Obsah (6)
§ 108§ 97§ 99§ 101§ 100§ 102KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. detsember 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei
) § 108 mõttes kahju tekkinud. Nimetatud sätte mõtteks on Riigikohtu selgituste kohaselt kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Selline nõue võib olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kostja märgibki, et sellist nõuet ei ole varem temale esitatud. Vastupidi, hageja ema on kinnitanud, et kostjalt elatist ei nõuta (sõnum tl 23). Seega oli kostjal põhjendatud eeldus, et ta ei pea hakkama tagasiulatuvalt elatist maksma, sest ta on täitnud oma kohustust vahetult kulutuste tegemisega ning hageja seaduslik esindaja pole kordagi väljendanud seisukohta, et kostja panus on ebapiisav. Kostja on kulutanud raha lapsele toidu, riiete, mänguasjade, raamatute, söögi ja muu vajaliku ostmisel ning tasus lasteaia eest. Kostja ostis hagejale ka mobiiltelefoni, kuid hageja ema ei luba hagejal seda kasutada, kuna hageja ema soovib takistada hageja ning kostja vahelist suhtlust. Kostja peab täiendavalt vajalikuks märkida, et tema suhtes tagasiulatuvalt elatise nõudmine võib asetada teda majanduslikult raskesse olukorda. Kostja sissetulek (750 EUR kuus neto) ei võimalda hakata tasuma lisaks jooksvale elatisele tagasiulatuvat elatist. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et tuleb arvestada vanema poolt lapsele tehtavate vahetute kulutustega ka siis, kui laps ei ela selle vanemaga. Kostjat koormataks topelt, kuna ta peaks tasuma tagantjärgi summasid, mida ta on tegelikult pidevalt tasunud. Pealegi on lapse huvides see, et kostja saaks lisaks jooksvale elatisele teha veel lisaks vahetuid kulutusi. Kostja varalise seisundi muutus mõjutab kindlasti seda, kui palju on kostjal edaspidi võimalik lapsele veel midagi lisaks osta ning millises mahus pakkuda meelelahutust väljaspool kodu (nt käia edasi laste lõbustuskohtades ning osta lapsele asju). Kui kostja peab hakkama tasuma lisaks igakuisele elatisele alates hagiavalduse esitamist ka tagasiulatuvalt elatist, siis edasiste vahetute kulutuste tegemine tema poolt väheneks, mistõttu lapse olukord võrreldes kohtumenetluse eelse olukorraga oluliselt halveneks. Kostja on arvamusel, et lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes kohustust kanda last kasvatavale vanemale raha, vaid lisaks kohustust panustada lapse arengusse talle vaba aja veetmise võimaluste pakkumise näol 2
(8)Tsiviilasi nr 2-19-5632 või rahuldades lapse soove talle midagi ostes. Eeltoodust tulenevalt seab tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine ohtu kostja enda ja ka lapse huvid.
