← Eesti

2-19-5206/14

Obsah (5)§ 97§ 96§ 100§ 101§ 108

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 16. august 2019 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-5206 Hagi ese Alaeal

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased.

§ 97punkti 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Seega on

§ 96ja § 97 punkti 1 järgi vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

  1. Riigikohus on
  2. oktoobri
  3. a tsiviilasja nr 3-2-1-118-12 otsuse punktis 13 juhtinud tähelepanu, et "vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal." Lisaks on Riigikohus
  4. oktoobri
  5. a tsiviilasja nr 3-2-1-69-13 otsuse punktis 17 selgitanud, et "Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine." 8.

§ 100

lg 2 järgi peab alaealise lapse vanem täitma ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos. Kui lapse vanemad elavad lahus ja lapsed elavad koos ühe vanemaga, on elatise andmise viisiks eelkõige raha perioodiline maksmine (

§ 100lg 1).

9. Kuna kostja hagejaga koos ei ela, on ta kohustatud täitma hageja ülalpidamiskohustust

§ 100lg 2 järgi elatist makstes.

Seejuures

§ 100lg 4 järgi tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette.

10.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 2 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 540 eurot ehk elatise miinimummäär on 270 eurot kuus. 11. Riigikohus on 29. aprilli 2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14 selgitanud, et "lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada." lk 5 12. Regulaarselt ja piisavas ulatuses elatise maksmata jätmisega on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist kindla maksena kalendrikuu eest ette summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. 13.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Antud juhul nõuab hageja ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt alates 03.04.2018.a. Kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist hageja ei nõua. Tagasiulatuva elatise kujunemine: Alates 01.01.2018.a. on miinimumelatis 250.-eurot kuus lapse kohta Aprillis 2018.a. on elatis: 250 : 30 x 28 = 233,33 eurot. Mais 2018 kuni detsember 2018 on elatis kokku ühe lapse kohta 8 x 250 = 2000.-eurot. Alates 01.01.2019.a. on miinimumelatis 270.-eurot kuus lapse kohta. Jaanuar 2019 kuni märts 2019 on elatis kokku ühe lapse kohta 3 x 270 = 810.-eurot. Aprillis 2019.a. on elatis: 270 : 30 x 2 = 18.-eurot. Tagasiulatuv elatis kokku: 233,33 + 2000 + 810 + 18 = 3061,33 eurot. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja:

  1. Rahuldada hagi ja välja mõista J V`ilt K V`i kasuks elatis summas vähemalt 270.00 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 03.04.2019 kuni K V`i täisealiseks saamiseni, XXXXXXXXXa.
  2. Jooksev elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval U J`i arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
  3. Rahuldada hagi ja välja mõista J V`ilt K V`i kasuks tagasiulatuvalt elatis alates 03.04.2018 kuni 02.04.2019.a. ehk kokku summas 3061,33 eurot.
  4. Tagasiulatuv elatis tasuda U J`i arvelduskontole nr.XXXXXXXXXXXXXX
  5. Jätta menetluskulud kostja kanda.
  7. mail 2019 täpsustas hageja oma nõuet järgnevalt:
  9. Hageja jääb osaliselt oma nõude juurde tagasiulatuva elatise osas. Kõigepealt ei nõustu hageja kostja seisukohaga selles, et hagejal pole õigus nõuda tagasiulatuvat elatist enne 03.11.2018.a. kui kostja kolis hageja seadusliku esindaja ja kostja ühisest elukohast välja. Kostja on valesti tõlgendanud

§ 100lg 2 sätet.

Nimetatud sätte kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Ehk siis nimetatud säte sisaldab kahte iseseisvat alust – kui vanem ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ehk siis viimase aluse puhul võivad vanemad ka koos elada, kuid nõude alus tekib ka siis kui teine vanem ei osale laste kasvatamises (kulutuste kandmises). lk 6 Kostja kolis välja 03.11.2018.a. Kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust täies ulatuses ka ajal kui ta elas hageja seadusliku esindajaga koos. Nimetatud väidet saab eelkõige tõendada kostja konto väljavõttega perioodi 01.04.2018 kuni 01.11.

