← Eesti

2-17-10853/16

Obsah (6)§ 100§ 102§ 101§ 99§ 97§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2018.a. Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu

§ 100lg 4).

Elatis tuleb maksta lapse seadusliku esindaja L.A.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS SEB Pank, selgitusega E. elatis (mis kuu eest).

  1. Jätta rahuldamata hageja 05.01.2018 tõendi kogumise taotlus kostjalt väärtpaberite arvu ja väärtuse kohta andmete nõudmiseks. 6.Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada. Tsiviilasi nr 2-17-10853 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud
  2. Hageja E.A. esitas seadusliku esindaja L.A.’i kaudu Pärnu Maakohtule 15.07.2017 hagi A.A.’i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kasvatab L.A. last üksi, kuna
  3. a maikuust elab ta koos lapsega kostjast lahus. Last kasvatava vanema ainsaks sissetulekuks hagi esitamise ajal oli vanemahüvitis 407,60 € kuus (kuni 28.07.2017) ja lapsetoetus 50 €, muu vara puudub, kostja vara ja sissetulekute kohta andmed puuduvad. Hagiavalduse kohaselt on kostja eraldi elama asudes tasunud lapsele elatist alates septembrist 2016 mittekorrapäraselt ja mittepiisavalt, sisuliselt vaid 100 eurot kuus. Hagile lisatud L.A.i pangakonto väljavõtete 20162017 kohaselt tasus kostja 2016.a septembrist alates elatist vähem 360 eurot. Alates jaanuarist 2017 on kostja tasunud hagejale 100 eurot kuus, millega hagi esitamise seisuga on tasunud elatist 1045 eurot vähem, kui seadusega ette nähtud (jaanuari-juunis 810 eurot vähem ja juulikuu tasumata 235 eurot). Eeltoodu alusel on, arvestades kehtestatud elatise miinimummäärasid, kostja tagasiulatuvalt vähem tasunud 1405 eurot. Lisaks, arvestades kostja tahtmatust täita seadusest tulenevat kohustust ning maksta hagejale elatist vähemalt miinimummääras, palub hageja kohtult elatise väljamõistmist ka edaspidiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  4. 09.08.
  5. a vastuses kostja tunnistab tema vastu nõuet osaliselt, kuid palub jätta hagi rahuldamata, kuna ei suuda elatist rohkem maksta, kui praegu juba maksab. Kostja vaidleb hagile vastu eeskätt põhjendusel, et 2016.a asus kostja õppima Xxxxxxxxxxxisse, tal ei ole võimalik käia täiskohaga tööl ning tema ainsaks sissetulekuks oli õppestipendium 260 eurot kuus. Samas on kostjal igakuiselt vaja tasuda arveid vähemalt 70 € eest ning makstes igakuiselt elatist 235 eurot, ei jääks kostjale elamisraha. Kostja tugineb

§ 102

lg 1 sättele, mille järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Pärast hageja sündi maksis kostja vastavalt madalale sissetulekule elatisraha 200 eurot, pärast Xxxxxxxxxxxsse minemist hakkas maksma kokkuleppeliselt elatist 100 eurot kuus. See on hetkel maksimaalne summa, mida kostja on võimeline hagejale igakuiselt maksma. Samuti ei nõustu kostja tagasiulatuva elatise nõudega, sest ei ole võimeline seda maksma. Kostja on maksnud hagejale stabiilselt ulatuses, mis on tema majandusliku seisu arvestades vähegi võimalik. Kostja maksejõuetus ei tulene pahatahtlikust soovist mitte maksta, vaid madalast sissetulekust. See ei välista summa suurenemist tulevikus. Kui pärast kõrgkooli lõpetamist asub kostja käesoleval hetkel omandatavale ametikohale tööle, siis tema sissetulek kasvab ning ta on võimeline maksma hagejale rohkem elatisraha. Kostja on pidanud hagejaga pidevalt läbirääkimisi, kuid seni tulemusteta. Kostja lisab hagi vastusele pangakonto väljavõtte perioodi 01.05.2016 – 08.08.2017 kohta. 3. 23.12.2017 seisuga esitas kostja kohtu nõudmisel täiendavad dokumendid – konto väljatrüki 01.07.2017 – 25.11.2017 ning Elisa Eesti ASga sõlmitud järelmaksu- ja liitumislepingud. 4. 22.12.2017 esitas hageja saadud elatise arvestuse, milles tõi välja, et kostja on kokku tasunud 1790 eurot; sellest 715 eurot 2016.a ja 1075 eurot 2017.a. Tasumata on elatis: 2016 a – 360 eurot (215 x 5)-715); 2017.a – 1745 eurot (235 x 12 = 2820- 1075). Hageja palub kostjalt välja 2

(5)Tsiviilasi nr 2-17-10853 mõista tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 01.09.2016-31.12.2017 elatis kokku summas 2105 eurot (360+1745) ja alates 01.01.2017 elatis

§ 101lg 1 sätestatud määras.