- Igakuise elatise osas leiab kostja, et tuleb arvestada ka asjaoluga, et hageja seaduslikul esindajal on lisaks veel kaks last, mistõttu on ühe lapse ülalpidamiskulu väiksem nn mastaabisäästu kaudu.. Hageja seaduslik esindaja kasvatab kolme last, kuna kõik lapsed elavad koos, moodustavad nad ühe leibkonna ning kõik elamiskulud, söögikulud, kulud olmetarvetele jms kokku on väiksemad kui need oleksid juhul, kui nad elaksid eraldi. Kuna lapsed on erinevas vanuses, siis saab noorem laps kanda teise väikseksjäänud, kuid korralikke riideid, jalanõusid, samuti saavad nad kasutada samu mänguasju, toitu tehakse korraga suurem kogus jm. Samuti on Riigikohus sedastanud, et laste vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kuna hageja seadusliku esindaja kontole laekub riigi poolt ka lapsetoetus, siis see tuleb lugeda samuti hageja ülalpidamiseks mõeldud vahendite hulka. Tsiviilasjas nr 2-19-4086 on hageja ema esitanud menetlusabi taotluse, millele lisatud majandusliku seisundi teatise (tl 24-27) kohaselt tasutakse peretoetuseid kokku summas 529 EUR ehk 176.33 EUR iga lapse kohta. Seega isegi nn mastaabisäästu arvestamata oleks maksimaalne mõistlik elatise summa (570-176,33)÷2= 196.84 EUR kuus. Samas puudub poolte vahel vaidlus, et suhtluskorra alusel viibib hageja kostja juures iga nädal ühe päeva ja lisaks üle nädala ühe nädalavahetuse ehk 2 päeva. Seega keskmiselt viibib Hageja Kostja juures iga 14 päeva kohta 4 päeva ehk 28,57% ajast. Seega tuleks elatise summat vähendada 28,57% võrra ehk elatise suuruseks oleks 140.60 EUR kuus. Samas tuleb arvestada ka mastaabisäästu, kuna peres elab kokku kolm alaealist last. Kostja on seisukohal, et kolme lapse puhul on mastaabisäästuks vähemalt 25% ehk mõistlik igakuine elatis on 105.45 EUR kuus ehk ümardatult 105 EUR kuus. Kostjale teadaolevalt on hageja ema kulutused toidule jm tavapärasest oluliselt väiksemad, kuna hageja ema on xxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxx juhatuse liige, mistõttu saab hageja ema pidevalt toiduabi jm abi ning soodustusi. Samuti toetab hageja ema peret vald, kuna tegemist on paljulapselise perega. Hagiavaldusest ei nähtu hageja seadusliku esindaja kulud hageja ülalpidamiseks ning hageja seadusliku esindaja sissetuleku suurus. Kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne, siis seega tuleb hagejal märkida lapse reaalsed vajadused ning mil määral panustab hageja seaduslik esindaja ise rahaliselt hageja kasvatamisse. Täiendavalt märgib kostja, et hageja on korduvalt kostjale kinnitanud, et soovib elada koos kostjaga, mitte enda emaga. Seega on kostja hinnangul esitanud hageja ema hageja nimel käesoleva hagi üksnes soovist kostja arvel alusetult rikastuda ning kasutada kostjalt saadavat raha enda isiklike võlgnevuste tasumiseks (hageja ema XX’i pankrot kuulutati välja xx xx xxxx tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud lahendiga – tl 28-29). Kostja pole kunagi hageja eest hoolitsemisel kokku hoidnud ning kostja on valmis tasuma kõikide vajalike kulude eest ka tulevikus. Kostja ei soovi aga tasuda raha hageja ema kontole, kuna hageja ema ei kasuta saadavat raha hageja huvides, vaid isiklikes huvides.
- Hageja leiab 17.06.2019 seisukohas (tl 32-33), et tagasiulatuvalt on elatise nõudmine kostja suhtes õiglane, kuna alates 06.05.2018 ei ole kostja täitnud hageja 3
(8)Tsiviilasi nr 2-19-5632 ülalpidamiskohustust sellisel määral, et tagada hageja stabiilne toimetuleku toetamine riiete, toidu ja eluasemekulude kompenseerimise näol. Hageja ema on tasunud ainuisikuliselt lasteaia ja huvihariduse eest. Pigem kinnitas kostja pidevalt (kohtus dokumenteeritult), et tema ei maksa elatist ja ei kavatsegi maksta. Seejuures võib väita, et hagejale ülalpidamise mittemaksmine oli tegelikult kuritahtlik ning üksnes taotlus hageja ema toimetulekut halvendada.
§ 108
kohaselt ei ole hagejal ega hageja esindajal kahju tekkinud, kuna hageja esindaja on teinud kõik endast oleneva, et tagada majanduslik toimetulek (töötamine mitmel töökohal jne) küll aga ei ole seda taganud hagejale kostja, tegemata kulutusi hageja eluasemele, toidule ning piisaval määral riietele.