  1. Kostja ei andnud perele raha ka perioodil kui ta hageja seadusliku esindajaga koos elas. Kõik püsikulud tasus hageja seaduslik esindaja, samuti viis lapse trenni ja tõi trennist koju ainult U J, autoremondikulud ja kütuse tasus ka ainult hageja seaduslik esindaja. Kui Ursula küsis kostjalt söögiraha, siis kostja vastas tavaliselt, et ta sõi nii vähe ja raha ei andnud. Seni toimis abikaasadel ühine arve, kust tasuti kõik püsikulud ja maksud. Veebruaris 2018.a. sulges kostja selle arve. Kostja töötas XXXX ja käis kord kuus nädalalõpus kodus, aga koju midagi ei ostnud, vaid ainult oma joomakaaslastele. 14.
  2. Hageja ei ole nõus ka sellega, et kostja poolt ostetud telefon IPhone ja telefoniarved arvestatakse tagasiulatuva elatise katteks. Esiteks, nii kallis telefon on ebamõistlik, teiseks on kostja ostnud telefoni järelmaksuga OÜ-st Koduliising (nüüd Holm Bank AS), järelmaksu intress on 22% aastas laenusummalt! Ehk siis nimetatud telefon läheb kokku maksma koos intressimaksetega a 1000 eurot!!! Kuna leping on tehtud 4 aasta peale, siis maksab kostja lisaks telefonihinnale veel juurde 4 x 22 = 88%! Kogu nimetatud tehing on raha ebamõistlik kasutamine, mis ei täida selgelt elatise tasumise eesmärki. 14.
  3. Väga ebamõistlik on kostja poolt arvestatud telefoniarved – 5 kuu eest kokku 230,70 eurot ehk kokku ca 46 eurot kuus. Hageja lepingulisele esindajale teadaolevalt on võimalik saada kordi odavamaid pakette ja sealjuures piiramatu interneti kasutusega. Vt https://www.telia.ee/era/mobiil/mobiilne-elu https://tele2.ee/paketid Kindlasti leiab soodsaid (kooliõpilasele sobivaid pakette ka Elisa kodulehelt. Väärib veel märkimist asjaolu, et see aeg kui telefoni kasutamise eest tasus hageja seaduslik esindaja, oli hageja telefoniarve lapsele ca 1.-eurot kuus, mõistlik suurus on ca 10-12 eurot kuus, mitte rohkem. 14.
  4. Hageja aktsepteerib kostja poolt tehtud kulutustena Saaremaa Vallavalitsusele tasutud toiduarveid kogusummas 236,60 eurot ja MTÜ XXXXXXXXXXX arveid kogusummas 90.-eurot. 14.
  5. Elatise tasumisena ei aktsepteeri hageja seaduslik esindaja hagejale kontole (mitte kostja omaalgatuslikult avas) makstud summasid, mida kostja kannab sinna “taskuraha” nime all. Kõigepealt väärib esiletoomist asjaolu, et kuna nimetatud arve kasutamise päevalimiit on väike, siis sai hageja seda raha kasutada ainult maiustuste ja tarbeesemete ostmiseks. Teiseks, sinna on J V küll rahasid kandnud, kuid samuti on J V selle arve ka vähemalt korra ise tühjendanud, see toimus ajal kui kostja käis reisil . Kolmandaks, ei saa nimetatud arvet kasutada hageja seaduslik esindaja hagejaga seotud püsikulude maksmiseks. Seega, saab nimetatud makseid käsitleda kui elatiseväliseid tasumisi, mille õigus kostjal on. Kostja võib alati oma last toetada ka muul viisil kui elatise tasumisega (sh anda talle taskuraha, osta kingituseks kallimaid asju, mängukonsoole, telefone jms). lk 7 14.
  6. Hageja on esitanud oma tagasiulatuva elatisenõude summas 3061,33 eurot. Arvestades käesoleva vastuse p-s 4 märgitud kulusid, vähendab hageja oma tagasiulatuva elatise nõuet 326,60 euro võrra ehk summani 2734,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja nõuda ka konto väljavõtte perioodi 01.04.2018 kuni 01.04.2019, et kohus saaks veenduda detailsemalt, millises suuruses osales kostja hageja ülalpidamises kuni 03.11.2018 ja peale seda. KOSTJA VASTUVÄITED
  7. Kostja tunnistab hagi osaliselt /t.l. 21/. Oma seisukohta põhjendab kostja järgmiselt.
  8. märtsi 2019 osaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-13752 lahutas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-13752 hageja ema U Ji ja kostja J Vi abielu. Abielu lahutamise küsimuses hageja vanematel U Jil ja J Vil vaidlusi ei olnud, sest abielu oli purunenud. Kooselu purunes ja kostja kolis perekonna ühisest elukohast elamast ära
  9. novembril
  10. Seniajani elasid hageja vanemad perekonna ühises kodus Piiri talus Pajumõisa külas Saaremaa vallas. Asjaolu, et kostja töötab XXXXXXXXXX ehitajana, ei anna hagejale alust väita, et kostja elab XX Kostja töökoht on XXXXXXXX juba umbes 20 aastat. Kostjal ei ole XXXXXXX elukohta. Ta ööbib tööperioodil tööandja eluruumis, kus ööbib ühes toas 2 meest. Hetkel ööbib tööandja korteris, kus tööperioodil ööbib ka kostja J V, kokku 7 meest. Hageja elukoht oli kuni
  11. novembrini 2018 tema perekonna elukoht XXXXXXXXXX. Alates
  12. novembrist 2018 elab kostja oma perekonnast lahus, ta kolis elama oma ema elukohta XXXXXXXXXXXXX vallas. Seega puudub hagejal alus nõuda tagasiulatuvat elatist varasemast ajast kui
  13. novembrist
  14. Juhul, kui hageja peaks J Vi perekonna juurest elamast lahkumise kuupäeva vaidlustama, esitab kostja kohtule kolimisel tehtud fotod ja palub kuulata üle tunnistajad, kes teavad kostja poolt märgitud asjaolu kinnitada, sh K V, kes käis kostjal kolimisel abis.
  15. Perekonnaseaduse (

) § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuna kostja J V elas kuni

  1. novembrini 2018 hagejaga koos ja ta andis hagejale ülalpidamist vahetult, puudub alus tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks enne
  2. novembrit
  3. Eeltoodust tulenevalt ei saa tagasiulatuva elatise nõue olla suurem kui 1311,24 (233,24 + 250 + 3 x 270 + 18) eurot. Tagasiulatuva elatise arvestus: 2018 novembri 28 päeva eest 233,24 eurot (8,33 eur/päevas x 28 p); 2018 detsember 250 eurot; 2019 jaanuar 270 eurot; 2019 veebruar 270 eurot; 2019 märts 270 eurot;
  4. aprilli 2 päeva eest 18 eurot (9,00 eur/päevas x 2 p). lk 8
  5. Lisaks eeltoodule märgib kostja, et ta on kogu aeg, ka pärast perekonna juurest ära kolimist, osalenud hageja ülalpidamises ja kandnud pidevalt lapse kulusid. Kostja on maksnud kogu aeg laps K Vi telefoniarveid. Elisa Eesti arvetel olev number 56642868 on hageja kasutuses olev telefoninumber. Kostja esitab kohtule oma väite tõendamiseks Elisa Eesti AS arved: arve nr 2023146788 perioodi
  6. november -
  7. november 2018, K arve 27,90 eurot; arve nr 2023401004 perioodi
  8. detsember -
  9. detsember 2018, K arve 84,12 eurot; arve nr 2023670063 perioodi
  10. jaanuar -
  11. jaanuar 2019, K arve 39,57 eurot; arve nr 2023901508 perioodi
  12. veebruar –
  13. veebruar 2019, K arve 39,57 eurot; arve arve nr 2024183131 perioodi
  14. märts -
  15. märts 2019, K arve 39,57 eurot (vt lisad 1-5). Maksed on teinud J V oma arvelduskontolt nr EE332200221018968777 (vt lisa 6). Kokku on kostja J V kandnud hageja kulusid, makstes lapse telefoniarveid ajavahemikul
  16. november 2018 kuni
  17. märts 2019 summas 230,70 eurot. Kostja ostis hagejale mobiiltelefoni ja maksab AS-le Koduliising igakuiseid laenumakseid summas 20,71 eurot, ajavahemikul november 2018 kuni märts 2019 on kostja maksnud 103,55 eurot (vt lisa 7). Kostja maksab Saaremaa Vallavalitsusele lapse igakuiseid toiduarveid, mis on ühes kuus 43.90 – 50.20 eurot, ajavahemikul november 2018 kuni märts 2019 on ta maksnud 236,60 eurot (vt lisa 8). Kostja maksab MTÜ-le XXXXXXXigakuiselt 18 eurot, so alates novembrist 2018 kuni märtsini 2019 90 eurot (vt lisa 9). Lisaks eeltoodule on J V maksnud igakuiselt lapsele raha, mis on käsitletav elatise maksmisena, mis ajavahemikul november 2018 kuni märts 2019 moodustab summa 1021 eurot (vt lisa 10). Eeltoodust nähtub, et pärast perekonna juurest lahkumist on kostja kandnud hageja ülalpidamiskulusid kokku summas 1681,85 (230,70 + 103,55 + 236,60 + 90 + 1021) eurot. Hageja ei ole teatanud kostjale kohtuväliselt, et ta ei soovi enam ülalpidamise andmist viisil, nagu kostja seda tegi. Nagu eelpool on märgitud, ei saa hageja tagasiulatuv elatise nõue olla suurem kui 1311,24 eurot. Kostja on kandnud hageja ülalpidamiskulusid ajavahemikul
  18. november 2018 kuni
  19. märts 2019 summas 1681,85 eurot. Eeltoodust nähtub, et hageja tagasiulatuv elatise nõue on alusetu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
  20. Lähtudes Perekonnaseaduse § 100 lg-st 1 tunnistab kostja elatise hagi alates elatise hagi kohtule esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni
  21. septembril 2025.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Vaatamata sellele, et kostja ei ole pärast perekonna juurest lahkumist kandnud last kasvatava vanema arvelduskontole elatist perioodiliste maksetena, on leidnud tõendamist, et kostja on kogu aeg oma lapsele andnud ülalpidamist. Ta on maksnud pärast lahkumist perekonna juurest lapsele ja lapse eest arveid summas 1681,85 eurot, mis on ühes kuus 420,46 (1681,85 : 4 kuud) eurot. lk 9 Hageja nõuab elatise maksmist tema ema arvelduskontole summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates

