KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2019, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-4654 Tsiviilasi A

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista R. S.lt Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks R. S. ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingute 1616196, 4212627 ja 3886775 (kliendinumber 8186624) alusel koostatud arvest nr 2016335153 tulenev võlgnevus summas 96,11 eurot (millest 59,20 eurot põhivõlgnevus, 11,91 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 18.09.2016-24.03.2019 ja 25,00 eurot sissenõudmiskulud).

1. Välja mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 59,20 eurot) alates hagi esitamisest, so alates 27.03.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 11.11.2019 summas 2,98 eurot.
2. Välja mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 59,20 eurot) alates 12.11.2019 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so 8% aastas).
3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue R. S. vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 26,05 eurot.
4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue R. S. vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas. Tsiviilasi nr 2-19-4654
5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 123 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 48 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 90,35 eurot mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
6. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. S. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 2

§ 187lg 6). MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) esitas 27.03.2019 hagiavalduse R. S. (kostja) vastu. 21.05.2019 esitas hageja täpsustatud nõude kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud Liitumislepingute nr 1616196, 4212627 ja 3886775 (kliendinumber 8186624) alusel 01.09.2016 koostatud arve nr 2016335153 summas 59,20 euro tasumist. Arve on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil

1. august kuni
2. august 2016, arve tasumise tähtaeg saabus 18.10.
3. a. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja
4. Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.09.2016 – 24.03.2019 summas 37,96 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude 59,20 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,07 % päevas. Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.
5. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab hageja sissenõudekulu summas 25 eurot 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 edastatud võlateatise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6. Pärnu Maakohus võttis 19.09.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostja sai hagimaterjalid ja kohtumäärused

322 lg 1 kohaselt kätte 15.10.2019. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes

§ 62lg 1, § 63 ja Ts

ÜS § 136 lg 6 järgi 29.10.2019 kell 24:

1. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamise või ennistamise taotlust. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 4.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 3

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingute nr 1616196, 4212627 ja 3886775 (kliendinumber 8377591) kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 59,20 euro väljamõistmiseks kostjalt.

1. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 59,20 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 18.09.2016 – 24.03.2019 eest summas 37,96 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses 4

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 59,20 euro puhul 11,91 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % aastas % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 18.09.2016-31.12.2016 8 0,021858 0,01294 105 1,3587 01.01.2017-24.03.2019 8 0,021918 0,012975 813 10,548675 Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 11,91 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 26,05 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt

§ 367

mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 2,98 eurot (59,20 x 8% / 365 kp x 230 kp perioodi eest 27.03.2019-11.11.2019) ning alates 12.11.2019 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas. 8. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude (hageja võlateatised kostjale 15.03.2018 maksumusega kokku 15 eurot, 15.04.2018 maksumusega kokku 5 eurot ja 15.05.2018 maksumusega kokku 5 eurot) hüvitamiseks kokku 25 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot. 9.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas kokku 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144p 1 ja § 5

§ 174

lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 48 eurot (0,5 h x 80 € + 20% käibemaks). 11.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 73,45% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 90,35 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 13.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 6