- Kostja vastuses nähtav 750-eurone kuupalk võib olla tegeliku sissetuleku varjamine, kuna hooldusõiguse vaidluses esitas kostja sissetulekuks 1000 eurot, milles sisaldus ka 250eurone saadav nii-öelda majanduskulu ehk ümbrikupalgana saadav tulu. Hageja hinnangul on võimalik, et Kostja varjab oma tegelikku saadavat tulu, millest tulenevalt ei oleks võimalik teha sadadesse ja tuhandetesse eurodesse küündivaid kulutusi erinevatele advokaatidele, mis ei käi enese tavalise ülalpidamise alla. Vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema vajadustele tagaks ka lapse, hetkel hageja, vajaduste rahuldamise. Seega tuleks kohtul võimalusel arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Praegusel juhul ei ole põhjendatud alla miinimummäära väljamõistmiseks seatud summa veelkordne vähendamine.
- Kostja väide, et hageja ema on kinnitanud, et kostjalt elatist ei nõua, on kontekstist välja rebitud. Varem suusõnaliselt kokkulepitu ei saa omada kohtu jaoks siduvat jõudu, kuna suhe lapse vanemate vahel on üksnes halvenenud ning elatise nõudmine saab toimuda ainult kohtu kaudu. Muul viisil poleks see kostja tõttu võimalik. Kostja väite puhul, et lapse huvides on tulevikus elatisele täiendavate kulutuste tegemine, tuleb arvestada seda, kelle juures laps põhiliselt elab. Lapsega koos viibitud aja jooksul võib tekkida vanemal soov või vajadus teha lapsele rahalisi kulutusi. Selliste kulutuste tegemine ei ole samastatav lapse ülalpidamise kohustusena ja neid kulutusi ei saa tasaarvestada lapsega alaliselt koos elava vanema kasuks makstava elatisega. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Praegusel juhul tõendina esitatud telefoni ost oli hageja sünnipäevakingitus. Kõik riideesemed, mida kostja on hagejale ostnud (üksikud esemed), ei ole ringkasutuses ehk kostja ei luba lapsel neid hageja esindaja juurde tuua. Lasteaia jms rõivad on kõik hankinud hageja ema. Samuti ei tegele kostja lapse riiete hooldusega ning saadab alati kotiga määrdunud riided lapsega kaasa jne. Oluline on arvestada, kui palju laps suhtleb lahus elava vanemaga ja siin on täna proportsioon kostja väidetule kardinaalselt muutunud. Mastaabisäästu puudutavad väited on hageja hinnangul kohatud. Näiteks ei ole võimalik vanemate laste jalanõude kasutamine laste erineva jalakuju tõttu jne. Ka kostja esitatud väidetav ulatuslik saadav toiduabi ei ole püsiv ja üldiselt pole proportsionaalne, kui teine vanem maksab alla miinimummäära elatist ja hageja peab saama riigi või kohaliku omavalitsuse abi nt toidu või riiete näol, et hageja esindajal oleks võimalik/lihtsam lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Hageja ema kinnitab, et on selle aasta jooksul võtnud paaril korral toiduabi (see ei ole tasuta), aga kuna lapsed neid tooteid ei söö, siis rohkem tal seda kavatsust ei ole.
- Kostja ei ole arvestanud hageja nõudega elatise osas alla Eesti Vabariigi kehtestatud miinimummäära ning ei arvesta, et eeldusel katab see ka lapse eluasemekulud, eluaseme otsese kasutamise eest (kommunaalkulud), kui ka eelised eluaseme kasutamise eest 4
(8)Tsiviilasi nr 2-19-5632 (kasutuseelis) ning sellisel juhul ei tule kasutuseelise väärtust tõendada (nagu ka muid elatise koosseisu kuuluvaid kululiike). Elatist tuleb kasutada lapse huvides ning seadus ei kohusta teist vanemat andma ülevaadet elatise kasutamise kohta. Kohut eksitav on väide, et hageja esindaja ei tee kulutusi määras, mis on hagis esitatud. Samuti ei puutu asjasse hageja esindaja pankrotimenetlus jm. Laps ei ole soovinud asuda elama isa juurde.
