Obsah (16)

§ 153§ 172§ 173§ 175§146§ 168§ 29§ 170§ 171§ 158§ 163§ 165§ 65§ 23§ 22§ 150

2-19-142 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Edasikaebamise kord Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Leanik

§ 153

lg 1 p 2) puuduvad II järk (

§ 153

lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 10513,03 eurot: Võlausaldaja 1 2 3 Tunnustatud nõuded € Jaotise suurus % ADB Gjensidige Eesti filiaal 2 184,30 20,78 Sotsiaalkindlustusamet 448,00 2,26 Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 7 880,73 74,96 KOKKU NÕUDED 10 513,03 100 % III järk - muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 3) puuduvad 2-19-4126 3.

Vabastada Andrus Õnnik pankrotihalduri kohustustest R.R. pankrotimenetluses.

1. Pankrotihalduri tasu ja kulud jätta võlgniku R.R. kanda.
2. Määrata R.R. pankrotihaldur Andrus Õnnik tasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx, kokku xxxxxxxxxxx.
3. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks summas xxxxxxxxxxx, kokku xxxxxxxxxxx eurot. Väljamakse teostada välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille konto SEB Pank AS-is on XXXXXXXXXXX
4. Algatada võlgniku R.R. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

§le

2. Kohustada R.R.d kui usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt aruanne

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

Esimene aruanne tuleb Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumaja kantseleisse esitada 24.03.

2. Määrus saata menetlusosalistele ning avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu selgitused 10.Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel

§ 173

), võlgnik peab: • tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. • viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara; • andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. • Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 11. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Usaldusisiku kohustused (täidab võlgnik ise): • Usaldusisik peab võlgnikule jätma 25 % võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust. • Usaldusisik peab tegema võlausaldajatele väljamakseid vähemalt kord aastas. Maksete tegemisel tuleb lähtuda kohtu kinnitatud jaotusettepanekust, arvestades nõuete järke ja jaotiste suurust. • Usaldusisik peab kohtule esitama üks kord aastas aruande.
2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa Lk 2 / 6 2-19-4126 sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Poole (1/2) pärimise teel saadud pärandvara väärtusest on võlgnik kohustatud usaldusisikule üle andma väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. R.R. esitas 04.01.2019.a Pärnu Maakohtule pankroti- ja kohustustest vabastamise avalduse. Pärnu Maakohtu 28.03.2019 kohtumäärusega kuulutati välja R.R. pankrot.
4. Pankrotimenetluses esitatud nõuete kaitsmise koosolek toimus 09.07.2019.a, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud.
5. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 30.07.2019 kohtumäärusega.
6. 04.10.2019 esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada R.R. (pankrotis) pankrotimenetlus pankrotiseaduse (

) § 158 lg 4 alusel; 2) määrata kindlaks halduri tasu suurus vastavalt esitatud aruandele; 3) otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

1. 28.11.2019 avaldas kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus tasuda 1200 eurot kohtu deposiiti 10 päeva jooksul R.R. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Kolmas isik ega võlausaldaja ei ole esitanud kohtule maksekorraldust kohtu deposiiti määratud summa tasumise kontrollimiseks. HALDURI LÕPPARUANNE
2. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub pankrotimenetluses vara, mida haldur saaks valitseda. Pankrotimenetlusse ei ole vahendeid laekunud,

§146tulenevaid väljamakseid ei ole tehtud.

Hagimenetluses puuduvad pandiga tagatud nõuded. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 7.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. II järgu nõudeid, mis on jäänud R.R. pankrotimenetluses tunnustatud nõuete osas rahuldamata on kokku 10 513,03 eurot: Võlausaldaja Tunnustatud Jaotise nõuded € suurus % 1 2 3 ADB Gjensidige Eesti filiaal Sotsiaalkindlustusamet Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 2 184,30 20,78 448,00 2,26 7 880,73 74,96 Lk 3 / 6 2-19-4126 KOKKU NÕUDED 10 513,03 100