  1. aprillist 2019 kuni K V`i täisealiseks saamiseni,
  2. septembril
  3. Kostja on nõus maksma oma lapse ülalpidamiseks elatist 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates
  4. aprillist 2019 kuni K V`i täisealiseks saamiseni,
  5. septembril
  6. Muul viisil kostja edaspidiselt hagejale enam ülalpidamist ei anna. Kuna hagi on suures osas alusetu, on kostja seisukohal, et menetluskulu tuleb jätta hageja kanda.
  8. augustil 2019 koostatud seisukohas võtab kostja hagi osaliselt õigeks ja kinnitab, et on nõus oma tütrele nõutud suuruses elatist edasiulatuvalt maksma. Elatise nõude üle alates
  9. aprillil 2019 hagi kohtule esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni
  10. septembril 2025 pooltel vaidlust ei ole. Vaidlus on kostja vastu esitatud tagasiulatuva elatise nõude üle. Hageja esitas tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku eest alates
  11. aprillist 2018 kuni
  12. aprillini 2019 kokku summas 3061,33 eurot. Kostja on olnud menetluses seisukohal, et märgitud nõue on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja on märgitud ajavahemikul oma last ülal pidanud vahetult. Kostja J Vi lõplik seisukoht on, et põhjendatud on hageja tagasiulatuva elatise nõue
  13. aasta märtsikuu eest summas 270 eurot.
  14. Oma seisukohta põhjendab kostja järgmiselt. 20.
  15. Hageja vanemate kooselu purunes. Kostja kolis perekonna ühisest elukohast XXXXXXXXXXXvallas elamast ära
  16. novembril
  17. Kohtumenetluses ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja lahkus oma perekonna juurest elamast
  18. novembrist
  19. Märgitud asjaolu võttis hageja
  20. mail 2019 kohtule esitatud menetlusdokumendis ja ka
  21. juulil 2019 toimunud kohtuistungil omaks. Enne
  22. novembrit 2018 elasid hageja vanemad perekonna ühises kodus. Asjaolu, et kostja töötab XXXXXXXXXX ehitajana, ei anna hagejale alust väita, et kostja elab XXXXXXXXX. Kostja töökoht oli ja on XXXXXXXXXXX juba umbes 20 aastat, so ka enne hageja seadusliku esindaja ja kostja abielu sõlmimist XXXXXXXXXXXXX 20.
  23. Hageja on esitanud kohtule tõendamata väiteid, millega on püüdnud jätta kohtule muljet nagu kostja ei oleks osalenud oma lapse kasvatamises. Hageja oma väite tõendamiseks sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Hageja on menetluses esitanud vaid ühe tõendi, milleks on
  24. augusti 2018 laenuleping nr 0055808189, mille kostja J V sõlmis AS-ga Koduliising lapsele telefoni ostmiseks OÜ-lt Arvutitark. Asjaolu, et märgitud laenu võttis kostja lapsele telefoni ostmiseks, on kohtuistungil kinnitanud ka hageja seaduslik esindaja. Märgitud laenulepinguga on tõendatud, et kostja kannab lapse ülalpidamiskulusid. 20.
  25. TsMS § 230 lg 1 kohaselt on kummalgi poolel hagimenetluses tõendamise kohustus ja kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid. Kohtumenetluses on leidnud tõendamist, et tegelikkuses kandis kostja suure osa lapse kuludest. lk 10
