainuomandisse ja T. A. kohustub maksma A. G.le hüvitist 6000 eurot.
3. T. A. kohustus maksta A. G.le hüvitist 6000 eurot tasaarvestatakse A. G. rahalise kohustusega T. A. ees summas 7020,97 eurot (sealhulgas käesoleva otsuse 2.punktis kostjalt hageja kasuks väljamõistetud 5041,99 eurot). Tasaarvestuse tulemusel on A. G. ja T. A. vastastikused nõuded kattuvas ulatuses lõppenud.
4. Kohus tuvastas, et A. G. on kohustatud andma nõusoleku kaasomandis oleva korteriomandi registriosa nr xxxxxxx II jaos omanikukannete, mille kohaselt on T. A. ja A. G. korteriomandi kaasomanikud, kustutamiseks ning T. A. korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Käesolev kohtuotsus asendab A. G. tahteavaldusi. Tsiviilasi nr 2-19-6579
5. Menetluskulud jäävad A. G. kanda.
6. Määrata T. A. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1300,00 eurot (600,00 eurot riigilõiv ning 700,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ilma käibemaksuta)).
7. Mõista A. G.lt T. A. kasuks välja 1300,00 eurot menetluskulude katteks.
8. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A. G.l tasuda T. A.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

11. Toimetada kostjale A. G.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 30.04.2019 T. A. esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. G. vastu kaasomandi lõpetamiseks, kostja kohustamiseks anda kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks tahteavaldused ning solidaarkohustuse täitmisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks. Kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente hagiavalduses näidatud aadressil xxxxxx xx-x xxxxx, mis on ka Politsei- ja Piirivalveameti 19.08.2019 teate kohaselt kostja viimaseks teadaolevaks elukohaks, ega kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil xxxxxxxx 2

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati xx xx xxxx. Seega loetakse dokumendid kostjale kättetoimetatuks xx xx xxxx. Seega kostjale hagile vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes xx xx xxxx kell 24.

1. Kostja hagile vastanud ei ole. Hageja taotles sellisel juhul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Täiendavalt hageja esitas 02.12.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, mis toimetati kostjale samuti kätte avalikult vastavalt 19.12.2019 kohtumäärusele. Teade menetluskulude avalikult kättetoimetamise kohta ilmus 20.12.2019 ja dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 05.01.
2. Kostja ei ole ka hageja menetluskulude kohta vastuväiteid esitanud. HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja ja kostja ühisomandis on korteriomand aadressil xxxxxxxx xxx x-x, xxxxx xxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx. Korteriomandi turuväärtus hagi 30.04.2019 esitamise seisuga on 12 000 eurot (korteriomandi hindamisaktis väärtuspäev 08.11.2018). 30.10.2007 laenulepinguga nr 07- 195799-EL pooled võtsid korteri ostmiseks Swedbank ASist pangalaenu. Alates 30.10.2007.a kõik laenumaksed Swedbank AS-ile on tasunud hageja T. A. üksinda. Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut selle kohta, et laenumaksed hakkab teostama vaid hageja. Perioodil 30.10.2007.a kuni 24.04.2019.a on hageja maksnud laenumakseid kogusummas 10 083,98 eurot, millest 6032,34 eurot on laenusumma tagasimaksed ja 4051,64 eurot intressi maksed. Hageja on pooles ulatuses täitnud kostja kui kaaslaenaja ja solidaarvõlgniku kohustust. Hagejal on sellest tulenevalt hagi esitamise seisuga kostja vastu tagasinõue summas 5041,99 eurot (arvestus: 10 083,98 eurot : 2 = 5041,99 eurot). Lisaks 14.11.2018 notariaalselt vormistatud nõuete loovutamise lepinguga hageja omandas Aktiva Finants OÜ-lt kostja võlad summas 1978,98 eurot, mis tuleneb tsiviilasjadest nr 2-1043025 ja nr 2-13-54913 (maksekäsu määrused). Hageja soovib poolte kaasomandi korteriomandile lõpetamise selliselt, et kinnistu jääb hagejale ilma kompensatsiooni tasumiseta kostjale, kuna hageja tasaarveldab 6000 euro suuruse hüvitise maksmise kohustuse kostja 7020,97 euro (5041,99 eurot + 1978,98 eurot) suuruse võlgnevusega hageja ees summas. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista Kostjalt Hageja kasuks põhivõlgnevus summas 5041,99 eurot. Lõpetada kaasomand kinnisasjale aadressil xxxxxxxx xxx x-x, xxxxx xxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx (kinnistusraamatu registriosa number xxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) selliselt, et kinnistu turuväärtusega 12 000 eurot jääb hagejale ilma kompensatsiooni tasumiseta kostjale, tasaarvestada hageja hüvitise maksmise kohustus summas 6000 eurot kostja rahalise kohustusega summas 7020,97 eurot. Tuvastada A. G. kohustus anda nõusolek kaasomandis oleva korteriomandi, registriosa nr. xxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx kinnistusregistri II jao omanikukannete, mille kohaselt on T. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja A. G. (isikukood: xxxxxxxxxxx ) korteriomandi kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse T. A. (isikukood xxxxxxxxxxx). Menetluskulud jätta kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 3

