← Eesti

2-19-4077/28

Obsah (12)§ 153§ 172§ 173§ 175§ 158§ 146§ 171§ 162§ 168§ 65§ 23§ 150

2-19-4077 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtujurist Eneli Kivi Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2020. Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4077 Tsiviilasi K.A. pankro

§ 153lg 1 p 1) – pandiga tagatud tähtaegselt esitatud nõuded: puuduvad; 2.2.

II järk

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 9475,82 eurot (üheksa tuhat nelisada seitsekümmend viis eurot ja 82 senti). Nõude esitaja Nõude summa eurodes Jaotis % 1 ITN Inkasso OÜ 970,00 10,24 2 Placet Group OÜ 1 009,38 10,65 3 Bigbank AS 2 851,92 30,10 4 PlusPlus Capital AS 2 229,90 23,53 5 Finora Capital AS 1 193,97 12,60 6 BB Finance OÜ 341,05 3,60 2 B2 Kapital SIA 879,60 9,28 2.3. III järk (

§ 153lg 1 p 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: puuduvad.

1 2-19-4077

  1. Vabastada Andrus Õnnik pankrotihalduri kohustustest K.A. pankrotimenetluses.
  2. Pankrotihalduri tasu ja kulud jätta võlgniku K.A. kanda.
  3. Määrata pankrotihaldur Andrus Õnniku tasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx ning hüvitada see riigi vahenditest. Halduri tasu maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille konto SEB Pank AS-is on XXXXXXXXXXX.
  4. Algatada võlgniku K.A. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  5. Kohustada K.A.t kui usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt aruanne

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

Esimene aruanne tuleb Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumaja kantseleisse esitada 31.03.

  1. Määrus saata menetlusosalistele ning avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu selgitused
  2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel

§ 173

): Võlgnik peab:  tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.  viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara;  andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.  Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 10. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

  1. Usaldusisiku kohustused (täidab võlgnik ise):  Usaldusisik peab võlgnikule jätma 25 % võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust.  Usaldusisik peab tegema võlausaldajatele väljamakseid vähemalt kord aastas. Maksete tegemisel tuleb lähtuda kohtu kinnitatud jaotusettepanekust, arvestades nõuete järke ja jaotiste suurust.  Usaldusisik peab kohtule esitama üks kord aastas aruande.
  2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline 2 2-19-4077 ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Poole (1/2) pärimise teel saadud pärandvara väärtusest on võlgnik kohustatud usaldusisikule üle andma väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. ASJAOLUD
  3. K.A. esitas 18.03.2019 pankrotiavalduse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohtu 28.03.2019.a määrusega kuulutati välja K.A. pankrot. Nõuete kaitsmise koosolekul 09.07.2019.a. tunnustati nõudeid kogusummas 9475,82 eurot. 26.07.2019 koostas pankrotihaldur asjas jaotusettepaneku ning kohus kinnitas jaotusettepaneku 16.09.
  4. Pankrotihaldur esitas 10.10.2019 kohtule taotluse lõpetada K.A. pankrotimenetlus pankrotiseaduse (

) § 158 lg 4 alusel; määrata kindlaks halduri tasu suurus vastavalt esitatud aruandele; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

  1. Kohus avaldas 28.11.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus tasuda 1200 eurot kohtu deposiiti 10 päeva jooksul K.A. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Kolmas isik ega võlausaldaja ei ole esitanud kohtule maksekorraldust kohtu deposiiti määratud summa tasumise kontrollimiseks.
  2. Kohus kuulas võlgniku suuliselt telefoni teel ära 30.03.2020 ning selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise kohustuse menetluse olemust, sellega kaasnevaid kohustusi ja usaldusisiku ülesandeid. K.A. kinnitas, et soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ning täidab ise usaldusisiku ülesandeid. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. 6. K.A. pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

§ 158

lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. K.A. pankrotimenetluses tunnustati järgmisi nõudeid:

§ 153

lg 1 p 1 järgus nõudeid ei esitatud ja ei tunnustatud.

§ 153

lg 1 p 2 järgus summas 9475,82 €,

§ 153lg 1 p 3 järgus nõudeid ei esitatud ja ei tunnustatud.

