Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilasi nr 2-19-5425 5. Hagejate menetluskulud jätta
lg 1 ja § 165 g 1 alusel võrdsetes osades menetlusosalise kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja UÜ Visioon Kaks kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagiavalduse kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja on 25.04.2019 vastuses kohtule teatanud, et võtab hagi õigeks ja on nõus kirjaliku menetlusega. Samas kostja palus võimalust tasuda võla
Hagejatel on õigus tulenevalt XX’i, P.T. ja L.T. ning kostja vahel 19.06.2017 sõlmitud müügilepingust ning 07.04.2019 nõude loovutamise lepingust nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, sh
Vastavalt 07.04.2019 nõude loovutamise lepingus kokkulepitule kuulub nõudeõigus kostja vastu summas 2700 eurot ja lepingust tulenev viivise nõudeõigus hagejatele võrdsetes osades. Seega kuulub kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 1350 eurot, perioodi 21.10.2017-07.04.2019 eest arvutatud viivis summas 158,60 eurot ning edasine viivis lepingujärgses määras 0,022% põhinõudelt päevas alates 08.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 2
ja § 173 lg 1 jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, so käesolevas asjas kostja UÜ Visioon Kaks kanda.
lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.
lg 1 kohaselt määrab kohus otsuse kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 06.05.2019 hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista menetluskuludena hagilt tasutud riigilõivu summas 300 € ning lepingulise esindaja kulud 4,3 tunni (ekslikult märgitud 4,2) töö eest summas 430 € (hinnaga 100€/tund) + käibemaks, kõik kokku 816 €. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hagejate menetluskuludele esitanud.
lg 1 alusel, arvesse võttes asja keskmist keerukust ning asja lahenemist kohtuistungita kirjalikus menetluses kostja õigeksvõtuga ning asjaolu, et 06.05.2019 menetlusdokumentide peamine sisu oli menetluskulude nimekirja esitamine, mille eest tasu määramine pole põhjendatud, peab kohus hageja lepingulise esindaja mõistlikuks ajakuluks asjas 4,3 tunni asemel kokku 4 tundi (4 x 100€/t), summas 400 €, lisandub käibemaks 80 €. Samuti tuleb hagejatele hüvitada hagiavalduselt vältimatu menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 300 €. Seega kuuluvad hagejate menetluskulud kostjalt välja mõistmisele summas 780 eurot (riigilõivud 300 €+ lepingulise esindaja kulud 480 €), millest kummagi hageja kasuks 390 eurot, vastavalt
lg 1 sätestatule.
2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.