2-19-4381 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 31.jaanuaril 2020, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4381 Tsiviilasi XX ja YY hagi WW vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad:
- XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx
- YY, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja ZZ: isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxx, e-post: x Hagejate lepinguline esindaja TT Kostja: WW, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx, e-post: x Kostja lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja, e-post:x Tsiviilasja hind 4860 eurot [(9 x 270) x2] Kohtuistungi toimumise aeg 23.01.2020 RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi.
- Välja mõista WW XX ja YY ülalpidamiseks igakuuliselt kokku elatis 400 (nelisada eurot) eurot, sealhulgas kummalegi lapsele 200 eurot, alates 01.02.2020 kuni XX ja YY täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
- Elatis kanda ZZ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pank. MENETLUSKULUD Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud 1 2-19-4381 tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ZZ ja WW kooselust on sündinud xx.xx.xxxx kaksikud lapsed XX ja YY. 2018 lõpust kolisid hagejate seaduslik esindaja ja kostja lahku, lapsed elavad koos emaga ning pärast seda on elatist tasutud kostja poolt vastavalt kokkuleppele. Hagiavalduse kohaselt ei kata seni makstud elatis kõiki laste vajadusi. Arvestades, et ema kannab laste hoolduskoormust üksi ja laste lasteaias käimine on sagedaste haiguste tõttu pigem ebareagulaarne, ei ole laste emal kerge tööturule naasta. Eelistungil on hagejad vähendanud oma nõuet lähtudes sellest, et kostjal on sündinud veel üks ülalpeetav ja nõuavad kostjalt elatist 200 eurot kuus ühele lapsele. Kuna kostja on kuni jaanuarini 2020 elatist tasunud, paluvad hagejad elatis välja mõista alates 2020 veebruarikuust. Kostja vastuväited Kostja leiab, et haginõue ei ole elatise suuruse osas põhjendatud. Põhjendatud elatise suuruseks on lapse kohta 164 eurot, mis vastab ühe lapse ülalpidamiskuludele kuus pooles ulatuses. Kostja sissetulek on 750-1000 eurot kuus, lisaks on kostjal sündinud xx.xx.xxxx kolmas laps. Praegu ei ole teada, kas kolmanda lapse ema on lapsega kodus tasustava aja või tuleb tal olla kodus kuni lapse kolme aasta saamiseni. Laste isal on ka täiendavad kohustusi (järelmaksud, laenud), samas saab laste ema peretoetust ja vallavalitsusest toimetulekutoetust, mis tuleks arvestada elatisraha hulka. Kostja palub arvestada elatise väljamõistmisel ka seda, et ta kannab samuti laste ülalpidamiskulusid vastavalt suhtluskorrale (transpordi- ja söögikulu) ca 50 eurot kuus lapse kohta. KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
- Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes ega ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMs § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
- Vaidlust ei ole selles, et lapse vanemad elavad eraldi ja hagejate elukohaks on ema elukoht. Seega on kostja laste vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma lastele. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist. 2 2-19-4381 PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Käesoleval juhul ei ole hagejad nõudnud elatist mitte seaduses sätestatud alammääras, vaid vähem, so 200 eurot lapse kohta, arvestades juba PKS § 102 lg-st 2 tulenevat mõjuvat põhjust, so asjaolu, et kostjal on veel üks ülalpeetav (xx.xx.xxxx sündinud PP). Kuigi hagiavalduse kohaselt on ühe lapse ülalpidamiskulud väiksemad kui seadusega sätestatud alamäär, ei ole vaidlust, et lapsed kasvavad ning ülalpidamiskulude suurenemist on prognoosinud ka hagejad. Ka ei sisalda hagiavalduses esitatud arvestus kõiki lapse eluks vajalikke kulutusi, sealhulgas tema kasvatuse kulutusi (PKS § 99).
- Kostja on vastuväitena leidnud, et tema töötasu (750-100 eurot) ei võimalda tal elatist nõutud ulatuses tasuda, samas on ta siiani kohtuvälise kokkuleppe alusel seda siiski teinud. See, et kostja on võtnud endale täiendavaid rahalisi kohustusi, ei vabasta teda elatise maksmisest. Õige ei ole kostja väide, et tal on ülalpeetav ka kolmanda lapse ema näol, kuna kolmanda lapse ema saab sissetulekuna emapalka. Tugineda tuleb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kohustus sissetulekut teenida laieneb mõlemale vanemale, kuid eluliselt usutav on, et üksi kaksikute hoolduskohustust täitva väikeste laste emal on tööturule naasemisega probleeme, arvestades töökohtade nappust ja laste sagedasi haigusi.
- Riigikohus on korduvalt (lahendid 3-2-1-35-17; 3-2-1-174-16) märkinud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga). Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal puudub muu sissetulek peale peretoetuse (196.72 eurot) ning ebaregulaarselt on ta saanud kohalikult omavalitsuselt ka toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuste maksmisest nähtub, et kohalik omavalitsus on hinnanud ZZ pere majanduslikku olukorda raskeks, samas kostja praeguse pere kohta vastavad andmed puuduvad ning puuduvad ka muud põhjused, mida kohus saaks mõjuvaks lugeda. Kohus ei saa vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et hageja ema saab lastetoetust. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-174-16 (p 14) tuleneb, et kui seadusandja eesmärgiks oleks see olnud, oleks see ka selliselt sätestatud. Praegusel juhul ei ole hagejad elatist ka miinimummääras nõudnud.
- Riigikohtu lahendi 3-2-1-165-13 (p 12) kohaselt juhul, kui laps viibib lahus oleva vanema juures olulise osa ajast, tuleb kohtul sellega elatise nõude puhul arvestada. ZZ ja WW sõlminud suhtluskorra, mille järgi lapsed viibivad igakuuliselt paaritu nädala lõpu isaga, ZZ ja WW on kohtuistungil kinnitanud sõlmitud suhtluskorra toimimist. Kuigi suhtluskord nõuab isalt täiendavaid kulutusi nii transpordi kui ka ülalpidamiskulude näol, ei ole lapsed kohtu arvates kostja juures olulise osa ajast ning kohus antud kostja vastuväitega elatise vähendamiseks ei arvesta.
- Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagejate nõue elatise väljamõistmiseks nõutud ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
- Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Elatise nõue on riigilõivuvaba ning antud juhul ei ole kumbki 3 2-19-4381 pool menetluskulude nimekirja esitanud ega nende väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4