KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-17-10565 Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2017, Pärnu Tsiviilasi If P&C In

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele Tsiviilasi nr 2-17-10565 kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on If P&C Insurance AS hagi M. V. vastu kahju hüvitamiseks regressi korras seoses xx xx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx toimunud kahjujuhtumiga. Kahju põhjustanud teo toimepanemises mõisteti kostja süüdi ja teda karistati Tartu Maakohtu xx xx xxxx otsusega kriminaalasjas x-xx-xxxx.
2. 20.12.2017 saabus kohtule hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Kompromisslepingus on pooled kahjusummas ja selle kostja poolt tasumise korras kokku leppinud. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et kohus ei kinnita kõiki poolte kompromissis kajastatud kokkuleppeid. Kohtulikku kinitamist vajavad kompromissi tingimused selleks, et need oleksid kehtivad täitedokumendina. Näiteks ei vaja poolte kokkulepet ega kinnitamist kohtule esitatud kompromissi esimene punkt, milles konstateeritakse fakti, et hageja on esitanud kostja vastu regressi korras kahju hüvitamise nõude. Samuti ei vaja kohtulikku kinnitamist poolte kinnitused kohtule ja menetluslikud taotlused (punkt 4). Samas sisaldub punktis 4 poolte kinnitusena sõnastatult poolte kokkulepe selle kohta, et kui kostja jätab kuumakse tasumata või hagejaga kooskõlastamatult maksab kokkulepitust väiksema summa, on hagejal õigus koheselt pöörduda kogu võlajäägi sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kokkulepe, et kompromisslepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral muutub kogu võlajääk koheselt sissenõutavaks ilma täiendava (ülesütlemis)avalduseta, kuigi edasiste osamaksete tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, on kompromissi oluline tingimus, kohus vastavalt täpsustab punkti 4 sõnastust. Samuti kohus korrigeeris keeleliselt korrektsemaks ja arusaadavamaks kompromissi punkti 2 (määruse resolutsioonis punkt 1.1.) sõnastust, tingimuse sisu muutmata. Hagejale poole riigilõivu tagastamise taotluse saab

§ 150

lg 4 kohaselt esitada ainult hageja, selleks ei ole vaja poolte kokkulepet ega kohtu poolt kokkuleppe kinnitamist. Lisaks erineb kohtumääruses kompromissi tingimuste numeratsioon kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ongi kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole riigilõivust. Muude menetluskulude jaotamises ei ole pooled kokku leppinud. Kohus jätab kompromissis nimetamata 2

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud riigilõivu selles asjas 225 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada 112,50 eurot ja kanda see hageja näidatud arvelduskontole. 7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub käesolev määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3