Asjaolud ja menetluse käik D.P. esitas 22.06.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse põlvnemise tuvastamiseks P.D.ist. Avalduse kohaselt P.D. keeldus isaduse kindlakstegemisest perekonnaseisuametis, mistõttu hageja isa ei ole sünniakti kantud. 19.01.2018.a on kohtule esitatud ekspertiisiakt nr 17E-GE1195, millest nähtub, et P.D. on D.P. bioloogiline isa (tõenäosus 99,999999996%). 22.01.2018.a on kostja P.D. võtnud õigeks, et hageja D.P. põlvneb temast. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PKS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Ühtki meest ei ole varasemalt D.P. isana kindlaks tehtud. 19.01.2018.a on kohtule esitatud ekspertiisiakt nr 17E-GE1195, millest nähtub, et P.D. on D.P. bioloogiline isa (tõenäosus 99,999999996%). Kostja on peale eelpool toodud akti saamist võtnud hagi õigeks, et tema on D.P. isa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega puudub kohtul alus 2 2-17-9689 kahelda eelpool toodud uuringuaktis toodus ning kostja õigeksvõtus ja kostjat mitte D.P. isaks pidada. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 40 eurot ning tagatisena eksperdikulu 171 eurot.
kohaselt on kohtuväliseks kuluks mh menetlusosalise esindaja kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seosed menetlusega.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulud käesolevas menetluses 300 eurot. Kohtu hinnangul on hageja esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud, s.o hageja nõustamine 0,5 tundi, hagiavalduse koostamine 1,5 tundi, kostja vastusega tutvumine ja hageja 29.09.2017.a seisukoha kujundamine 0,5 tundi, 14.11.2017.a kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 3-2-1-14513 p 14). Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot ning ajakulu 3 tundi, s.o esindaja kulu kokku 300 eurot. Kohtu hinnangul on 100 eurot mõistlikuks tunnitasuks, arvestades et esindaja puhul ei ole tegemist advokaadiga. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot, eksperdikulud 171 eurot ja esindaja kulu summas 300 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda 3 2-17-9689 menetluskuludelt (511 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.