Obsah (7)

§ 63§ 88§ 71§ 29§ 72§ 16§ 74

2-17-9675 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2018.a., Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 63

lg 5 aegus lapse puhkuse nõue 2016 aasta eest 31.12.2016, on hageja lapse puhkuse tasu nõue summas 226,56 eurot alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue on aegunud. Hagejal oli võimalik esitada väidetava 2016 lapse puhkuse tasu nõuet kuni 11.05.

1. Hageja esitas lapse puhkuse tasu nõude Pärnu Maakohtule esmakordselt 21.06.2017, seega pärast aegumistähtaja lõppu. Kostja leiab, et hageja on esitanud põhjendamatu väite, et kuna ta esitas tõendi 14 euroaluse kohta, peaks kostja tasuma talle kompensatsiooni 168 eurot so 12 eurot iga euroaluse eest. Hagejale ei ole kuulunud ühtki euroalust, mille eest peaks kostja talle kompensatsiooni maksma. Hageja poolt kostja autoga veetud kaup ja ka taara sh euroalused kuuluvad kauba saatjale ja hageja kohustus oli anda kauba saajale kaup üle koos taaraga so koos euroalustega. Hageja väitel lõpetas kostja temaga töölepingu 21.01.2017 ning ei ole hagejale 2017 jaanuari töötasu maksnud, mille suuruseks on hageja arvestanud 266 eurot. Kostja tasus hagejale 22.02.2017 lõpparve üksnes 64,13 eurot, millest tulenevalt nõuab hageja kostjalt 201,87 eurot. Kostja selgitab, et vastavalt kokkuleppele oli hageja 2017 jaanuaris palgata puhkusel ning pidi asuma täitma oma tööülesandeid alates 20.01.
2. Palgata puhkusel olles teatas hageja kostjale, et ta on haiguslehel. Tegelikkuses lõpetas kostja hagejaga töölepingu 22.02.2017 seoses asjaoluga, et hageja oli lahkunud omavoliliselt töölt töölepingu ülesütlemise kohta avaldust esitamata. Ka lõpparve summas 64,13 eurot maksis kostja hagejale välja 22.02.2017 s.o töölepingu lõpetamisel, kusjuures lõpparve koosnes üksnes saamata jäänud puhkuse kompensatsioonist 4 päeva eest. Lõpparve summa arvutamisel lähtus kostja alljärgnevast. Töölepingu periood oli 28.08.2015 kuni 22.02.2017, millest perioodil 20.01.2017 kuni 22.02.2017 töötaja valetas, et on haiguslehel ja ei asunud tööle ehk tegu oli tööluusiga. Tegeliku töö tegemise perioodi 28.08.2015 kuni 31.12.2016 eest on saada 39 puhkusepäeva, millest 35 oli ta ära kasutanud. Töölepingu ütles kostja üles 22.02.2017 ja keskmise päevatasu arvestuse perioodiks oli 2016 august kuni 2017 jaanuar, mille keskmised töötasud olid kokku 3575,63 eurot. Perioodil 2016 august kuni 2017 jaanuar oli 184 kalendripäeva, millest kostja arvestas maha 5 riigipüha ja 7 puhkusel oldud päeva (13.10-19.10.2016). Seega oli keskmine päevatasu 3575,63 / 172 = 20,788 eurot ja puhkusekompensatsioon 4 kasutamata puhkusepäeva eest 4 x 20,788 = 83,15 eurot (bruto) so 64,13 eurot neto. Kuna hageja ei töötanud 2017 jaanuaris ühtki päeva, puudub tal õigus saada kostjalt töötasu 2017 jaanuari eest. 4 2-17-9675 3.
3. 21.11.2017.a. esitas kostja AS Baltreiler vastuhagi hageja E.N. vastu, paludes kohtul mõista E.N.elt AS Baltreiler kasuks välja kahjuhüvitis summas 585.84 eurot. 03.11.2016 andis kostja töötaja A.S. hagejale Austrias Lauterachis üle korras veoki registreerimisnumbriga xxxxxx ja haagise registreerimisnumbriga xxxxxx (edaspidi veok), et kostja saaks asuda täitma oma tööülesandeid autojuhina. 20.12.2016 peeti hageja juhtimisel olnud veok St. Margretheni piiripunktis Austria ja Šveitsi piiril Šveitsi politsei poolt kinni, kuna veok oli avariiline ja hagejal keelati sellega edasi sõita. Hageja teatas sõiduki kinnipidamisest kostjale ning selgitas, et oli teinud 19.12.2016 Šveitsis avarii, milles jäi süüdi ja mille käigus sai vigastada kostjale kuuluv veoki haagis registreerimisnumbriga xxxxxx ning tekkis kahju ka kolmandale isikule. Hageja seletas kostjale, et ta sõitis linnas eramajade piirkonda, kus suurte veokite liiklus on keelatud so eiras keelavaid liikluskorraldusvahendeid, ei saanud kitsastel tänavatel sõitmisega hakkama ning sõitis vastu piirdeaeda. Kostja korraldas veoki haagise esialgse remondi Austrias Hohenemsis asuvas Gisinger Fahrzeugbau GmbH & Co KG töökojas, et sellega oleks võimalik sõita Eestisse. Esialgse remondi maksumus oli 188,73 eurot. Veoki üleandmisel olid haagise vigastatud alusekastid seotud koormarihmadega. A.S. sõitis veokiga Lagedile, kus kostja juhatuse liige Liivo Luidre tegi 23.12.
4. avariilisest haagisest pildid. Piltidelt nähtub selgelt, et veoki alusekastid ning parempoolsed tagumised kronsteinid olid katki ning alusekasti luuk oli kõver. Kostja tellis haagise alusekastide remondi Tavrika OÜ-st hinnaga 397.11 eurot ilma käibemaksuta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada ja vastuhagi tuleb täielikult rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja E.N. töötas 28.08.2015.a. sõlmitud töölepingu nr 127 alusel kostja AS Baltreiler juures autojuhina; - töötaja töötasuks oli kokkulepitud 2,34 € tunnis (bruto), keskmine töötasu (bruto) oli 623,70 €; - 22.02.2017.a. ütles tööandja (kostja) töötajaga (hagejaga) sõlmitud töölepingu erakorraliselt