K.A. pankrotimenetluses tunnustatud nõuete ja nende alusel arvutatud jaotiste kokkuvõte: Nr. Võlausaldaja Tunnustatud nõuete summa € Jaotis %-des 1 ITN Inkasso OÜ 970,00 10,24 2 Placet Group OÜ 1 009,38 10,65 3 Bigbank AS 2 851,92 30,10 4 PlusPlus Capital AS 2 229,90 23,53 5 Finora Capital AS 1 193,97 12,60 6 BB Finance OÜ 341,05 3,60 7 B2 Kapital SIA 879,60 9,28 9 475,82 100 % KOKKU NÕUDED 7. Andmed pankrotivara kohta: 3 2-19-4077 Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga puudus võlgnikul realiseeritav vara. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku kontol 5,14 eurot. Halduri poolt on sisse nõutud 122,22 €, kokku 127,36 €. K.A. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. K.A. pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta: välja on osaliselt makstud ajutise halduri tasu (Pärnu Maakohtu 28.03.2019 määrus) 126,98 € ja panga teenustasu 0,38 €, kogusummas 127,36 €. 8. Käesoleval ajal on võlgnik lastega kodune ning tema sissetulekuks on peretoetused ja vanemahüvitis. Tal on 4 alaealist last ( 9.a., 8.a., 2.a. ja 1.a.). Pankrotimenetluse ajal, 30.08.2019, on võlgnik abiellunud J.A.ga ja võlgniku uueks perekonnanimeks on A.. K.A. pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. K.A. pankroti väljakuulutamisel puudusid võlgnikul vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, ning pankrot kuulutati välja

§ 171lg 1 1 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

K.A. puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. K.A. pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik K.A. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on suutmatus kasvatada üksinda nelja alaealist last ning samal ajal teenida piisavalt varasemalt võetud laenude tagastamiseks. Maksejõuetus tekkis 2016 aastal, kui võlgnik läks elukaaslasest lahku ja asus lastega üksi elama. Seega on K.A. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. 9.

§ 162

lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kuriteo tunnustega teod puuduvad.

§ 158

lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (

§ 158lg 6).

10.

§ 168

sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda K.A. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1 200 eurot. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. 11.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Andrus Õnnikuga, et varast ei piisa massikohustuste ja 4 2-19-4077 pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. tegemiseks ning K.A. Halduri tasu 12. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Käesolevas menetluses on pankrotitoimkond jäetud moodustamata.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg-te 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Pankrotihaldur esitas kohtule tasutaotluse summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Kuna pankrotimenetluses vara puudub, esitas haldur esitas taotluse menetlusabi saamiseks. 13.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku K.A. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel menetlusabi.

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui xxxxxxxxxxx eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot. Kohus rahulda halduri taotluse ja määrab pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €, mis tuleb hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu tuleb maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. VÕLGADEST VABASTAMISE MENETLUSE ALGATAMINE 14.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulas 30.03.2020 telefoni teel ära võlgniku. Haldur on oma seisukoha esitanud kirjalikult. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. K.A. on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Võlgnik on ärakuulamisel kinnitanud, et menetluse olemus, sellega kaasnevad kohustused ja usaldusisiku ülesanded on 5 2-19-4077 arusaadavad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku K.A. kohustustest vabastamise menetlus. 15.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pank

S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid, mis on selgitavalt ära toodud käesoleva kohtumääruse resolutiivosas. 17. Kohus selgitab veelkord, et võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuna võlgnik võtab ka usaldusisiku kohustused, tuleb kohustused täita nõuetekohaselt ning hoida lahus võlgniku enda kasutada jääv sissetulek usaldusisikule üle antavast sissetulekust. Kohus selgitab, et mõistlik viis selleks on teha kaks eraldi pangakontot, millest ühel hoiab võlgnik usaldusisikule üle antavat osa sissetulekutest ning teostab väljamakseid võlausaldajatele kord aastas. Varade lahus hoidmine hõlbustab ka tulude saamise kajastamist ning võimaldab hõlpsalt esitada teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 18. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et temapoolse kohustuste (sealhulgas talle pandud usaldusisiku kohustuste) rikkumise korral võib kohus määrusega võlgadest vabastamise menetluse lõpetada. 19.

§ 175

lg 1 ja 1¹ kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku võib kohus asjaolusid arvestades vabastada ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Varasema vabastamise asjaoludeks loeb kohus eelkõige võlgniku kohustuste nõuetekohast täitmist ja võlausaldajate nõuete rahuldamist arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.