  26. Kuni kohtuistungi toimumiseni
  27. juulil 2019 oli kostja seisukohal, et ta seob tagasiulatuva elatise maksmise kohutuse selle hetkega, kui ta
  28. novembril 2018 perekonna ühisest elukohast ära kolis. Tegelikkuses esinevate asjaolude alusel, mis on kohtus leidnud tõendamist, on kostjal kohustus maksta tagasiulatuvat elatist vaid 2019 aasta märtsikuu eest, kuna hageja seaduslikul esindajal ja kostjal oli kuni märtsini 2019 ühine pangaarve, mida nad said mõlemad kasutada. Märgitud arvelduskontolt sai hageja seaduslik esindaja rahalisi vahendeid, et kanda perekonna kulutused, sh kulutused lapse ülalpidamiseks. Märgitud asjaolu kinnitas kohtuistungil hageja seaduslik esindaja, kes tunnistas
  29. juulil 2019 toimunud kohtuistungil, et temal ja kostjal oli ühine pangaarve : „Meil oli ühine pangaarve, mille ta veebruaris pani kinni“. Hageja esitas kohtule elatise hagi
  30. aprillil
  32. märtsi 2019 osaotsusega tsiviilasjas XXXXXXXX lahutas Pärnu Maakohus tsiviilasjas XXXXXXXXXX hageja ema U Ji ja kostja J Vi abielu. Kohtuotsus on lisatud toimiku materjalile. Kohtuotsus jõustus
  33. aprillil
  35. märtsil 2019 kinnitas kohus hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, kohtumäärus jõustus
  36. märtsil
  37. Ühisvara jagamisel jagasid pooled ka senini nende ühisvarasse kuulunud rahalised vahendid: Kompromissilepingu p 7 „Jagada poolte arvelduskontodel abielu lõppemise seisuga olnud rahalised vahendid selliselt, et kummalegi poolele jäävad rahalised vahendid, mis on tema arvelduskontol“. Eelviidatud asjaolu tõendab, et hageja seadusliku esindaja ja kostja rahalised vahendid olid vähemalt kuni
  38. märtsini 2019 poolte ühisvara ja seega lapse ülalpidamine toimus vanemate poolt ühisvara arvelt. Seega puudub hagejal igasugune alus nõuda tagasiulatuvat elatist pikema ajavahemiku kui ühe kuu eest, so märtsi 2019 eest.
  39. aastal on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära 270 eurot.
  40. Samas juhib kostja tähelepanu ka asjaolule, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel on olnud vaikiv kokkulepe ja pikaajaline väljakujunenud praktika, mille kohaselt kostja andis lapsele ülalpidamist kandes hageja kulusid, makstes lapse arvelduskontole raha. Täiendavalt elatise maksmises polnud kokku lepitud. J V kandis raha lapse arvele ja maksis lapse arveid, hageja seaduslik esindaja aktsepteeris seda. Tagasiulatuva elatise nõudeks aja eest, mil J V on oma ülalpidamiskohustust täitnud, puudub alus. Kostja kandis pidevalt suuri summasid lapse vajaduste katteks lapse arvelduskontole. Hageja tunnistas
  41. juulil 2019 toimunud kohtuistungil: „... jah, isa hoolib oma lapsest ja on sinna suuri summasid kannud, laps on saanud neid kasutada“.
  42. Vaatamata sellele, et kostja ei ole pärast perekonna juurest lahkumist kandnud last kasvatava vanema arvelduskontole elatist perioodiliste maksetena, on leidnud tõendamist, et kostja on kogu aeg oma lapsele andnud ülalpidamist. Ta on maksnud pärast lahkumist perekonna juurest ajavahemikul