§ 88

lg 1 p 3 alusel üles; - kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et hageja oli 2016 detsembris lähetuses 23 päeva, s.o kuni 23.12.2016.a. - 19.12.2016.a. on juhtunud hageja E.N.e poolt juhitava veokiga Šveitsis liiklusõnnetus. 4.1. Hageja E.N. on 29.07.2017.a. nõuab kostjalt AS-lt Baltreiler lähetustasu 133,79 eurot, saamata jäänud lapsepuhkuse hüvitamist summas 226,56 eurot, lõpparvet ja jaanuarikuu palka 201,87 eurot ning kahjuhüvitis 168 eurot. Kostja on esitanud aegumise vastuväite, mitte kohaselt on hageja lähetustasu ja puhkuse tasu nõue aegunud. Kohus nõustub kostjaga selles, et lähetuskulu hüvitis ei ole käsitatav töötasuna (vt RKTKo 3-2-1-43-11, p 15; RKTKo 3-2-1-175-15, p 20). Kuna lähetuskulu hüvitis (sh ka majutuskulu hüvitis) ei ole töötasu, kohaldub lähetuskulu hüvitamise nõudele individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg. Kuivõrd lähetuskulu hüvitis ei ole käsitatav palgana, kohaldub saamata jäänud lähetuskulu hüvitamise nõudele ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg, sest ITVS § 6 lg 3 teeb üldisest neljakuulisest aegumistähtajast erandi palga maksmise nõudele, mille puhul on sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Töölepingu punktile 3.5 alusel tasus kostja töötasu ja muud rahalised maksed üks kord kuus töötegemise kuule järgneva kuu 10 kuupäeval pangaülekandega hageja poolt näidatud 5 2-17-9675 arveldusarvele. Hageja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on 09.12.2016.a. tasunud 1518 eurot selgitusega „Lähetus.“ Kohtu hinnangul pidi hageja E.N. ülekande tegemisest, kuid hiljemalt 11.01.2017.a. olema teadlik sellest, kui palju on kostja talle lähetustasu maksnud ja kui suures ulatuses jäi kostjal hageja arvates lähetustasu maksmata. Hageja E.N. esitas hagi kohtusse 21.06.2017.a. seega enam kui 4 kuud hiljem. Hageja E.N. leiab, et tal on saamata ka lapse puhkusetasu summas 226,56 eurot. Kuna hagejal on alla 1,5 aastane laps oli tal õigus saada 2016 aastal 6 tasulist puhkuse päeva, milles puudub vaidlus. Vaidlus on selles, et hageja on 30.11.2016.a. puhkuseavalduse kirjutanud ja kostjale AS-le Baltreier saatnud, et saada puhkust alates 15.12.2016.a. Töölepingu seaduse (

