) § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, taotlevad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist igakuuliselt seaduses sätestatud alammääras senise 200 euro asemel kuni laste täisealiseks saamiseni. Eelistungil jäävad hagejad oma nõude juurde ja taotlevad elatise suurendamist alates 01.november 2017, arvestades, et hagiavalduse esitamisest oktoobrini on kostja elatist tasunud. Hagejate esindaja ei ole andnud kostjale nõusolekut tasuda elatist muul moel kui perioodilise maksena ega ole seda hiljem heaks kiitnud. Kostja vastuväited Kostja leiab, et elatise suurendamine ei ole põhjendatud. Kostja on töövõimetu 40%, kuna sai vigastada viibides x. Kostja ainus püsiv sissetulek on riigi poolt makstav töövõimetuspension 580 eurot kuus. Lisaks on kostja hagejate esindajale andnud tasuta auto ning kannab kõik sõiduki soetamise kulud, tasudes igakuiselt laenu summas 400 eurot. Hagejate esindaja sõidukikulude kandmine on osa kostja panusest laste ülalpidamisele, selle väärtus ületab 100 eurot kuus. Lisaks täidab kostja ka muid laenukohustusi, mida tekitas hagejate esindaja kooselu ajal kostjaga. Kostja ei eita enda kohustust ülal pidada oma alaealisi lapsi, kuid tasudes elatiseks pea kogu oma sissetuleku ja elades ise väga väikeste kuludega, ei ole kostjal rohkemaks rahalisi võimalusi. Ka leiab kostja, et temapoolseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks saab lugeda kostja isa poolt teostatud sõite, mis on vajalikud laste kooli ja mujale viimiseks. Veel on leidnud kostja, et hagejate ülalpidamiskulud on liialt suured ega vasta tegelikkusele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused 1. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. 2. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Hagejad soovivad saada oma isalt suuremat elatist, kui seni Pärnu Maakohtu 23.04.2012 kohtumäärusega nr 2-12-9617 määratud 200 eurot kuus, taotledes elatise väljamõistmist kostjalt 2 2-17-10253 igakuuliselt seadusega sätestatud minimaalmääras. Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt
p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt
lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2017 on 235 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-15 leidnud, et elatise suurendamiseks
lg-s 1 sätestatud miinimummäärani ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Käesolevas tsiviilasjas on kostja küll väitnud, et laste kulutused ei saa olla nii suured arvestades hagejate ema võimalikku sissetulekut, samas ei ole kostja esitanud ühtegi konkreetset laste ülalpidamise kuluartiklit, mis oleks ülemäära suur ning seepärast aktsepteerib kohus laste vajadusi vastavalt hagiavalduses esitatud arvestusele. Samuti ei ole vaidlust selles, et laste vanemad elavad eraldi ja hagejate elukohaks on ema elukoht. Seega on kostja alaealiste laste vanemana kohustatud andma neile ülalpidamist. Alaealised lapsed omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist. 3.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-3-07). Viimatinimetatud lahendist tuleneb ka, et kui vanem täidab elatist muul moel kui perioodilise maksena, siis saab seda arvestada ülalpidamiskulu kandmisena ainult juhul, kui teine vanem selleks nõusoleku annab või selle hiljem heaks kiidab. Eeltoodust lähtudes ei saa kohus arvestada kostja poolt laste ülalpidamiskohustuse täitmisena laenumakseid (tl 34, 36) ega ka sõidukikulusid. Samal põhjusel ei saa kohus arvestada kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks tema isa, so laste vanaisa, poolt abi osutamist laste transportimiseks, taskuraha andmist või kingituste tegemist. Tähelepanuta jätab kohus kostja sidekulutused (tl 37), kuna esitatud konto väljavõte tõendab kostja enda kulutusi ning puuduvad tõendid, et tegemist oleks laste ülalpidamiseks vajalike kulutustega. 4.
kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt x arstliku komisjoni otsusele nr 44 - 20.10.2016 esineb JV`il püsiv töövõime kaotus 40% ulatuses alates 13.10.2016 kuni 31.10.2018 (tl 40-43), saades pensioni 04.08.2017 seisuga 583,11 eurot (tl 29). Seega on JV osaliselt töövõimeline ning ta on ka ise tunnistanud, et saab töötada, kuid töö valikult on tema võimalused piiratud JV on pärast töövõime osalist kaotust töötanud, mida kinnitavad tema konto väljavõtted (tl 22-23; 28), saades isegi Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast suuremat töötasu. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 p-st 14 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara 3 2-17-10253 arvel. Kuigi kostja väidab, et on kohtuistungi ajaks töötu, on tal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja on töötanud ja eelnevast tulenevalt ka võimeline töötama vähemalt töötasuga Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammääras, millele lisandub saadav pension.
lg-st 1 tulenevalt peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid (pension ja töötasu) enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestatud igakuine sissetulek võimaldab kostjal tasuda elatist nõutud määras. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi ning nõuab kostjalt välja elatise kummalegi hagejale alates 01.11.2017
lg-s 1 sätestatud määras.
MS §-le 459 on pooltel õigus nõuda elatise suuruse muutmist juhul, kui pärast otsuse jõustumist on oluliselt muutunud nõude aluseks olevad asjaolud. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 164 lg 4 mõtte kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.