← Eesti

2-19-104258/9

Obsah (15)§ 407§ 468§ 415§ 416§ 394§ 142§ 420§ 178§ 444§ 367§ 174§ 138§ 175§ 124§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-104258 Tsiviilasi Aktsias

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista A.K.lt Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks Bigbank AS ja kostja vahel 13.11.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL 15-01-1408584 tulenev võlgnevus summas kokku 2537,23 eurot (millest 1858,81€ põhivõlgnevus; 137,52€ intress ja 540,90€ põhivõlalt määras 15,9% aastas arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).

  1. Välja mõista A.K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1858,81 eurot) alates hagi esitamisest, so alates 19.04.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 29.01.2020 summas 231,52 eurot.
  2. Välja mõista A.K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 30.01.2020 viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1858,81 €) määras 15,9% aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
  3. Menetluskulud jätta A.K. kanda.
  4. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 50 eurot, mis mõista A.K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
  5. Väljamõistetud menetluskuludelt on A.K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tsiviilasi nr: 2-19-104258
  6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178

lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 11.02.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2534,61 euro saamiseks. Kohus tegi 22.02.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 22.03.2019 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-19-104258
  1. Pärnu Maakohus 01.04.2019 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.04.2018 Pärnu Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.
  2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja A.K. 13.11.2015 tarbijakrediidilepingu nr SL15-01-
  3. Lepingu kohaselt võimaldas Bigbank AS kostjale laenusumma 2200,00 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 15,9 % aastas. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud laenu põhiosa ja intressi alates 27.12.2016 osamaksest. Lepingu ülesütlemise seisuga 19.06.2017 oli kostja põhivõlgnevus 1858,81 eurot (sh kuni lepingu ülesütlemiseni põhiosa summas 147,53 eurot) ja intressivõlgnevus 137,52 eurot. Bigbank AS loovutas 29.03.2018 nõude kostja vastu hagejale. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
  4. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.09.2019 määrusega. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult allkirja vastu kätte 09.01.
  5. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 23.01.2020 kell 24:
  6. Kostja vastust hagile esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

  1. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 ja 3 järgi krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi maksmise tingimused.
  2. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Bigbank AS-ga 13.11.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevat rahalist kohustust (sh intresside tasumise kohustust), mistõttu on esialgne võlausaldaja kooskõlas VÕS § 416 lg 1 tarbijakrediidilepingu üles öelnud. Nõude 3

(6)Tsiviilasi nr: 2-19-104258 loovutamisest on hagejat kooskõlas VÕS § 412 lg 1 teavitatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. AS Bigbank andis tarbijakrediidilepingu nr SL15-01-1408584 alusel kostjale laenu summas 2200 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 28.12.2015 summas 61,15 eurot kuni viimase osamakseni 25.11.2020 summas 54,55 eurot. Kostja ei ole täitnud Bigbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi alates 27.12.
  1. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 1858,81 euro väljamõistmiseks kostjalt.
  2. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. AS Bigbank ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 15,9% aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel 137,52 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 137,52 euro väljamõistmiseks kostjalt.
  3. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on lepinguga ettenähtud intressimäär 15,9% aastas.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 1858,81 eurot 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-19-104258 määras 0,043562% päevas (so 15,9% aastas) ajavahemiku eest 20.06.2017-18.04.2019 summas 540,90 eurot ning alates 19.04.2019 määras 0,043562% kuni põhinõude 1858,81 jäägi täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest 20.06.2017-18.04.2019 summas 540,90 eurot. Tulenevalt

§ 367

mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 231,52 eurot (1858,81€ x 15,9% / 365 kp x 257 kp perioodi eest 19.04.2019-31.12.2019 + 1858,81€ x 15,9% / 366 kp x 29 kp perioodi eest 01.01.2020-29.01.2020) ning alates 30.01.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 kolmandas lauses sätestatud määras, so 15,9% aastas. 11.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 12. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud 18.04.2019 hagi Bigbank AS-ga sõlmitud väikelaenulepingust nr SL15-01-1408584 tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes hagihinnaga 2832,79 eurot.

§ 124

lg 1, § 133 lg 1 ja 2, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on riigilõivu täismäär tsiviilasja hinnalt kuni 3000 eurot summas 275 eurot. Hageja on tasunud käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 11.02.2019 riigilõivu 86,71 eurot ja hagi esitamisel 18.04.2019 riigilõivu 213,29 eurot, seega kokku 300 eurot, mis on 25 eurot enam. RLS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, enam tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. RLS § 150 lg 5 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist, käesoleva lahendi jõustumisel lõpeb riigilõivu tagastamise nõue 31.12.2022. 13. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub kohus hagita menetluse reeglitest, lähtudes mh uurimispõhimõttest (

§ 174lg 8 ja § 477 lg-d 5-7).

Kohus peab kontrollima lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust sõltumata sellest, kas vastaspool nende suurust vaidlustab. Kohtu infosüsteemist nähtub, et hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-19-104259 kostja vastu 08.04.2019 hagi Bigbank AS-ga sõlmitud väikelaenulepingust nr SLW14-01106842 tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes hagihinnaga 5089,66. Samade poolte vahel sisuliselt üheliigiliste asjade eraldi menetlemisega hagimenetluses kulutatakse põhjendamatult nii kohtu kui ka poolte aega ja tekitatakse kuntslikult lisakulutusi. Kohus leiab, et hageja ei kasuta enda menetlusõigusi heauskselt. Kohtule on üldteada asjaolu, et hageja esitab temale samaaegselt loovutatud nõuete korral hagid võlgnike vastu mitte ühes hagimenetluses, mis võimaldaks asjade kiiremat lahendamist ja lihtsustaks mh oluliselt menetlust, vaid eraldi. Selliselt käitudes võtab hageja riski, et kohus ei pruugi hageja menetluskulud täies ulatuses vajalikeks ja põhjendatuks lugeda.

§ 124

lg 1, § 133 lg 1 ja 2, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on riigilõivu täismäär tsiviilasja hinnalt kuni 6000 eurot summas 425 eurot ja tsiviilasja hinnalt kuni 3000 eurot summas 275 eurot. Kui hageja oleks esitanud väikelaenulepingutest tulenevad nõuded ühes hagis (hagi 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-19-104258 asjaoludest nähtub, et nõuded loovutati hagejale samaaegselt ja maksekäsu kiirmenetluse avaldused esitati samaaegselt), oleks tsiviilasja hinnalt kuni 8000 eurot (5089,66+2832,79) riigilõivu täismäär summas 475 eurot. Kuna tsiviilasjas nr 2-19-104259 hageja menetluskulud rahuldati täies ulatuses, on käesolevas asjas põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv summas 50 eurot (475,00€-425,00€). Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti hagimenetlusse üle vastavalt 22.03.2019 ja 25.03.
  1. a. Tsiviilasjas 2-19-104259 esitas hageja hagi 08.04.
  2. a ning selleks ajahetkeks oli hagejale teada, et ka tsiviilasjas 2-19104258 on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud ja hagimenetlusse üle antud. Menetlusõiguste heauskse kasutamise korral oleks hageja saanud 08.04.2019 hagi esitamisel tsiviilasjas nr 2-19104259 esitada hagi ka käesolevas asjas ning taotleda asjade liitmist. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus ka hageja lepingulise esindaja kulud kostjalt täies ulatuses välja mõistmata. Tegemist on trafaretsete hagidega, asjades puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Lubamatu on niigi majandusraskustesse sattunud isikute koormamine kunstlikult tekitatud menetluskuludega. 14.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.