) § 63 lg 1 p 2 alusel on isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Kohus on eelistungil teinud hagejale ettepaneku tõendite esitamiseks, et tõendada puhkuseavalduse esitamist, mis on jäänud tagajärjetuks. Üksnes kasutamata jäänud põhipuhkuse peab tööandja töölepingu lõppemise korral töötajale rahas hüvitama (

§ 71

). Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks kostjale soovi avaldanud, et lapsepuhkust saada. Seejuures tuleb võtta arvesse, et hageja oli ise väidetava puhkuse ajal 15.12.2016.a. lähetuses, siis ei ole usutav, et ta avaldas soovi lapsepuhkuseks hagis nimetatud ajal ja viisil. Teiseks, võttes arvesse, et lapsepuhkuse tasunõue ei ole töötasu nõue, siis tuleb kohaldada ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuulist aegumistähtaega. Väidetava puhkusetasu nõude oli teada hiljemalt 31.12.2016.a., ehk siis väidetava kuu lõpuks. Hagi esitati enam kui 4 kuud hiljem, s.o 21.06.2017.a. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja E.N.e hagi lähetustasu ja lapsepuhkuse tasu hüvitamise nõudes rahuldamata. 4.

1. Hageja nõuab 2017.a. jaanuarikuu palka ja lõpparvet. Kuna tööleping lõpetati 21.01.2017.a. on hageja arvestusjärgne lõpparve arvestamisel võtnud aluseks 2017.a. aasta minimaalse netopalga mis on 380 €. Seega 380 €/ 30 päevaga=12,6666667 €; 12,6666667 x 21 päevaga=266 € 23.02.17 AS Baltreiler maksis hagejale lõpparve summas 64,13 €. Seega 266 € – 64,13 € = 201,87 €. Kostja on leidnud, et kuna hageja ei töötanud 2017 jaanuaris ühtki päeva, puudub tal õigus saada kostjalt töötasu 2017.a. jaanuari eest, mistõttu on hageja palga- ja lõpparve nõue summas 201,87 eurot alusetu. Kostja selgitab, et vastavalt kokkuleppele oli hageja
2. jaanuaris palgata puhkusel ning pidi asuma täitma oma tööülesandeid alates 20.01.
3. Palgata puhkusel olles teatas hageja kostjale, et ta on haiguslehel. Kostja on hagejale tasunud lõpparvena 64,13 eurot (neto), s.o keskmine päevatasu 3575,63 / 172 = 20,788 eurot ja puhkusekompensatsioon 4 kasutamata puhkusepäeva eest 4 x 20,788 = 83,15 eurot (bruto). Vaidlus on 2017.a. jaanuarikuu töötasus. Hageja ei ole võtnud õigeks asjaolu, et oleks olnud 2017.a. jaanuarikuus palgata puhkusel, kostja ei ole selleks vajalikke tõendeid esitanud. Tõendina kohtule esitatud e-kiri kostja enda väitega hageja viibimisest puhkusel ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, et hageja on palgata puhkust soovinud ja tööandja oleks sellist puhkust töötajale ka võimaldanud. Küll aga kohus nõustub kostjaga, et perioodil 20.01.
4. kuni 22.02.
5. ei olnud töötaja haiguslehel ja ei asunud tööle ehk tegu oli põhjuseta töölt puudumisega, mille eest töötasu ei maksta. Nimetatud asjaolud kajastuvad tööandja töölepingu ülesütlemise avaldusest, mida hageja ei ole vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja jaanuarikuu töötasu nõue ajavahemiku 01.01.2017.a. kuni 19.01.2017.a. eest on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 29

