← Eesti

2-19-4743/21

KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 25.oktoober 2019 Paide Tsiviilasja number 2-19-4743 Tsiviilasi XX hagi SS vastu ühisvara jagamiseks SS vastuhagi XX vastu ühisvara jaga-miseks Menetlusosalised Hageja/kostja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx, lepinguline esindaja Kristel Kangilaski Kostja/hageja: YY, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx, lepinguline esindaja Marko Jaani RESOLUTSIOON 1. Kinnitada XX ja YY vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. XX loobub järgmistest nõuetest, kuna ühisvara on jagatud kohtuväliselt: 1.1.1. lõpetada XX (

  1. x)ja YY (
  2. y)ühisomand kinnistule xxxxxx xxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxx xxx xx (registriosa nr xxxxxxx) ning jätta kinnistu XX ainuomandisse; 1.1.2. kohustada YY andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kin-nistu xxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxx xxx xx (registriosa nr xxxxxxx) teise jao omanikukande, mille kohaselt YY ja XX on kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse XX; 1.1.3. jagada XX ja YY ühisvaraks olev XX, YY ja SEB Pank AS vahel 27.12.2005 sõlmitud laenuleping nr x ning jätta laenulepingust tulenevad kohustused summas 40 369,20 eurot XX kanda; 1.1.4. välja mõista YY XX kasuks hüvitis summas 3114,35 eurot. 1.2. YY loobub järgmistest nõuetest, kuna ühisvara on jagatud kohtuväliselt: 1.2.1. jagada YY ja XX ühisvaraks olev kinnisasi asukohaga xxxxxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxx xxx xx (registriosa nr xxxxxxx) avalikul enampakkumisel müümise teel; 1.2.2. punktis 1.2.1 nimetatud vara müügist saadud raha arvel täita YY ja XX solidaar-kohustus AS-i SEB Pank ees, mis tuleneb panga ning YY ja XX vahel 27.12.2005 sõlmi-tud laenulepingust nr x ja selle lisadest; 1.2.3. jagada punktis 1.2.1 nimetatud vara müügist ja punktis 1.2.2 nimetatud solidaarkohustuse täitmisest üle jääv raha YY ja XX vahel võrdsetes osades; 1.2.4. jagada XX kuuluvatel pangakontodel abielu lahutuse jõustumise seisuga (12.11. 2015) olevad rahalised vahendid XX ja YY vahel võrdsetes osades; 1.2.5. mõista XX välja YY kasuks ühisvara kasutamise eest kasutuseelis summas 1000 (üks tuhat) eurot. 1.3. XX ja YY (koos Pooled) on kokku leppinud, et käesoleva kompromissiga lahendavad nad lõplikult tsiviilasja nr 2-19-4743 esemeks olevad nõuded. 1.4. XX ja YY (koos vanemad) sõlmivad nende ühise x ZZ (laps) suhtle-miseks järgmise suhtluskorra: 1.4.1. Laps viibib YY (ema, vanem) juures iga kuu paaritu nädala nädalavahetusel. 1.4.2. XX (isa, vanem) korraldab lapse jõudmise ema elukohta reedel peale kooli lõppu ning ema korraldab lapse jõudmise tagasi koju hiljemalt pühapäeval kella 18.00-ks. Vanemate kokkuleppel korraldab isa lapse jõudmise reedel bussile ning teatab emale bussi kohalejõudmise kellaaja xxxxx xxxxx ning pühapäeval korraldab ema lapse transpordi tagasi ning teatab isale lapse jõudmise aja xxxxxxxxxx. Transpordivahendi jõudmisest sihtkohta teavitavad vanemad teineteist minimaalselt 2,5 h enne vastava transpordivahendi saabumist. 1.4.3. Jõulud veedab laps paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga kuupäevadel 23.-26.detsember ja aastavahetuse paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga 27.detsember - 02. jaanuar. Tsiviilasi nr 2-19-4743 1.4.4. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. 1.4.5. Ema sünnipäevale järgneva nädalavahetuse veedab laps alati emaga ning isa sünnipäevale järgneva nädalavahetuse veedab laps alati isaga. 1.4.6. Lapse sünnipäeva järgse nädalavahetuse veedab laps koos emaga. Juhul kui lapse soovidest ja plaanidest tingituna ei ole eeltoodu võimalik, veedab laps emaga sellest järgmise nädalavahetuse. 1.4.7. Emal on õigus veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (juubelid, pulmad, suguvõsa kokkutulekud jms) ka sel juhul, kui need langevad isaga veedetavale nädalavahetustele. Kui ema poolne perekondlik sündmus leiab aset isa nädalavahetusel, siis võimaldab isa lapsel sellest sellel päeval ja kellajal, millal perekondlik sündmus aset leiab, osa saada. 1.4.8. Kevad-, sügis- ja talvekoolivaheajal veedab laps lisaks punktis 1.4.1. sätestatule ema juures 3 lisapäeva. Kui koolivaheaeg algab nädalal, mil laps veedab punkti 1.4.1. järgse nädalavahetuse ema juures, on laps ema juures alates kolmapäevast. Kui koolivaheaeg algab punktis 1.4.1. sätestatud nädalavahetusele järgneval nädalal, on laps ema juures kuni kolmapäevani (so laps kas tuleb või läheb 3 päeva varem/hiljem). Lapse transport korraldatakse analoogselt punktile 1.4.2. 1.4.9. Lisaks punktis 1.4.1. sätestatule on emal igal suvel õigus valida 2 järjestikust nädalat, mille ta soovib veeta lapsega, teavitades sellest isa hiljemalt 31. mail. 1.4.10. Kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida väljapoole Eesti Vabariiki, informeerides enne sõitu teist vanemat reisigraafikust (s.t. sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan jms). Planeeritavast reisist tuleb teisele vanemale teatada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 5 päeva enne reisi. Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot vähemalt 5 päeva enne andnud ei ole, ei tohi ta koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda. Reisi planeerivale vanemale annab teine vanem selleks vajalikus vormis nõusoleku (lihtkirjalik või notariaalselt tõestatud nõusolek, mis sõltub eelkõige külastatava riigi ja reisimarsruudil läbitavate riikide nõudmistest). Teine vanem on kohustatud reisida soovivale vanemale andma ka reisiks vajaliku lapse isikut tõendava dokumendi. 1.4.11. Emal on isaga võrdne õigus osaleda lapse kooli, huviringi vms poolt korraldatavatel lapsega seotud üritustel. Lapse isa on kohustatud lapse ema teavitama vähemalt 5 kalendripäeva ette lapsega seotud üritustest. Samuti edastab isa emale informatsiooni koolis toimuvate pildistamiste kohta ning võimaldab emale vastavate piltide kättesaadavuse. 1.4.12. Lapse tõsisemast haigestumisest (nohu, köha, kerge kurguvalu ei loeta tõsiseks haigestumiseks) teavitab isa ema viivitamatult, kuid mitte hiljem kui haigusnähtude ilmnemisele järgneval päeval. Probleemidest koolis, mis nõuavad vanema tähelepanu, teavitab isa ema hiljemalt probleemist teadasaamisele järgneval päeval. Koolis seotud ürituste ning lapse õppeedukusega hoiab ema ennast kursis e-kooli vahendusel. 1.4.13. Lapsest tuleneval põhjusel ära jäänud kohtumine asendatakse järgneval nädalavahetusel. 1.4.14. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab võimaluse teisel vanemal lapsega igal ajal telefoni ja SMSi vahendusel suhtlemiseks ning vanem tagab seejuures eeltoodu võimalikkuse (sh lapse mobiiltelefoni töökorras olemise ja sisselülitatuna hoidmise). 1.4.15. Kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat halvustada ning lapsest eemalviibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust tekitada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel. 1.4.16. Suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest. Pooltel on alati kokkuleppel õigus teha suhtluskorra muudatusi arvestades eelkõige lapse huve. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-4743 menetlus. 3. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4. Tagastada pool poolt menetluses tasutud riigilõivudest 4.1. XX (
  3. x)150 eurot tema kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4.2. YY 150 eurot tema kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 5. Määrus toimetada kätte pooltele. EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ja YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks. 22.03.2019 on XX tasunud oma hagilt 300 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi vastavale kontole. 20.05.2019 on NP tasunud YY vastuhagilt 300 eurot riigilõivu Rahandusminis-teeriumi vastavale kontole. 22.10.2019 esitasid pooled kohtule nende poolt allkirjastatud kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Lisaks kokkulepitud kompromissi tingimustele on pooled kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest taTsiviilasi nr 2-19-4743 2