  43. novembrist 2019 kuni hagi kohtule esitamiseni
  44. aprillil 2019 lapsele ja lapse eest arveid summas 1681,85 eurot, mis on ühes kuus 420,46 (1681,85 : 4 kuud) eurot. lk 11 1) Kostja on maksnud kogu aeg laps K Vi telefoniarveid. Elisa Eesti arvetel olev number 56642868 on hageja kasutuses olev telefoninumber. Märgitud asjaolu üle pooltel vaidlust ei ole. Kokku on kostja J V kandnud hageja kulusid, makstes lapse telefoniarveid ajavahemikul
  45. november 2018 kuni
  46. märts 2019 summas 230,70 eurot (vt hagivastuse lisad 1-5). 2) Kostja ostis hagejale mobiiltelefoni ja maksab AS-le Koduliising igakuiseid laenumakseid summas 20,71 eurot, ajavahemikul november 2018 kuni märts 2019 on kostja maksnud 103,55 eurot (vt hagivastuse lisa 7). 3) Kostja maksis Saaremaa Vallavalitsusele lapse igakuiseid toiduarveid, mis on ühes kuus 43.90 – 50.20 eurot, ajavahemikul november 2018 kuni märts 2019 on ta maksnud 236,60 eurot (vt hagivastuse lisa 8). 4) Kostja maksis MTÜ-le XXXXXXXX igakuiselt 18 eurot, so alates novembrist 2018 kuni märtsini 2019 kokku 90 eurot (vt hagivastuse lisa 9). 5) Lisaks eeltoodule on J V maksnud igakuiselt lapsele raha, mis on käsitletav elatise maksmisena, mis ajavahemikul november 2018 kuni märts 2019 moodustab summa 1021 eurot (vt hagivastuse lisa 10). Eeltoodust nähtub, et pärast perekonna juurest lahkumist kuni
  47. märtsini 2019 on kostja kandnud hageja ülalpidamiskulusid kokku summas 1681,85 (230,70 + 103,55 + 236,60 + 90 + 1021) eurot. Hageja ei ole teatanud kostjale kohtuväliselt, et ta ei soovi enam ülalpidamise andmist viisil, nagu kostja seda tegi ja nagu lapsevanemate vahel oli väljakujunenud lapsele kostja poolt ülalpidamise andmise praktika.
  48. Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et hageja tagasiulatuvast elatise nõudest on õigustatud nõue 2019 märtsikuu eest. Eeltoodust tulenevalt teeb kostja ettepaneku sõlmida kohtulik kompromiss, mille kohaselt temal lasub kohustus maksta hagejale elatist alates hagi kohtule esitamisest
  49. aprillil 2019 kuni K Vi täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXX summas vähemalt 270.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ja tagasiulatuvalt elatis
  50. aasta märtsikuu eest summas 270 eurot. Kostja on nõus menetluskulude jätmisega poolte enda kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel.
  51. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et • K V (Hageja) U J`i ( Hageja seaduslik esindaja) ja J V`i (Kostja) ühine alaealine laps /t.l. 6/. Laps elab koos ema U Jiga ja on tema ülalpidamisel. Isa J V hagejaga koos ei ela. • Kostja võttis hagi õigeks osas, mis puudutab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest
  52. aprillil 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni
  53. septembril 2025 ja on nõus maksma elatist seaduses ettenähtud minimaalmääras. 26.

