) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi üleminek ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Tõendatud on, et perioodil 31.07.2016 kuni 07.09.2016 on hageja esitanud OÜ-le V 19 arvet kokku summas 2077,27 eurot (I kd tl 37-55, II kd 5,16-17,20,23,28-31,44,51,57,67,69,71-72,75,77,79). Kostja ei vaidlustanud asjaolusid, et hageja esitas OÜ-le V hageja nimetatud arved ning andis ostjale arvetel märgitud kauba ka ostjale üle. Kostja ei vaidlustanud ka arvetel märgitud tasumisele kuuluva kauba maksumust (arvete summasid) ega maksetähtaegu. Samuti ei väitnud kostja, et OÜ V on vaidlusalused arved täies mahus ja tähtaegselt tasunud. Kostja poolt vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud kohtule esitatud arvete, arvete juurde kuuluva MP ja SK e-kirjavahetuse ja märkmete ning tunnistaja SK ütlustega. Viimase ütluste kohaselt juuli-augustseptember tekkisid OÜ-l V võlgnevused ning septembrist 2016 me talle enam kaupa ei väljastanud (I kd tl 37-55, 101-107, II kd tl 4-82,93). Eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et OÜ V sai hagejalt kätte arvetel märgitud kauba, pidi saadud kaua eest tasuma hagejale arvetel märgitud tähtajaks arvetel märgitud rahasummad, kuid ei teinud seda. OÜ-l V on hagi esitamise seisuga hagejale tasumata 2077,27 eurot. 2.1. Kostja leidis, et vaidlusalune Leping on 20.07.2016 hagejale saadetud avaldusega täies ulatuses üles öeldud, mistõttu on täielikult üles öeldud ka tema kui käendaja vastutus hageja ees (tl 82 p 2). Kostja esitas kohtule ka e-kirja, mis on 20.07.2016 saadetud aadressilt f e-posti aadressile x. E-kirja teemaks on märgitud Lepingu lõpetamine ja kirja sisu kohaselt saa-detakse kirjaga adressaadile lepingu lõpetamise avaldus, mis on manusena lisatud. E-kirja manusena on märgitud „F lepingu lõpetamine.pdf“ (tl 88,90). Kohtule on esitatud ka V OÜ juhatuse liikme MP 20.07.2016 allkirjastatud dokument pealkirjaga „Lepingu lõpetamine“, milles teatatakse et käesolevaga öeldakse alates 20.07.2016 üles V OÜ ja F OÜ vahel sõlmitud Müügileping täies mahus, sh ka käendusleping (tl 89,91).
lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele. Hageja avaldas, et tema ei ole kostja 20.07.2016 e-kirja saanud. Hageja selgitas, et meiliaadress x on seadistatud selliselt, et sellel aadressil saabunud kirjad suunatakse automaatselt edasi mitmele töötajale, sh ka kahele juhatuse liikmele. Ühelegi neist isikutest pole sellist e-maili saabunud. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt on kostja kohustatud tõendama oma vastuväidet. Tsiviilasi nr 2-17-100768 Riigikohus on asjas nr 3-2-1-123-07 p-des 12 ja 14 selgitanud, et kui teade saadetakse eemalviibijale, sh e-postiga, saab teate lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja saajal on olnud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järg- misel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Samuti on Riigikohus toonitanud, et kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega. Riigikohtu eelmärgitud seisukohale osundas ka hageja. Kohus selgitas 06.02.2018 eelistungil kostjale samuti tema tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele täiendavalt võimaluse ja tähtaja tõendite esitamiseks. Kohtu antud tähtajaks kostja ühtegi tõendit ei esitanud. Arvestades, et 20.07.2016 e-kirjas ega ka selle manuses olevas avalduses ei nõudnud saatja e-kirja kättesaamise kinnitust, lasus kostjal kohustus tõendada, et OÜ F sai OÜ V ülesütlemis-avalduse kätte. Kostja seda teinud ei ole. Seega ei ole kostja vastuväide Lepingu ülesütlemise kohta tõendatud. See omakorda täjendab, et vaidlusalune Leping, sh ka kostjaga sõlmitud Käendusleping, kehtib koos sellest tulenevate lepingupoolte kohustustega. 2.
lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja nõuab lisaks põhivõlale ka viivist. Viivise arvutamisel kasutanud Üldtingimuste p-s 2.2.3 sätestatud viivise määra, so 0,25% õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja viivise nõue arvete tasumisega viivitamise eest on kokku 752,35 eurot. Viivise arvestuse on hageja eraldi dokumendis selgelt ja üheselt arusaadavalt esitanud (I kd tl 58). Kostja ei ole hageja esitatud viivise arvestust vaidlustanud. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kohustatud isikutelt viivist summas 752,35 eurot. 4.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vaidlust ei ole, et tulenevalt Lepingu p-st 3.1 vastutab ka kostja (füüsiline isik MP) käendajana Lepingust tulenevate OÜ V kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga V. Käenduslepingu p 3.2 kohaselt on käendaja vastutuse maksimummäär 3000 eurot ning käendaja vastutus hõlmab kõiki kohustusi, mis on Ostjal (OÜ-l V) Lepingu alusel Müüja (OÜ F) ees tekkinud või tekivad tulevikus, sh Ostja ostetud kauba tasumata ostuhinda, leppetrahve ja viiviseid. Käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastupidi. Käenduslepingu p-s 3.2 on OÜ F ja MP kokku leppinud, et käendaja vastutab OÜ V poolt kohustuse rikkumise korral sõltumata sellest, kas hageja saab või mitte oma nõuet Ostja vastu rahuldada. Eeltoodut arvestades on V OÜ-l kui Ostjal ja MP kui käendajal hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga täitmata V OÜ poolt hagejalt ostetud Kauba eest tasumata ostuhinna tasumise kohustus summas 2077,27 eurot, samuti ostuhinna tähtaegsest mittetasumisest tekkinud ja sisse-nõutavaks muutunud viivis 752,35 eurot. Eelnimetatud kohustuste täitmise eest vastutavad OÜ V ja käendaja solidaarselt. Kuna hageja solidaarnõue ostja ja käendaja vastu rahuldati maksekäsu kiimenetluses üksnes OÜ V suhtes, on hageja hagimenetluses õigustatud nõudma OÜ V täitmata kohustuste täitmist ka teiselt solidaarvõlgnikult, so kostjalt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2077,27 eurot OÜ V poolt hagejalt ostetud kauba eest tasumata ostuhinda ja 752,35 eurot sissenõutavaks muutunud viivist solidaarselt OÜ-ga V. 4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, st tegi otsuse kostja kahjuks, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.