(3)gajärgedest ning et nad soovivad käesolevat menetlust lõpetada kompromissi sõlmimisega. Samuti on pooled avaldanud tahet, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning et nad vähendavad kompromissi kinnitavale ja tsiviilasja menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigust kahele tööpäevale. Mõlemad pooled taotlevad käesolevas menetluses nende hagi/vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses, so mõlemale 150 eurot. 24.10.2019 esitasid pooled kohtule parandused kompromissi punktides 4.8 ja 4.
  1. esinevate ebatäpsususte osas teistele kompromissi punktidele ning palusid parandusi arvestada kompromissi kinnitamisel. KOHTU SEISUKOHT
  2. Vaidluse lõpetamine kompromissiga on poolte seadusest tulenev õigus (TsMS § 206 lg 2, § 430 lg 1). Kohus on seisukohal, et XX ja YY sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku poolte, kolmandate isikute ega avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi selles kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja nr 2-19-4743 menetluse.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesoleva tsiviilasja menetluses on XX tasunud hagiavalduse esitamisel 300 eurot riigilõivu ning YY’ vastuhagilt on samuti tasutud 300 eurot riigilõivu. Riigilõivud on tasutud hagi-ja vastuhagi hagihinda arvestades. Mõlemad pooled on taotlenud seoses kompromissi sõlmimisega menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses. Arvestades, et pooled sõlmisid asjas kompromissi, on XX ja YY taotlused põhjendatud ja need tuleb rahuldada. Mõlemale taotlejale tuleb tagastada pool käesolevas menetluses tasutud riigilõivust, so 150 eurot kummalegi ja seda taotluses nimetatud pangakontodele. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.