lg 5 kohaselt ei või töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu maksta. Hageja on esitanud nõude palga alammäära järgi, mis oli 2017.a. 470 eurot kuus (bruto). Kohus leiab, et hageja põhjendatud töötasu nõue on kokku 288,04 (15,16€*19 päeva; bruto). Kohus ei lahuta nimetatud summast 64,13 eurot, sest tegemist on töötajale ette nähtud puhkuse hüvitisega, mida ei tule palgast maha arvestada. 6 2-17-9675 Hageja on 20.11.2017.a allkirjastanud hagiavalduse, mille kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista viivis jaanuari kuupalga maksmata jätmise eest summas 127,46 eurot ajavahemiku 22.02.

1. - 05.12.
2. eest 0,22% päevas. Kohus leiab, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et poolte vahel ei ole viivisemäära osas eraldi kokkulepet, siis tuleb juhinduda seadusjärgsest viivisest. Töötasunõudelt summas 288,04 eurot on viivis hageja poolt nõutud ajavahemiku 22.02.
3. - 05.12.
4. eest kokku 18,12 eurot. 4.
5. Hageja nõuab ka kahju hüvitamist summas 168 eurot, s.o hagejale kuuluvate 14 euroaluse hind, mis jäi kostja kätte. Tegemist on palju kordi kasutusel oleva taaraga millel on kindel ringluse hind. s.o 12 € tüki hind, mida vahetatakse eraisikute ja firmade poolt. Kostja ei ole nõustunud hageja väitega, et kostja peaks tasuma hagejale kompensatsiooni 168 eurot, s.o 12 eurot iga euroaluse eest. Kohus leiab, et hageja poolt kostja autoga veetud kaup ja ka taara sh euroalused kuuluvad kauba saatjale ja hageja kohustus oli anda kauba saajale kaup üle koos taaraga, s.o koos euroalustega, mistõttu peab hageja tõendama enda õigust nimetatud kaubaalustele, et kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Kohus on hagejale teinud eelistungil ettepaneku, et tõendada kõnealuste kaubaaluste hagejale kuulumist. Ainsa tõendina on hageja esitanud Gebrüder Weiss laolehe, millelt nähtu, et laoarvestuses on 14 kaubalust arvestatud AS Baltreiler nimele. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja E.N. ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kaubaalused kuuluksid talle ja ta võiks nende kompenseerimist kostjalt nõuda, sellist kokkulepet kaubaaluste vahetamiseks ja raha hüvitamiseks ei ole pooled sõlminud. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja E.N.e kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
6. Kostja AS Baltreiler on esitanud vastuhagi, mille alusel nõuab hagejalt E.N. kahju hüvitamist summas 585.84 eurot. Vastuhagi kohaselt on hageja E.N. põhjustanud 2016.a. liiklusõnnetuse. Kostja korraldas veoki haagise esialgse remondi Austrias Hohenemsis asuvas Gisinger Fahrzeugbau GmbH & Co KG töökojas, et sellega oleks võimalik sõita Eestisse, mida tõendab vastuhagile lisatud kostja e-kirjavahetus. Esialgse veoki remondi maksumus oli 188,73 eurot, mida tõendab Gisinger Fahrzeugbau GmbH & Co KG 23.12.2016 arve nr
7. Pärast esialgset remonti andis hageja 2016.a. detsembris üle kostja juhatuse liikmele Liivo Luidrele, kes tegi avariilisest haagisest fotod. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et veoki haagise alusekastid ning parempoolsed tagumised kronsteinid olid katki ning alusekasti luuk oli kõver. Kostja tellis haagise alusekastide remondi Tavrika OÜ-st hinnaga 397.11 eurot ilma käibemaksuta, mida tõendab Tavrika OÜ 30.12.2016 arve-saateleht
8. Arve eest on makstud, mida tõendab kohtule esitatud maksmist kinnitav maksekorraldus.