§ 407

lg 3).

§ 407

lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist keelavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 444

lg-te 1 ja 2 alusel kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite äramärkimisega. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist selliselt, et korteriomand jääb hagejale ning hageja kohustus maksta kostjale hüvitist tasaarvestatakse hageja tagasinõudega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab asja jagamise kohus hageja nõudel. Hagejal on õigus nõuda kinnisasja kaasomandi lõpetamist ning taotleda kaasomandi jagamist teatud viisil ning puuduvad takistused, mis välistaks hageja sellise õiguse. Pooled ei ole piiranud kaasomandi lõpetamist ühegi kokkuleppega. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-45-06 otsuses selgitanud, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-6112 tulenevalt tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Hageja soovib kaasomandi lõpetamisel korteriomandit enda omandisse. AÕS § 77 lg 2 võimaldab kaasomandi lõpetada selliselt, et asi antakse ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osa rahas. Seega kaasomandi lõpetamisel saab korteriomandi jätta hageja ainuomandisse tingimusel, et hageja maksab kostjale hüvitist. Korteriomandi väärtus on 12 000 eurot. Poolte kaasomandi osad on võrdsed ning sellest tulenevalt on kostjale kuuluva kaasomandiosa väärtus 6000 eurot. Hageja on hagiavalduses esitanud tasaarvestusavalduse, millega hageja tasaarvestab kostjale makstava hüvitise kostja rahaliste kohustustega hageja ees. Hagejal on kostja vastu nõue kui solidaarvõlgniku vastu ning samuti on hageja nõude loovutamise teel omandanud kostja vastu rahalise nõude kostja võlausaldajalt. Hageja on esile toonud, et vaidlusalune korteriomand on ostetud pangalaenu abil, pooled olid kaaslaenajad, kuid kohustusi panga ees täitis algusest peale hageja üksinda. Pooled on panga ees solidaarvõlgnkud VÕS § 65 mõistes. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt poole hageja poolt laenulepingu täitmiseks tehtud maksete summast. Hageja on perioodil 30.10.2007 – 24.04.2019 tasunud laenu põhiosamakseid ja intressi summas 10 083,98 eurot, millest ½ ehk 5041,99 eurot on kostja eest täidetud kohustus. Eeltoodu alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja nõue mõista kostjalt välja 5041,99 eurot. Nõuete loovutamise lepinguga on Osaühing Aktiva Finants loovutanud hagejale rahalised nõuded kostja vastu, mis tulenevad tsiviilasjades 2-10-43025 ja nr 2-13-54913 tehtud maksekäsumäärustest kostjalt võlgnevuste (vastavalt 24 567,37 krooni ehk 1570,14 eurot ja 408,84 eurot) väljamõistmise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 lubab võlausaldajal oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). VÕS § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 annavad hagejale kui uuele võlausaldajale õiguse nõuda kostjalt kohtumäärusega väljamõistetud rahasummade tasumist. 4

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (

§ 139

). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad

§ 162

lg 1 alusel menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel kohus määrab kindlaks hüvitatavate kulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses

§ 218lg 1 punktis 2 nimetatud nõuetele vastav lepinguline esindaja.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot ning lepingulise esindaja kulud 800 eurot (käibemaksu ei lisandu). Lepinguline esindajal on õigusabi osutamisel tehtud toimingutele kulunud 8 tundi, tunnihinnaga 100 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud hindadega. Kohus leiab aga, et põhjendatud kuluks, mille hüvitamist hageja saaks kostjalt nõuda, on hagiavalduse käiguta jätmise määrusega tutvumisele ja puuduste kõrvaldamisele kulunud 1 tunni tasu. Eeltoodu alusel kohus loeb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude suuruseks selles asjas 700 eurot. Hageja taotlusel ja

§ 179

lg 9 kohaselt kohus märgib lahendis, et menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 5