05.01.2018 täiendavas seisukohavõtus hageja täpsustab oma hagi selliselt, et palub välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt ja alates hagi esitamisest

§ 101

lg 1 sätestatud ulatuses (mis on 2017 aastal – 235 eurot ja 2018 aastal 250 eurot kuus). Lisaks hageja juhib tähelepanu, et kostja sissetulekud ei koosne vaid Xxxxxxxxxxx stipendiumist. Kostja aeg-ajalt töötab (sügisest saati Xxxxxxxxxxx-s), samuti saab raha oma isalt ja teistelt isikutelt, kes aitavad tal osta temale endale vajalikke teenuseid (nt spordiklubi külastused, telefonid), mitte lapsele elatist maksta. Kostja maksab kolm järelmaksu – telefon, tahvelarvuti ja sülearvuti, mis on hageja arvates üleliigne kulu (vähemalt üks nendest) ning hagejal ei ole teada, kas kõik need esemed on ostetud kostjale endale. Kuna kostja soetas neid esemeid juba pärast lapse sündi, pidi kostja oma elatise maksmise kohustusega arvestama. Hageja neid kulutusi ei aktsepteeri. Hagetaval perioodil september 2016 – detsember 2017 on kostja pangakontole laekunud kokku 6193,99 eurot, ehk keskmiselt 412,93 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused 5. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2016.a 215,00 eurot, alates 01.01.2017.a 235,00 eurot ning alates 01.01.2018.a 250,00 eurot).

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (

§ 102lg 2).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

6. Väljamõistetava elatise suurus. Vaidlust ei ole pooltel selles, et kostjal on ülalpidamisekohustus hageja ees, kuid hageja soovib elatist seadusega sätestatud miinimummääras ning kostja ei ole nõus maksma hagejale elatist rohkem kui 100 € kuus. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks (sh haridus- ja huvialategevuseks) piisavad materiaalsed vahendid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäär katab lapse elementaarsed eluvajadused ning minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole vaja lapse kulusid välja tuua ega tõendada. Eelpool toodud sätetele tuginedes kohus leiab, et kostja vastuväited statsionaarses õppes hariduse omandamise tõttu seadusega sätestatud miinimummäärast enam kui poole väiksemas summas elatise maksmiseks ei ole põhjendatud ja neid ei saa arvesse võtta. Vanem on kohustatud oma alaealist last

§ 97lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.

Kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (

§ 101lg 1).

