← Eesti

2-17-10596/3

Obsah (7)§ 3401§ 363§ 371§ 372§ 230§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2017, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-10596 Menetlust

) § 3401 lg 1 alusel kohus jättis 10.08.2017 määrusega esitatud hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sest hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Kohus Riigikohtu praktikale viidates selgitas hagejale, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise kuupalga alammäär (

  1. aastal 235 eurot) kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes ning et täisealise isiku ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks PKS § 99 lg-s 1 ja § 102 lg-s 1 sätestatu kohaselt, arvestades ülalpidamist saama õigustatud isiku kõiki eluvajadusi ning ülalpidamiseks kohustatud isiku(te) majanduslikku olukorda. Need sätted ei näe ette täisealise isiku elatisele automaatselt kohalduvat miinimummäära (kuigi ei välista selles määras elatise väljamõistmist).
  2. Hageja sai kohtu 10.08.2017 määruse kätte 18.08.
  3. Puuduste kõrvaldamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes seega 01.09.
  4. Hageja ei ole hagiavalduse puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hageja ei ole esitanud kohtule ülevaadet enda tavalisest elulaadist, ei ole kulude olemasolu ja nõutava elatise suurust põhistanud. Puuduvad andmed hageja ema Tsiviilasi nr 2-17-10596 sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta. Perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus selgitas, et hageja peab kohtule esitama andmed ka oma ema varalise seisundi kohta (sh tulud, registritesse kantava vara (kinnisvara, sõidukid, väärtpaberid) või muu olulist varalist väärtust omava vara (kunstiesemed, kollektsioonid jms) olemasolu, ka kulud). Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, kes teda praegu üleval peab ja katab hagiavalduses nimetatud (summas 550 eurot kuus) kulud. Üks lause, et „päevases õppeasutuses õppimise ei võimalda tööle minna“ ei ole piisav, et põhjendada kostjalt elatise väljamõistmise vajadust.
  5. 10.08.2017 määruses kohus hoiatas, et kohtu nõudmiste määratud tähtpäevaks täitmata jätmise korral jätab kohus vastavalt

§ 3401lg-le 2 hagiavalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle.

Hageja ei ole enda kulude suurust ega ülalpidamisvajadust asjaoludega põhistanud, ei ole esitatud kohtu nõutud tõendeid ega tõendeid ka nimetatud. Seega ei vasta hagiavaldus

§ 363

lg-te 1 3 nõuetele.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. Kohus leiab, et tegemist on hagi menetlemist takistavate puudustega, sest kostjal ei ole selle hagi põhjal võimalik hinnata hagi põhjendatust ega kujundada seisukohta, kas nõuet tunnistada või milliseid vastuväiteid hagile esitada. 5.

§ 372

lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. 6. Eeltoodu alusel kohus keeldub M. P.i hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle koos lisadega.

§ 372

lg 6 järgi sellisel juhul loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega hageja võib puuduste kõrvaldamise järel uuesti elatisehagiga kostja vastu kohtu poole pöörduda. Kohus veel kord juhib hageja tähelepanu

§ 230

lg-le 1, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, ning § 363 lg 1 p-st 3 tulenevale kohustusele märkida hagiavalduses tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Elatist võib nõuda tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne hagi esitamist (PKS § 108), enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud elatis tuleb hagejal välja arvutada ja taotleda selle väljamõistmist ühe summana (mitte igakuiste maksetena). Hagi uuel esitamisel tuleb hagejal esitada ka tõend õpingute jätkumise kohta 2017/2018 õppeaastal (10.07.2017 hagile lisatud tõend tõendab üksnes õppimist 2016/2017 õppeaastal ja eeldatavat lõpetamise aega). 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 kohaselt hageja kanda.

Hagi menetlusse võtmise staadiumis ei ole teisi menetlusosalisi osalenud ning ei ole tekkinud hüvitatavaid kulusid, seega hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.