Vaadata läbi Pärnu Maakohtu otsus nr. 2-10-66746;
p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama.
lg 1 lähtuvalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lõike 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuivõrd
lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, siis ideaalis peaks isa tasuma elatist 150 eurot kummalegi lapsele, st 300 eurot kuus. Käesoleval hetkel peaks isa tasuma elatist 139 eurot kuus kummalegi lapsele, mis on juba väiksem sellest, mida lapsed tegelikult vajavad. Emale teadaolevalt, ei ole isal tervisega probleeme, ta ei ole töövõimetu. Hetkel isa töötab mitteametlikult ehitajana ning samal ajal saab Töötukassast tasuta kursust XXXXXXXXX. Tema nooremate laste ema on samuti töövõimeline. Hageja on püüdnud juba vähemalt alates 2013 aastast vältida elatise maksmist, registreerides oma vara teiste isikute nimele ). Samuti on vanemate vahel ilmselt juba pikemat aega vaenulikud suhted XXXXXXXX Hageja on oma raske majandusliku olukorra ise tekitanud, st ta ei ole aastate jooksul suutnud või soovinud leida endale stabiilset töökohta samal ajal vastutustundetult muretsedes lapsi juurde, kelle ülalpidamine on samuti seetõttu ohus. Seega puuduvad igasugused objektiivsed põhjused, miks peaks vähendama niigi väikest elatist. Ema sissetulekuteks on palk OÜ-st XXXXXXXu 840 eurot, lastetoetus mõlemale lapsele kokku 100 eurot ja riigipoolne elatisabi 200 eurot. Kostja G Gi esindaja RÕA korras Vahur Krinal Vaidleb samuti hagile vastu /t.l. 44/. Gi ja A isa, O G, on esitanud kohtule hagiavalduse temalt väljamõistetud igakuise elatise vähendamise nõudes. G G on X-aastane ja A Ga X-aastane. Mõlemad lapsed õpivad, laste ema N töötab XX ning lapsed elavad faktiliselt vanaema juures. Esindaja on vestelnud telefoni teel laste ema N Gaga. Ema ja lapsed on raskes majanduslikus olukorras. Laste isa soovib kohtu kaudu temalt väljamõistetud elatisraha vähendamist. Tegelikkuses aga ta ei tasu lastele elatist juba pikemat aega selles väheseski määras, mis temalt välja on mõistetud. Hetkel saavad ema ja lapsed hakkama tänu sellele, et riik maksab neile elatisraha toetust 100 eurot lapse kohta, kuna laste isa on jätnud oma kohustused täitmata. lk 4 Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes eelkõige alaealiste huvidest leiab esindaja, et O Gi hagiavaldus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud avalduse ja alaealiste laste esindajate seisukohtade ning esitatud tõenditega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: 1. 21. aprilli 2008.a. kohtuotsusega 2-08-8215 mõistis Pärnu Maakohus hagejalt O Gilt välja elatise. 2. 26. juuli 2011 .a. kohtuotsusega on Pärnu Maakohus nimetatud otsust muutnud ja suurendanud alates 29. detsembrist 2010 kostjalt O G (hageja) alaealiste laste A Ga ja G Gi kasuks välja mõistetud elatist 139,01 euroni kuus kuni laste täiselaiseks saamiseni. 3. 21. juunil 2017 esitas O G kohtuse hagi, milles taotleb elatise vähendamist 50 euroni kuus ühe lapse kohta. 4. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). 5. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011 otsus nr 3-2-1-33-11). 6. Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes; ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). 7.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 kehtib kuupalga alammäär 470 eurot kuus ja minimaalne elatis oleks 235 eurot kuus.
2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma lapse ülalpidamise kohustuses. Vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib vähendada elatist alla minimaalmäära mõjuvatel põhjustel, milleks võib olla vanema töövõimetus, või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses ettenähtud minimaalmääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendites korduvalt asunud seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine kohustatud isikul ei vabasta teda elatise maksmisest. Kohtule teadaolevalt hagejal tervisega probleeme ei ole s.t. ta ei ole töövõimetu. Jääb mulje, et ta on aastate jooksul püüdnud vältida elatise maksmist. Ta kas ei ole suutnud või soovinud endale leida stabiilset töökohta, samas vastutustundetult lapsi juurde muretsedes. Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kohustatud isik peab uute kohustuste võtmisel arvestama juba olemasolevate kohustustega laste ülalpidamiseks. Samuti tulnuks seda arvestada vara võõrandades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda, riigi õigusabi kulud riigi kanda. Hüvitatavate kulude puudumisel ei ole vajadust kulude suurust kindlaks määrata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.