Obsah (7)

§ 37§ 25§ 31§ 35§ 28§ 29§ 34

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 15. september 2017 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-9577 Hagi ese L J

§ 37

lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 sätestab jagamise viisid, mille alusel muuhulgas S anda asi ühele omanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele omanikule välja tema osa rahas. Hageja soovib jagada ühisvara järgnevalt: kostja ainuomandisse jäävad kõik sõidukid ning kostja kohustub tasuma hagejale tema osa rahas, so 2300€. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes

§ 25, § 37 lg 3; AÕS § 77 lg 2 palub hageja: 1.

Võtta asi menetlusse;

1. Jagada L J’i ja L J’i ühisvara järgnevalt: L Ji ainuomandisse jäävad: 1) sõiduauto S, 2003.a. 2) C 0811, . ning sarnane C;
2. L Jilt mõista välja L Ji kasuks enamsaadu arvelt 2300 eurot;
3. Jätta kõik menetluskulud L Ji kanda. Vastusena kostja vastusele /t.l. 35/ jääb hageja oma nõuete juurde. Poolte kooselu lõppes 11.03.2017, mil kostja viskas hageja nende ühisest elukohast XXXXXXXXX välja. Pärast kooselu lõppemist puudus hagejal juurdepääs poolte ühisvarale, kuna sõidukite asukoht oli kostja elukohas. Hagejale ei olnud teada, et kostja asub ühisvara võõrandama. Hageja tegi eelnevalt kostjale ettepaneku lahutada abielu ja seejärel jagada vara kokkuleppel notari juures, millega kostja esialgu nõustus. Sel hetkel ei maininud kostja, et vara on võõrandatud või, et tal oleks kavatsus seda teha. Kostja ei ole pöördunud hageja poole nõusoleku saamiseks ühisvara võõrandamiseks. Perekonnaseaduse § 29 lg 1 mõtte kohaselt võivad abikaasad ühisvaraga tehinguid teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul.

§ 31

lg 1 kohaselt on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab ning lõige 3 kohaselt, kui abikaasa, kelle nõusolekuta tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku saamisest arvates, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Hageja ei ole nõusolekut ühisvara võõrandamiseks andnud, tehingus osalenud, ettepanekut saanud ega tehinguid heaks kiitnud. lk 3 Tulenevalt eeltoodust on kostja tehingud poolte ühisvaraga tühised ning hagejal on õigustatud nõue kostja vastu, seda enam, et kostja võõrandas vara oma õele, kes teadis poolte varaühisusest ja et hageja ei ole tehinguteks nõusolekut andnud. Tuginedes eeltoodule palub hageja hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus sellega, et kohus määrab talle hüvitisena 2300 eurot ühisvara arvelt, mille kostja on tema nõusolekuta võõrandanud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 24/ vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. L J ja L J abiellusid 12. augustil 2016 ja nende abielu lahutati 15. mail 2017 perekonnaseisuasutuses vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisuse varasuhe. Hagejal ja kostjal oli varaühisuse varasuhe.

§ 25

kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Perekonnaseaduse (

) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.

§ 35p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.

Kuna hagejal ja kostjal oli varaühisuse varasuhe, lõppes nende varasuhe abielu lahutamisel perekonnaseisuasutuses.

§ 37lg 1 kohaselt jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel.

Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga.

§ 37

lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kostja ei vaidle vastu, et tema ja kostja abielu jooksul soetati sõidukid: 1) S/F riikliku numbrimärgiga XXX, väljalaskeaasta 2003; 2) C , riikliku numbrimärgiga XXX, väljalaskeaasta 1981; Märgitud sõidukid ei kuulunud hagejale ja kostjale enam nende abielu lahutamise ajal. Kostja on seisukohal, et temal ja hagejal ei olnud abielu lahutamise ja varasuhte lõppemise seisuga ühisvara. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjaolu tõendamiseks, et pooltel ei olnud varasuhte lõppemise seisuga ühisvara, esitab kostja kohtule: lk 4 1) Maanteeameti