1. R.R. ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõudele vastuväidet esitanud. Võlgnik kannab käesoleval ajal Tartu Vanglas vabaduskaotuslikku karistust , lõpptähtajaga 14.03.2025 €. 2018-l aastal võlgniku taotlust ennetähtagseks vabanemiseks ei rahuldatud. Vangla töötas võlgnik mõned kuud kuni eriolukorra väljakuulutamiseni, töötasu on äärmiselt väike, mistõttu mingeid vahendeid pankrotivarasse ei ole laekunud. Samas ei saa välistada edaspidi tema ennetähtaegset vabanemist ja töökoha leidmist. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks.
2. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Samas oli võlgnik esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171lg 11 kuulutati pankrot välja.

R.R. puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. R.R. pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

1. Haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on kuritegude toimepanemine. Peamise osa võlgnevustest moodustavad kriminaalasjadega seotud menetluskulude nõuded. Tsiviilnõudeid pole tal olnud võimalik tasuda, kuna vanglakaristuse kandmise tõttu puudub tal töökoht ja sissetulek, mille arvelt nõudeid tasuda. Maksejõuetus tekkis veebruaris 2012, kui teda karistati 14 aasta pikkuse vanglakaristusega ning temalt mõisteti välja 8396,90 € suurused menetluskulud (sundraha, kohtukulu, ekspertiisitasu).Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes.
2. Haldur leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võib algatada. R.R. pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur teeb ettepaneku, et kohus jätaks usaldusisiku määramata ja kohustaks võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 12.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Andrus Õnnikuga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning R.R. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 13.

§ 158

lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus avaldas 28.11.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus 10 päeva jooksul menetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti Lk 4 / 6 2-19-4126 1200 eurot. Kohtu deposiiti ei ole nõutud summat tasutud. Seega leiab kohus, et R.R. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist. Kohtu hinnangul on R.R. (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

14. Kooskõlas

§-iga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. R.R. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 15.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Andrus Õnniku võlgniku R.R. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 16. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Käesolevas menetluses on pankrotitoimkond jäetud moodustamata.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg-te 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 80 eurot (lisanudb käibemaks). Haldur on esitanud taotluse määrata tasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx, kokku xxxxxxxxxxx. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada ja määrab R.R. pankrotihaldur Andrus Õnnik tasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx, kokku xxxxxxxxxxx. 17.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku R.R. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi.

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui xxxxxxxxxxx, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx, kokku xxxxxxxxxxx eurot. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx, kokku xxxxxxxxxxx eurot ja teostada väljamakse pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille konto SEB Pank AS-is on XXXXXXXXXXX Võlgadest vabastamise menetlus 18.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku Lk 5 / 6 2-19-4126 kohustusest vabastamisele vastuväite. R.R. on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku R.R. kohustustest vabastamise menetlus. 19.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pank

S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid, mis on selgitavalt ära toodud käesoleva kohtumenetluse resolutiivosas. 20. Kohus selgitab veelkord, et võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuna võlgnik võtab ka usaldusisiku kohustused, tuleb kohustused täita nõuetekohaselt ning hoida lahus võlgniku enda kasutada jääv sissetulek usaldusisikule üle antavast sissetulekust. Kohus selgitab, et mõistlik viis selleks on teha kaks eraldi pangakontot, millest ühel hoiab võlgnik usaldusisikule üle antavat osa sissetulekutest ning teostab väljamakseid võlausaldajatele kord aastas. Varade lahus hoidmine hõlbustab ka tulude saamise kajastamist ning võimaldab hõlpsalt esitada teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

1. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.
2. Kohus hoiatab võlgnikku, et temapoolse kohustuste (sealhulgas talle pandud usaldusisiku kohustuste) rikkumise korral võib kohus määrusega võlgadest vabastamise menetluse lõpetada. 23.

§ 175

lg 1 ja 1¹ kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku võib kohus asjaolusid arvestades vabastada ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Varasema vabastamise asjaoludeks loeb kohus eelkõige võlgniku kohustuste nõuetekohast täitmist ja võlausaldajate nõuete rahuldamist arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Lk 6 / 6