§ 101

lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta alates 01.01.2018.a. on 250 eurot ühe lapse kohta kuus, alates 01. 01. 20019 270 € kuus. lk 12

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, alates aprillis 2018.a. Hageja on tagasiulatuvat elatist arvestanud järgmiselt: Aprill: 250 : 30 x 28 = 233,33 eurot. Mai 2018 kuni detsember 2018 on elatis kokku ühe lapse kohta 8 x 250 = 2000.-eurot. Alates 01.01.2019.a. on miinimumelatis 270.-eurot kuus lapse kohta. Jaanuar 2019 kuni märts 2019 on elatis kokku ühe lapse kohta 3 x 270 = 810.-eurot. Aprillis 2019.a. on elatis: 270 : 30 x 2 = 18.-eurot. Tagasiulatuv elatis kokku: 233,33 + 2000 + 810 + 18 = 3061,33 eurot. Hageja aktsepteerib kostja poolt tehtud kulutustena Saaremaa Vallavalitsusele tasutud toiduarveid kogusummas 236,60 eurot ja MTÜ XXXXXXXXXXX arveid kogusummas 90.-eurot kuid ei aktsepteeri kostja poolt lapse nimel avatud arvele taskuraha nime all kantud summasid. Arvestades eelpool märgitud kulusid, vähendas hageja oma tagasiulatuva elatise nõuet 326,60 euro võrra ehk summani 2734,73 eurot /t.l. 42/.

