KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-17-10699 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 01. no

§ 440

lg 3) RESOLUTSIOON 1.

§ 440lg 1 alusel rahuldada hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

1. Välja mõista J.-G. L.ilt (L., sündinud xx xx xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) K. M.a (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks perioodil 01.04.2017 kuni 31.10.2017 sissenõutavaks muutunud elatis summas 1050 eurot.
2. Välja mõista J.-G. L.ilt (L., sündinud xx xx xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) K. M.a (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis 150,00 eurot kuus alates 01.11.2017 kuni K. M.a õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui K. M.a 21-aastaseks saamiseni.
3. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb J.-G. L.il tasuda K. M.a arvelduskonto nr EExxx Swedbank AS-is, märkides selgituseks „elatis“. Otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse 1050 eurot peab J.-G. L. tasuma mõistliku aja jooksul ühe summana lisaks igakuisele elatisele, kui J.-G. L. ja K. M. ei lepi kokku teisiti.
4. Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid ei ole asjas tekkinud. Kohus jätab poolte võimalikud kulud nende endi kanda ja kulude suurust kohus kindlaks ei määra.
5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui Tsiviilasi nr 2-17-10699 kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE K. M. 12.07.2017 Pärnu Maakohtule esitatud ja 07.09.2017 täpsustatud hagiavalduses palub kostjalt J.-G. L.ilt välja mõista elatis 150 eurot kuus alates aprillist

1. Hagiavalduse kohaselt K. M. õpib xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx
2. klassis ja pärast selle lõpetamist soovib õppimist jätkata eriala omandamiseks. Hageja ema M. M. on praegu töötu ja peab hoolitsema ka noorema venna (xx-aastane) eest. Ema saab toimetulekutoetust. Isaga ei ole hageja viimased aastad üldse suhelnud, sest teab, et ta elab välismaal ja on väidetavalt ka ise töötu või vähemalt on seda aegajalt. Isa ei ole ema rahaliselt kunagi toetanud, on ainult saatnud hagejale ja vendadele mõne kasutatud telefoni ja arvuti. Viimased 3-4 aastat ei ole suhelnud. Ema ei ole varem elatist nõudnud, sest teadis, et isa on töötu ja ei lootnud midagi saada. Hagejal ei ole mitte mingisugust vara. Hageja emal on ühetoaline korter xxxxx ja xxxxxx vanaemalt päritud korteris elab hageja vanem vend, see korter on samuti ema nimel. Hageja kulutused on korterikulud aasta keskmisena 60 eurot kuus, elekter 50 eurot kuus, millest isa võiks tasuda poole ehk 55 eurot kuus. Toidule kulub umbes 130 eurot kuus (kui teha kodus süüa); pesemis- ja hügieenivahenditele 30 eurot; kooliga seotud kulud (õppevahendid, ekskursioonid, kooliüritused, spordiriided) 30 eurot; riided ja jalanõud 40 eurot; telefon + internet 10 eurot; vaba aja veetmisele (sünnipäevad, transport, kino) 20 eurot. Hageja on tegelenud lauamängude mitmevõistlusega, millega kaasnevad kulud osalustasudele, transpordile, varustusele. Hiljuti ostis hageja prillid, mis maksid 75 eurot. Hageja sooviks tegeleda ratsutamise või jalgpalliga, seda pole seni olnud võimalik teha, ja osta endale uue jalgratta. Perel ei ole kunagi olnud võimalik osta autot, reisida, käia kultuuriüritustel. Kokku hindab hageja enda kulutuste suuruseks umbes 300 eurole kuus, mille eest oleks võimalik normaalselt elada. Järgmisest õppeaastast peab hageja tõenäoliselt tasuma ühiselamu kulusid. KOSTJA VASTUS Kostja 24.10.2017 kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis hagi omaks ja nõustus tasuma hagejale igakuiselt 150 eurot. Kostja kinnitas, et ta on töötu ja oli nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kostja on võtnud hagi õigeks ja nõustunud maksma täisealisele lapsele ülalpidamiseks elatist taotletud summas 150 eurot kuus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 ja lg 3 alusel kohus rahuldab hagi kirjalikus menetluses, kui kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Eeltoodud alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatusraha 150 eurot kuus alates 01.04.2017 kuni K. M.a õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui K. M.a 21aastaseks saamiseni. Otsuse 01.11.2017 tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise summa 1050 eurot kohus mõistab välja ühe summana ja see tuleb kostjal tasuda ühe maksena mõistliku aja jooksul või kokkuleppel hagejaga osamaksetena lisaks igakuisele elatisele. Jooksvalt tuleb kostjal alates 01.11.2017 tasuda elatist 150 eurot kuus iga kuu 10.kuupäevaks. Kui kostja on hagiavalduses nimetatud perioodil (alates 01.04.2017) elatist maksnud, tuleb seda kohtuotsuse täitmisel arvestada. Menetluskulude jaotus 2

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Pooled ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, eelduslikult pooltel selliseid kulusid tekkinud ei ole, elatise asjas riigilõivu ei nõuta ning pooltel menetluses lepingulisi esindajaid ei olnud. Eeltoodu ning

§ 162lg 4 alusel kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ja kulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3