- Kokkuvõtvalt leiab hageja, et praegusel juhul ei ole hagejale tehtud kulutused võrdsed, vaid oluliselt suuremad hageja esindaja poolt vaadatuna ning kostja ei tee hagejale kulutusi piisavas ulatuses. Ta ei ole teinud seda varasemalt, mistõttu on põhjendatud elatise nõudmine tagasiulatuvalt. Hagejal ei ole kostja juures viibimistega tekkinud vahelduvat elukohta, et selle arvelt elatist vähendada. Kuna hagis on soovitud elatise miinimummäärast väiksemat elatist (mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi eraldi põhjendada ega tõendada), ei ole selle vähendamine kostja poolt põhjendatud faktidega ja pole ühtegi esitatud mõjuvat põhjust. Mõjuvad põhjused on nt vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,kes osutuks hiljem vähem kindlustatuks vms. Kostja on suuteline soovitud elatist maksma, sest on olemas tegelik vara ja on võimalik, et on tegelikust näidatust suurem nö.ümbrikupalga osakaal. Soovitud elatise määr tagab hageja igakuised ülalpidamiskulud. Laps on saanud kooliealiseks ning tema vajadused (nt huviringid) hakkavad muutuma.
- Kostja on 25.10.2019 esitanud ülevaate oma sissetulekutest ja kulutustest hagejale (tl 52-57). Kostja töötasu on 729.76 EUR netotasuna, millele lisandub majanduskuludeks tasutav 275 EUR igakuiselt. Kohus on omal algatusel teinud järelepärimised kostja sissetulekute kohta tööandjale ja Maksu- ja Tolliametile, vastused, sh tööleping on tl 65-
- Hageja 21.11.2019 esitatud selgitustes (tl 90-93) midagi uut varasemaga võrreldes ei lisata. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda, kinnitades, et temal need puuduvad.
- Kostja 22.11.2019 lõplikes seisukohtades (tl 95-101) samuti midagi oluliselt uut ei esitata. Kostja on esitanud helisalvestised, mille kohaselt keelab hageja ema lapsel kostjaga suhelda ning mille kohaselt on kostja ostnud hageja enda valikul lapsele riideid. Kostja ei nõustu hageja väitega, et elatise maksmisel tuleb alati lähtuda miinimummäärast, millise on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Kuna hageja ema on igasuguse suhtlemise lapse ja kostja vahel keelanud, ei saa kostja kanda ka ülalpidamiskulusid aja eest, mil laps temaga viibib. Hageja on taotlenud esialgse õiguskaitse korras suhtlemiskorra määramist, mis on kohtu poolt rahuldatud, vaidlus käib veel lapse hooldusõiguse üle. Kostjal ei ole sissetulekut, mida ta varjaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 102) on kostja õigusabikulud koos käibemaksuga 1666.60 EUR, kuid ta leiab, et kulud tuleks jätta poolte endi kanda. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad 12.
§ 97
p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
§ 99
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
§ 99
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (seega alates 1.01.2018 250 eurot, alates 1.01.2019 270 eurot, edaspidi otsuses ka miinimummäär).
§ 101
lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.
§ 100lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 5
(8)Tsiviilasi nr 2-19-5632 13. Tagasiulatuv elatis.