Samuti

§ 102lg 2 järgi peab kostjal kasutama oma 3

(5)Tsiviilasi nr 2-17-10853 sissetulekuid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Esitatud kontoväljavõtete ja muude tõendite järgi see nii ei ole. Kostja esitatud konto väljavõtete järgi (tl 21-29) on hagetaval perioodil august 2016 – juuli 2017 olnud kostja sissetulekud vähemalt 5635,83 eurot ehk keskmiselt 469,53 € kuus, sh töötasud Xxxxxxxxxxx-st, alates oktoobrist 2016 stipendium, 2017 suvel töötasud Xxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxxist (sh juulis 2017 palk kokku 1228,13 eurot). Konto väljavõttest perioodi 01.07.2017 – 25.11.2017 kohta nähtub, et novembris 2017, so õpingute ajal (mitte nö suvevaheajal) sai kostja Xxxxxxxxxxx töötasu 305,79 eurot. Kostja ei ole selgitanud, miks ta on juulis 2017 .a saadud enam kui 1228 eurosest töötasust maksnud lapsele elatist üksnes 200 eurot tagasiulatuvalt juunikuu eest ja jätnud juulikuu eest maksmata, samas aga on kostjal püsikulutuseks järelmaks jms kulud Elisa Eesti AS-ile vähemalt 60 eurot kuus. Lisaks on kostja omanud hagetava perioodi ajal vähemalt kuni
  1. juulikuuni väärtpabereid, mida tõendab Xxxxxxxxxxx dividendimakse 18.07.2017 summas 0,20 € (tl 28 pöördel) Vaatamata 07.12.2017 kohtumääruses nõutule ei ole kostja täpsemaid andmeid oma väärtpaberite väärtuse kohta esitanud. Kohtu hinnangul, esitatud tõendite põhjal on kostja suuteline saama ja on ka saanud suuremat sissetulekut nii õpingute kõrvalt kui ka õpingute vahelisel ajal (suvel) ning kostjal on võimalik oma õpingud, töö ja püsikulutused korraldada ümber nii, et hagejale võimaldada seadusega ettenähtud miinimummääras elatist. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja asus Xxxxxxxxxxxsse statsionaarsesse õppesse õppima 2016.a sügisel, so ligi pool aastat peale lapse sündi 08.03.2016, kuigi kostja pidi lapse sündimisel ette nägema, et vajab nii enda kui lapse ülalpidamiseks suuremaid sissetulekuid ning päevases õppes õppimine raskendab majanduslikku toimetulekut. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras igakuuliselt lapse E.A.’i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  2. Tagasiulatuva elatise nõue.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab 15.07.2017 esitatud hagiavalduses kostjalt tagasiulatuva elatise maksmist alates 01.08.2016.a (so. tagasiulatuvalt 11,5 kuu eest), 22.12.2017 esitatud arvestuses nõuab hageja elatise võlga aga alates 01.09.2016 ning 05.01.2018 täpsustuses lihtsalt tagasiulatuvalt miinimummääras elatist, jättes kuupäeva märkimata. Kuna esitatud tõendite järgi (hageja konto vaäljavõte tl 6) on kostja maksnud hagejale augustis 2016 elatist 215 eurot, so seadusega sätestatud ja hageja nõudele vastavas suuruses, siis kohus loeb elatise võlgnevuse nõudes hagetava perioodi alguseks 01. september 2016. Kostja tagasiulatuva elatise nõuet ei tunnista samadel vastuväidetel nagu jooksvat elatist, leides, et on õppimise kõrvalt maksnud võimaluste kohast elatist. Kohus ei pea kostja vastuväiteid põhjendatuks ega tõendatuks ning leiab, et hageja nõue tagasiulatuva elatise saamiseks tuleb rahuldada

§ 108alusel.

Hageja 22.12.2017 esitatud arvutuste kohaselt kostja on tasunud

  1. aastal perioodi september – detsember ehk 4 kuu eest kokku 500 eurot, miinimummääras elatist oleks kostja pidanud tasuma 4 x 215 €/kuus ehk 860 €, seega võlg 2016.a hagetava perioodi eest on 360 € (860-500). Perioodi jaanuar – detsember
  2. a eest on kostja tasunud elatist kokku 1075 eurot, miinimummääras elatist oleks pidanud tasuma 12 x 235 €/kuus ehk 2820 €, seega võlg 2017.a elatise osas on 1745 €. Kokku moodustab elatisevõlg perioodi 01.09.2016 – 31.12.2017 eest 2105 eurot (360 + 1745). Kostja ei ole hageja arvutustele ning tasutud elatise summade osas vastuväiteid esitanud ning kohtule poolte esitatud kontoväljavõtetega on elatise laekumised tõendatud.
  3. Eeltoodud asjaoludel ja tõendite alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks kindla summana välja elatise perioodi eest 01.09.2016 – 31.12.2017 summas 2105 eurot. Vastavalt

§ 100g 4 järgi elatist makstakse ette.

Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 96 on vanemad kohustatud 4

(5)Tsiviilasi nr 2-17-10853 oma lastele ülalpidamist andma ja peale lapse sündi alustatud kõrgkooliõpingud ei vabasta kostjat oma lapse ülalpidamiskohustusest. Seda enam , et hageja on sündinud 08.03.2016.a. ja tema seaduslikul esindajal on raskendatud väikese lapse kõrvalt töötada ja sissetulekuid lapse ülalpidamiseks teenida.
  1. Muud taotlused. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. TsMS § 238 lg 3 kohaselt kohus võib keelduda tõendi kogumisest mh juhul, kui samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga. Arvesse võttes, et hagi rahuldatakse täies ulatuses ning kostja väärtpaberite hulga ja väärtuse kohta täiendavate andmete kogumine asjale midagi juurde ei anna, kohus jätab hageja 05.01.2018 taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata.
  2. Menetluskulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 g1 alusel jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so antud asjas kostja A.A.’i kanda. Kohtule teadaolevalt asjas riigilõivu või lepingulise esindaja kulusid vms menetluskulusid hageja poolel tekkinud ei ole. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.