Obsah (6)

§ 70§ 371§ 75§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2017, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-11040 Menetlustoimi

) § 75 lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib Eesti kohus asja menetleda. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 70

lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lg 4 p 3 kohaselt kohaldatakse Tsiviilasi nr 2-17-11040 käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Seega kohtualluvuse kindlaksmääramisel tuleb eelkõige lähtuda nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 sätestatust. 4.

§ 70

lg 4 punktis 3 viidatud nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 3 kohaselt on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama:

1. a)selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või
2. b)selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht; või
3. c)kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus; või
4. d)kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus. Praeguses asjas kohalduvad määruse 4/2009 artikli 3 punktid
5. a)ja
6. b)ning nendest järelduvalt rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt on elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks pädev kostja elukoha riigi kohus. Seega hindamaks, kas Eesti kohus on pädev elatise suuruse muutmise nõuet lahendama, tuleb kindlaks teha kostja alaline elukoht. 5. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 10 alusel kohus kohaldab kostja elukoha kindlaksmääramisel Eesti õigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib olla üheaegselt mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht ((TsÜS § 14 lg 2 - 4). TsÜS § 15 lg 1 kohaselt loetakse piiratud teovõimega alaealise elukohaks tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. 6. Hagiavalduses ei ole lapse (kostja) elukohta märgitud. Samas on hagiavaldusele lisatud xxxxx keelsed dokumendid, millest on aru saada, et laps elab ja tema harilik viibimiskoht on xxxxx xxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 07.03.2012 xxxxx xxxxxxxx, alates 20.06.2017 aadressil xxxxxxxxxxx xxx, xxxxxx, xxxxx xxxxx. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt kostja seadusliku esindaja A. Ä. elukoht on samuti xxxxx xxxxxxxxxx. 7. Kõikidest eelkirjeldatud andmetest nende kogumis kohus järeldab, et kostja alaline elukoht (harilik viibimiskoht) rahvusvahelise kohtualluvuse määramise tähenduses asub xxxxx xxxxxxxxxx. Seega rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite (nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 art 3 punktide
7. a)ja b)) järgi ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev hageja elatise suuruse muutmise nõuet lahendama. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikkel 10 sätestab, et kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud küsimuses, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev. 8.

§ 371

lg 1 p 1 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui ta ei ole pädev asja lahendama.

§ 371

lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

§ 372

lg 4 kohaselt juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. 2 Tsiviilasi nr 2-17-11040 Eeltoodu alusel Pärnu Maakohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. Hagejal tuleb elatise suuruse muutmise nõudega pöörduda Xxxxx Vabariigi vastavasse kohtusse.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määrusesse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad selles asjas menetluskulud hageja kanda. Kuna teised menetlusosalised ei ole menetluses osalenud ning kohus ei ole neile avalduse esitamisest teatanud, on hageja kanda jäävateks menetluskuludeks tema enda võimalikud kulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3