§ 108
lubab õigustatud isikul nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selles küsimuses on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-136-13 selgitanud, et
§ 108
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et ka elatise nõudmise õigussuhtes kehtib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lõikes 1 sätestatud põhimõte – õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus. Antud juhul puudub vaidlus asjaoludes, et lapse ema on vestluses kostjaga märkinud, et ei taha mingit elatist (tl 23) ning et enne kohtusse pöördumist ei ole ta kostjalt elatist nõudnud (samas on esitanud väite, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust kohaselt juba alates 06.05.2018). Selles situatsioonis asub kohus seisukohale, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täida lapse ülalpidamise ülesannet, vaid on suunatud kostjale täiendava rahalise kohustuse panemisele olukorras, kus kostja on lapsega suheldes ise lapse ülalpidamiskohustust moel või teisel täitnud. Nagu nähtub kostja esitatud koondväljavõttest lapsele tehtud kulutuste kohta (tl 56-57, millele lapse ema ei ole vastu vaielnud), on kostja teinud lapsega seotud kulutusi nagu veekeskuste piletid, elektroonika ja riiete ostud ajavahemikus 21.05.2018 – 15.10.2019 ehk veidi vähem kui 17 kuu jooksul kokku 1739.43 euro eest. Seega on usutav, et need kulud on tehtud lapsega koos olles (mis on 4 päeva 14st vastavalt suhtlemise korrale, ka seda väidet ei ole lapse ema vaidlustanud), kusjuures nimetatud kokkuvõttest ei nähtu isa tehtud kulutusi lapse söögile, mis on kahtlemata samuti märkimisväärses suurusjärgus. Kui lapse tavavajadused on isa poolt temaga koos olles rahuldatud ning last igapäevaselt kasvatav ema ei nõua ligemale aasta jooksul eraldi elatise tasumist, oleks hea usu põhimõtte vastane sellist kohustust isale tagantjärgi panna. Kui eeldada ema väite õigsust, et kostjaga olid suhted halvad või lausa olematud (21.11.2019 menetlusdokumendi kohaselt „suhe kostjaga on muutunud aja jooksul aina hullemaks, /…/suhtlust ei toimu“), saanuks ja tulnuks lapse huvides elatise nõue kohtusse esitada koheselt, kui ema hinnangul osutus see ebapiisavaks. Seega tuleb hagi selle nõude osas rahuldamata jätta. 14. Mis puutub elatise nõudesse hagi esitamisest alates, siis käesoleval juhul on hageja esitanud nõude elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ehk 200 eurot kuus (ca 26% alla 2019.a miinimummäära, samas on teada palga alammäära tõus järgmisel aastal). Kostja peab põhjendatuks sootuks 105 eurot kuus, mis moodustab selle aasta miinimummäärast alla 40%. Elatise miinimummääras nõude puhul on Riigikohus korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 32-1-7-05 p 20, 3-2-1-118-12 p 16, 3-2-1-165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja - tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülalpidamist anda. 15. Kui hageja nõuet sellisena ei esitaks, tekiks küsimus, kas ja millises ulatuses oleks võimalik kostja kui lapse isa vabanemine seaduses sätestatud minimaalsest ülalpidamiskohustusest. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3- 6
(8)Tsiviilasi nr 2-19-5632 2-1-57-04 p 10 ja 3-2-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on veelgi konkreetsemalt öeldud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Samas on seadus näinud ette võimaluse ka miinimummäärast väiksema elatise määramiseks, mille sätestab
§ 102
pealkirjaga „Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“ (kuigi
§ 99
ei näe ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel ette vajadust arvestada kohustatud isiku varalise seisundiga).
§ 102
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi ei vabane vanem lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohaselt.