§ 72

alusel juhul, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandaja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel juhindutakse

§ 16sätestatust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 100 ja § 101 lg 1 p 3 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 ja 4 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 7 2-17-9675 Hageja E.N. kinnitab, et veokiga juhtus õnnetus, kuid see juhtus kohas, kus on veokite liikumine lubatud. Hageja poolt kohtule esitatud juhtunu versiooni kohaselt oli õnnetuse kohas tee libe (must jää) ja paremale poole kaldu, mistõttu veok vajus teepeenra poole. Hageja ei vaidle vastu, et vajumise tulemusena sai vigastada veoki alusekast.

§ 16

lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega ning

§ 16

lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

§ 74

lg 1 alusel juhul, kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.

§ 74

lg 2 kohaselt juhul, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Kostja leiab, et hageja on põhjustanud liiklusõnnetuse süüliselt, mida poolt 19.12.

1. toimunud liiklusõnnetuse teate vorm, millest nähtub, et õnnetuse tulemusena sai kahjustatud veoki tagumine parempoolne nurk. Sellelt teatiselt nähtub, et hageja sõitis Rancate asula elurajoonis mööda Via Sotto Chiesa tänavat, kui parempöörde tegemisel sõitis tagumise nurgaga betoonseina pihta. Kohtule esitatud Google Maps väljatrükkide kohaselt ei olnud veokitel nimetatud piirkonnas õigust sõita, sest sissesõidul on veokite sissesõitmist keelav märk. Liiklusseaduse § 16 lg 2 järgi peab liikleja juhinduma täitma riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Kohus leiab, et hageja E.N. kostjale raskest hooletusest kahju põhjustanud, s.t hageja on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätnud (VÕS § 104 lg 4). Liiklusseaduse § 14 lg 2 alusel peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Hageja ei veendunud veokijuhina selles, kas selles piirkonnas võib veokiga sõita ja kuna ta ei tulnud veoki juhtimisega kitsastel tänavatel toime, siis ta ka põhjustas liiklusõnnetuse. Arvestades veoki asendit ja asjaolu, et tänav ei olnud betoonseina poole kaldu, siis ei saanud veok lihtsalt kalduda seina poole. Veoki asendist nähtub, et õnnetus on toimunud pöörde tegemisel. Hageja E.N. on eelistungil kohtule kinnitanud, et tal on üle 20 aasta pikkune töökogemus veokite juhtimisel, samuti olid tal käepärast kõik tehnilised vahendid, sh navigaator, mille abil veenduda enda asukoha ja marsruudi õigsuses. Kohus leiab, et kahju põhjustamine oleks olnud hageja poolt välditav, kui ta oleks oma tööülesannete täitmisesse hoolikalt suhtunud ja valinud marsruudi, mis oleks olnud veokitele lubatud ja ohutult läbitav. VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Hageja E.N. on esitanud vastuväite, mille kohaselt oli Gisinger Fahrzeugbau GmbH & Co KG 23.12.2016 arve nr 163178 puhul tegemist jooksva elektrisüsteemi töödega (remondiga), mitte õnnetuse tagajärgede likvideerimisega. Nimetatud arvelt nähtub, et vahetatud on tuled ja pirnid, tegemist ei olnud lihtsalt elektrisüsteemi parandustöödega, vaid tulede väljavahetamisega, mistõttu kohus asub seisukohale, et on leidnud tõendamist katkiste tulede parandamine. 8 2-17-9675 Hageja E.N. leiab, et õnnetuse tagajärje likvideerimiseks oleks kulunud ligikaudu 30 minutit, mis maksab umbes 50 eurot, mitte aga 397.11 eurot, mis nähtub Tavrika OÜ arvelt. Vaidlust ei ole selles, et alusekastid said liiklusõnnetuses kahjustada, kahjustuste ulatus nähtub selgelt ka kostja poolt esitatud fotodelt. Seega kohus leiab, et aluskastidega seotud tööd olid mõistlikud kulud, mis olid vajalikud avariieelse olukorra taastamiseks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab vastuhagi kokku summas 585.84 eurot. Hagihind
2. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Võttes arvesse, et tsiviilasjas on kohus hagi osaotsusega lahendanud, siis tuleb hagihinna määramisel arvestada kostja poolt esitatud vastuhagi hinda. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et hagi hinnaks on 730,22 eurot. Vastuhagis on esitanud kahju hüvitamise nõue kokku summas 585,84 eurot. Menetluskulud
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldab kostja vastuhagi summas 76 214,72 eurot, kuid jätab rahuldamata summas 62 321,25 eurot. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulude proportsioone jagada hagi rahuldamise ulatuse järgi. Eeltoodust lähtudes jagab kohusmenetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 42 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 58 % kostja menetluskuludest jääb hageja kanda. 22.01.2018.a. on hageja E.N. esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi hageja menetluskuludeks on posti ja telefoni kulutused 100 eurot,
4. augustil
5. tasutud riigilõiv tsiviilasjas 75 eurot ja
6. novembril
7. tasutud riigilõiv 75 eurot. Hageja menetluskuluks on seega riigilõiv summas 150 eurot. Kohtuvälisteks kuludeks on TsMS § 144 p 2 alusel mh menetlusosaliste posti- ja sidekulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus leiab, et hageja posti- ja sidekulu ei saa arvestada, sest hageja on esitanud umbmäärase nõude oma kulude hüvitamiseks, mille kohta ei ole tõendeid esitatud. 22.01.2018.a. kostja poolt esitatud menetluskulud nimekirja järgi koosnevad kulud riigilõivust ja õigusabikuludest. Kostja tasus vastuhagi esitamisel riigilõivu 125 eurot. Kostja kulutused õigusabile on kogusummas 2352 eurot (ilma käibemaksuta) arvestusega 19 tunni ja 50 minuti eest sh 5 tunni ja 30 minuti eest hinnaga 115 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest ja 14 tunni ning 20 minuti eest hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest. Hageja E.N. on esitanud vastuväite kostja menetluskulude osas leides, et lepingulise esindaja tasu on ülepaisutatud. Kostja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv summas 125 eurot. Kostja kulutused õigusabile on kogusummas 2352 eurot (ilma käibemaksuta) arvestusega 19 tunni ja 50 minuti eest, sh 5 tunni ja 30 minuti eest hinnaga 115 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest ja 14 tunni ning 20 minuti eest hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest. Osutatud õigusabi kirjeldus koos sellele kulunud ajaga on kostja poolt välja toodud lisatud spetsifikatsioonis. Kohus leiab, et põhjendamatuks lepingulise esindaja kuluks on menetluskulude tagatise taotluse koostamine 1 tund, sest taotlus jäeti rahuldamata. Ülejäänud lepingulise esindaja töötundide osas asub kohus seisukohale, et see on olnud vajalik asja lahendamiseks, sest kostja lepingulise esindaja seisukohad olid põhjendatud ja asjakohased. Töötunni maksumus 120 €/h (lisandub käibemaks) 9 2-17-9675 vastab keskmisele turuhinnale. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 18 tundi ja 50 minutit, s.o kokku 2232 eurot. Menetlus on olnud nii hagi, kui ka vastuhagi, mistõttu on põhjendatud arvestada mõlema hagihinna suurusega. Seega, võttes aga arvesse, et hagihind ja vastuhagi hind kokku on 1316,06 eurot, siis ei saaks väljamõistetavad kulud nimetatud summat ületada, sest tegemist ei ole keerulise ega mahuka vaidlusega. Tuleb aga võtta arvesse, et hagejal tuleb kostjale hüvitada 58 % menetluskuludest, s.o summas 763,31 eurot ja kostjal tuleb hagejale hüvitada 42 % menetluskuludest, s.o summas 63 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 10