2-19-4915/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2019, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-4915 Tsiviilasi M.N. hagiavaldus M.N. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2430 euro Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht:xxxxx xxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja K.P. (e-post xxx), lepinguline esindaja Andrus Post (e-post andrus@juristaitab.

1. ee)Kostja: M.N. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post:xxx lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi (e-post anu@lauspartners.
2. ee)RESOLUTSIOON 1. Kinnitada M.N.i ja M.N.i vaheline kompromissleping järgmise sisuga: 1.1. Kostja M.N. (ik.xxxxxxxxxxx) tasub alaealise lapse M.N.i (ik. xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 01.07.2019 elatisena igakuiselt 270 eurot, millest on maha arvestatud pool saadavast riiklikust lapsetoetusest (alates 01.01.2019 ½ lapsetoetuse suurus PHS § 17 lg 3 alusel lapse kohta 30,00 eurot). Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise alammäära muutumisel muutub ka kokkulepitud elatisraha miinimumsumma. M.N. tasub M.N.ile elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni , s.o. kuni xx xx xxxx a. 1.2. Kostja M.N.i elatise võlgnevus perioodi 01.12.2018 kuni 30.06.2019 eest on summas 737 eurot. 1.3. Kostja M.N. tasub elatise võlgnevuse osamaksetena alates 01.07.2019 miinimumsummas 30 eurot kuni elatise võlgnevuse täies ulatuses tasumiseni. 1.4. Elatis (ja elatise võlgnevus) tasutakse jooksva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu 15. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja K.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EExxx, märkides selgitusse „M.N. elatis/mis kuu ja aasta eest/võlgnevus, summa“. Tsiviilasi nr 2-19-4915 1.5. Kui M.N. viibib suhtluskorra kohaselt M.N.i juures, siis on M.N.il õigus maha arvestada punktis 1 kokkulepitud igakuisest elatisest 8 eurot päev, so. 2,96 % PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast 1.6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus M.N. hagis M.N. vastu elatise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte kokkuleppel nende endi kanda. Pooltel menetluskulude rahalist nõuet ei ole. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele ei saa määruskaebust esitada. Pooled kokkuleppel välistasid TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õiguse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu menetluses on M.N. hagiavaldus M.N. vastu elatise nõudes. Elatisehagis esitatud asjaoludel M.N. (hageja) on K.P. (edaspidi nimetatud hageja seaduslik esindaja või ema) ja M.N.`i (edaspidi nimetatud kostja või isa) ühine alaealine laps. K.P. on lapsega koos elavaks vanemaks, M.N. hagejaga koos ei ela. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras ja ulatuses. Kostja on maksnud hagejale elatist detsember 2018 – märts 2019 iga kuu 100 eurot. Hageja vajadused kuus on järgmised: eluaseme kulud on 120 eurot, toidukulu 140 eurot, tervishoiukulud (käsimüügiravimid ja sügis-talve perioodil vitamiinid) 30 eurot, kulud hügieenitarvetele (seep, hambapasta, dušigeel jne) 20 eurot, lasteaiakulu (kohatasu, toit, pildistamine jne) 100 eurot, riided/jalatsid 80 eurot, vabaaja kulud (raamatud, sünnipäevakingid, oma sünnipäeva tähistamine, kinopiletid, mänguasjad, raamatud jms) 25 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 5 eurot, kulutused kodutehnikale 5 eurot, huvitegevus 20 eurot, kokku kuus 545 eurot. Hageja palub elatise välja mõista miinimumsummas alates 29.03.2019. a ja tagasiulatuva elatise perioodi 01.12.2018-28.03.2019 eest 633,87 eurot. 2. Kostja ei vaidlusta, et hageja on kostja x, hageja vanemad ei ela koos ja asjaolu, et hagiavalduse esitamise hetkel ei tasu kostja seadusega sätestatud määras miinimumelatist. Kostja ei ole nõus eluasemekuluga 120 eurot, kuna hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad vanemate juures. Toidukulust ei nähtu, kas selle sisse on arvestatud lasteaia toidukulu või mitte. Lasteaia toidukulu sisaldub juba lasteaiatasus. Hageja kulutused tervisele summas 30 eurot kuus ja hügieenitarvetele summas 20 eurot on ülepaisutatud. Isegi kui eeldada talvel mingite ravimite ostmise vajadust, saab neid soetada haiguse puhul soodustusega. Kui arvestada, et hambapasta maksab kuni 5 eurot, šampoon kuni 5 eurot ja ka dušigeel ca 4 eurot, siis ei saa olla usutav, et neid saab kuluda kuus tuub/pudel. Kulutused lasteaiale on selgelt väiksemad, kui 100 eurot, sest pildistamine ei toimu igal kuul. Kulutused jalanõudele ja riietele summas 80 eurot, vabale ajale ühes kuus summas 25 eurot ja huvitegevusele summas 20 eurot on paljasõnalised ja tõendamata. Kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale summas 5 eurot ja kodutehnikale summas 5 eurot on sisustamata, mistõttu kostja neid omaks ei võta. Reeglina ostetakse hagis märgitud kodumasinad aastateks ning need kulud ei ole vaid hageja kulud vaid ka tema seadusliku esindaja kulud. Kostja leiab, et tagasiulatuva elatisenõue on kostjale üllatuslik ning see tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et see seab kostja veelgi raskemasse majanduslikku olukorda, mille tagajärjel ei pruugi kostja lähiajalgi saada regulaarselt elatist tasuma asuda Kostja palub jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõudes ning alates hagi esitamisest välja mõista kostjalt elatisena mitte rohkem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatis, millest on kostjal õigus hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt maha arvata 50 % (viiskümmend 2 Tsiviilasi nr 2-19-4915 protsenti) Perehüvitiste Seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (2019.a lapsetoetuse täismäär on 60 € kuus ) ning maha arvata elatis hageja vahetu ülalpidamiskulu aja eest, mil hageja viibib kostja juures ja on tema ülalpidamisel 3. 04.07.2019 kohtueelistungil sõlmisid pooled kompromissi, paludes kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on sätestatud TsMS §-s 432, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 3 ja poolte taotlusele tuleb kompromissi esitamiseni tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 3