§ 102
lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Küll aga sätestab sama lõike viimane lause, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
§ 101
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 14) nimetatud sätteid kommenteerides öelnud, et viidatud sätete järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi laps ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Samuti on võimalik, et elatis määratakse miinimummäärast väiksemana olukorras, kus ülalpidamiskohustuslik vanem veedab märkimisväärse osa ajast lapsega, pidades teda sel ajal ka ülal (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). Samas rõhutab Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, et siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
- Kohtu hinnangul on hageja ema hageja nimel esitatud elatise nõudega 200 eurot kuus arvestanud igati asjakohaselt kostja ja lapse koosveedetava aja ning sel ajal kostja poolt lapse mõistliku ülalpidamisega. On küsitav, kas 4 päeva 14 päeva kohta ehk 28% on märkimisväärne aeg, ülalmärgitud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-165-13 (kus selline võimalik mõjuv põhjus esile toodi) oli see enam kui 1/
- Vaadates kostja esitatud kokkuvõtet kulutustest lapsele, mis on viimase 1,5 aasta jooksul olnud veidi üle 100 euro kuu kohta ning lisades sellele isaga koos olles tehtavad kulutused söögile, võib tegelik lapse vajaduste rahuldamine olla kostja puhul igakuiselt 150 eurot (arvestusega 5 EUR päev toidule). Tuleks eeldada, et lapse ema kulutused on samaväärsed, kuid kuna laps elab koos emaga 10 päeva 14st, saab need vajadused korrutada 2,5ga (ehk kokku 375 EUR). Kui nüüd lisaks arvestada sellega, et lapse vajadusi eluasemele, kuni selle aasta sügiseni lasteaiale ja alates kooliminekust huvialadele katab ema (need kõik lisanduvad vajaduste nimekirjale), on isegi kostja esiletoodud võimalikku mastaabisäästu arvestades täidetud seadusest tulenev eeldus, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kokku vähemalt palga alammäära ehk 2019.aastal 540 euro suuruses vahendeid. Siinkohal ei ole üldse silmas peetud vanemate võimalikke erisusi varalise seisundi osas ehk nende võimekust lapse vajadusi rahuldada, kusjuures kostja on ise esile toonud, et lapse ema kasutab toiduabi ja peab hakkama saama 3 lapse kasvatamisega, seega on temal kindlasti majanduslik toimetulek keerulisem. Kostja enda sissetulek on netopalga näol üle 700 EUR, millele lisandub 275 eurot igakuisteks majanduskuludeks 7
(8)Tsiviilasi nr 2-19-5632 (nähtub konto väljavõttest ja tööandja selgitusest – tl 54-55 ja 65) ning see võimaldab kohtu hinnangul osaleda lapse ülalpidamises nii regulaarse elatise näol summas 200 EUR kui lapse ülalpidamises ajal, mil ta temaga koos viibib. Kui vanematevaheline suhtlus on raskendatud, on kostjal ilmselt mõistlik mitte teha suuremaid kulutusi lapsele nii tehnika kui riiete ostmise näol, kui seda ei ole võimalik last enamjaolt kasvatava vanemaga kokku leppida. Ka
§ 100
lg 1 ütleb, et üldjuhul antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega ning muul viisil selle tegemine on võimalik mõjuval põhjusel või vanemate kokkuleppel (
§ 100lg 1 ja 3).
- Kohtu hinnangul on haginõue elatise osas summas 200 eurot kuus hagi esitamisest alates seega nii sisuliselt kui õiguslikult igati põhjendatud ning tuleb rahuldada. Elatise maksmine tuleb otsuse täitmise korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 alusel määrata lapse enda pangakontole vastavalt hageja taotletule, sellele ei ole kostja vastuväiteid esitanud (kostja ei ole soovinud elatist lapse ema kontole maksta). See, kuidas tasutavat elatist tegelikult lapse või tema ema poolt (sõltuvalt sellest, milline on ligipääs kontole) kasutatakse, võib olla lapse hooldusõiguse muutmise küsimus, kuid kohus ei saa lähtuda muust eeldusest, kui et seda kasutatakse ainult ja üksnes lapse ülalpidamise ja igapäevaeluliste vajaduste katmiseks.
- Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise tõttu jätta kummagi poole enda kanda, sellise menetluskulude jaotusega on nõustunud mõlemad pooled. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 8
(8)