  1. Kostja vaidleb nõudele vastu ja leiab, et tagasiulatuva elatise nõue ei saa olla suurem kui 1311,24 (233,24 + 250 + 3 x 270 + 18) eurot. Tagasiulatuva elatise arvestus: 2018 novembri 28 päeva eest 233,24 eurot (8,33 eur/päevas x 28 p); 2018 detsember 250 eurot; 2019 jaanuar 270 eurot; 2019 veebruar 270 eurot; 2019 märts 270 eurot;
  2. aprilli 2 päeva eest 18 eurot (9,00 eur/päevas x 2 p). Kuna kostja J V elas kuni
  3. novembrini 2018 hagejaga koos ja ta andis hagejale ülalpidamist vahetult, puudub alus tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks enne
  4. novembrit
  5. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud piisavalt tõendeid seadusejärgse elatise maksmise kohta sellel perioodil. Kostja on oma väidet tõendanud abielu lahutamisel sõlmitud kompromissi väljavõttega, mille kohaselt jagasid pooled poolte arvelduskontol abielu lõppemise seisuga olnud rahalised vahendid selliselt, et kummalegi poolele jäävad rahalised vahendid, mis on tema arvelduskontol. Kohtu hinnangul ei käsitle kompromiss siin mitte ühist arvet vaid kummagi poole arvelduskontole jäävaid rahalisi vahendeid ja ei tõenda seega, et kulusid oleks selle ajani kantud ühiselt arvelt. Kostja esitab kohtule oma vastuväite tõendamiseks Elisa Eesti AS arved: arve nr 2023146788 /t.l. 24/perioodi
  6. november -
  7. november 2018, K arve 27,90 eurot; arve nr 2023401004 /t.l. 25/ perioodi
  8. detsember -
  9. detsember 2018, K arve 84,12 eurot; arve nr 2023670063 /t.l. 26/ perioodi
  10. jaanuar -
  11. jaanuar 2019, K arve 39,57 eurot; arve nr 2023901508 /t.l. 27/ perioodi
  12. veebruar –
  13. veebruar 2019, K arve 39,57 eurot; arve nr 2024183131 /t.l. 28/ perioodi
  14. märts -
  15. märts 2019, K arve 39,57 eurot Maksed on teinud J V oma arvelduskontolt nr EE332200221018968777 /t.l. 30/ Kostja on tasunud AS Koduliisingule laenu/t.l. 31/ summas 144,97, millega lapsele osteti telefon. Ka on kostja tasunud tantsukooli arved kokku summas 162,00 eurot /t.l. 32/ ja lk 13 toiduarved /t.l. 33/ summas 311, 40 eurot. Lapse isiklikule arvele on kostja kandnud kokku 1936 eurot /t.l. 34/
  16. Eelnimetatud kulutustest on kohtu hinnangul võimalik elatise maksmise kohustuse tasaarvestamine järgmiste kulutuste osas: Elisa Eesti AS-ile makstud telefoniarved kokku summas 230,
  17. Saaremaa Vallavalitsusele makstud toiduarved kokku 236,60 eurot. XXXXXXXXXXarved summas 162 eurot.
  18. Mis puutub lapse arvele kantud summasid, siis neid ei saa kohtu hinnangul käsitleda elatise maksmise kohustuse täitmisena. Perekonnaseadus ei reguleeri otseselt, kellele tuleb ülalpidamiskohustus täita Samas Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1- lg. 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut ka võlasuhtele, mis ei ole tekkinud lepingust. Vastavalt VÕS § 76 lg. 3-le loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja viisil.

§ 100lg.

2 kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Seega tuleb ülalpidamiskohustust täita mitte alaealisele lapsele, vaid teisele, lapsega koos elavale, vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikult vastutab. Erandina võivad vanemad kokku leppida, et elatis tasutakse lapse arvele või annab lapse seaduslik esindaja tagantjärgi sellisele elatise maksmisele heakskiidu. Antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et vanemad oleksid selles kokku leppinud ja last kasvatav vanem seda ka tagantjärgi ei aktsepteerinud. Seega ei saa kohus lapse arvele makstud summasid käsitleda ülalpidamisekohustuse täitmisena.

  1. Samuti ei arvesta kohus lapsele telefoni ostmist elatise maksmise kohustuse täitmisena, kuna nõustub lapse esindaja seisukohaga, et nii kallis telefon ei ole lapsele eluliselt vajalik, pigem saab seda käsitleda kinkena. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks elatise tagasiulatuva nõude summas 2432,33 eurot (3061,63-230,70-236.60-162), mis kuulub rahuldamisele.
  2. Tulenevalt poolte soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu esimeseks kuupäevaks laste seadusliku esindaja U J`i arvelduskontole nr.XXXXXXXXXX märkides makse selgitusse „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 32. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.