1. juuli 2017 tõendi nr 28-7/17-00065/590, millest nähtub, et liiklusregistri andmetel omas L J sõidukit C
2. veebruarist 2017 kuni
3. aprillini 2017 (vt lisa 1); 2) sõiduki S/F riikliku numbrimärgiga , registreerimistunnistuse nr XXXXXX, millest nähtub, et märgitud sõiduki omanik on XX ja et registreerimistunnistus on antud välja
4. aprillil 2017 (vt lisa 2). Lisaks eeltoodule märgib kostja, et tema nimele ei ole kunagi olnud registreeritud lisaks Cle riikliku numbrimärgiga XXXXXX, teist Ct. Kuna pooltel varaühisuse lõppedes ühisvara polnud, on kostja L Ju vastu esitatud alusetu hagi, mis tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, tuleb nii hageja enda kui kostja menetluskulu jätta hageja kanda. Kostja on nõus kohtuasja menetlemisega kirjalikus menetluses. Kostja menetluskulu nimekiri Kostja menetluskulu koosneb õigusabikulust. Kostjat esindab menetluses Tuus & Tuus Õigusabi OÜ jurist Liivi Tuus. Kostja lepinguline esindaja: 1) tutvus kohtule esitatud hagiavaldusega, arutas hagiavaldust ja tegelikkuses aset leidnud asjaolusid kostjaga, millele kulus 0,7 tundi; 2) koostas hagivastuse ja esitas selle kohtule, millele kulus 1,3 tundi. Seisuga
5. august 2017 on kostjale osutatud õigusabi 2 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ tööühik on tund ja tööühiku hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas L Jule osutatud õigusabi eest arve nr 329-2017 summas 240 eurot, millest 40 eurot moodustab käibemaks. Seega on kostja L Ju menetluskulu seisuga
6. august 2017 240 eurot. L J kinnitab, et eelviidatud arvetel sisalduv menetluskulu kannab ta seoses kohtuasja nr 217-9577 menetlemisega ja et ta ei ole käibemaksukohuslane. Oma lõplikus seiskohas /t.l. 49/ vaidleb kostja endiselt hagile vastu. Hageja on väitnud, et poolte kooselu lõppes
7. märtsil 2017, mil kostja viskas hageja nende ühisest elukohast XXXXXXX välja ja et pärast kooselu lõppemist puudus hagejal juurdepääs poolte ühisvarale. Tegelikkuses on pooled
8. märtsil 2017 e-kirjavahetuses rahumeelselt arutlenud selle üle, millised asjad lahkuminekul kellele jäävad. Samuti on hageja vastusena kostja küsimusele, märkinud, et ta ei algatanud lahutust, sest ta soovib lahutama minna koos kostjaga. Kostja on märgitud e-kirjas hagejalt vara jagamise küsimuses küsinud, kas hageja soovib midagi veel, mida kostja võiks talle ära tuua (vt lisa 1). lk 5 Seega on hageja väide kooselu lõppemise, lahutuse algatamise ja ühisvara jagamise asjaolude kohta väide, mis ei vasta tegelikkusele. Hageja on esitanud väite, et kohtumenetluse käigus selgus, et ühisvara hulka kuulunud sõidukid on kostja poolt pärast poolte abieluliste suhete lõppu võõrandatud ilma, et hageja oleks sellest teadnud ja hageja on asunud seisukohale, et abielu jooksul võõrandatud sõidukid on kostja võõrandanud ilma tema nõusolekuta. Hageja on kohtule esitatud seisukohas märkinud: „Hagejale ei olnud teada, et kostja asub ühisvara võõrandama. Hageja tegi eelnevalt kostjale ettepaneku lahutada abielu ja seejärel jagada vara kokkuleppel notari juures, millega kostja esialgu nõustus. Sel hetkel ei maininud kostja, et vara on võõrandatud või, et tal oleks kavatsus seda teha. Kostja ei ole pöördunud hageja poole nõusoleku saamiseks ühisvara võõrandamiseks“. Tuginedes Perekonnaseaduse § 34 lg-le 3 väidab hageja, et kuna ühisvara on tema ja kostja abielu jooksul vähenenud kostja tehingu tõttu, mille ta on teinud tema kui abikaasa tahteavalduseta, peab kostja vara vähenemise hüvitama ja et hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kostja vaidleb märgitud seisukohale vastu. Hageja teadis kostja kavatsusest sõidukid võõrandada ja andis selleks suulise nõusoleku. Asjaolu, et hageja andis sõidukite võõrandamiseks nõusoleku, on hageja kinnitanud kirjalikult kostjale
9. aprillil 2017 (so abielu ajal) saadetud e-kirjas. Hageja kirjutas
10. aprilli 2017 e-kirjas kostjale, et ta saab aru, et kostja „kirjutas autod ümber.“ Hageja kinnitab samas e-kirjas: „Ma jah ütlesin suusõnaliselt miskit aga viisakas oleks olnud teavitada. Elementaarne viisakus oleks võinud olla. Helistada ja öelda et kuule sa ütlesid ... Ma nüüd teen asja teoks. “ Seega on hageja märgitud
11. aprilli 2017 e-kirjas selgesõnaliselt kinnitanud, et ta oli autode võõrandamisest teadlik ja oli sellega nõus. Lisaks asjaolule, et hageja teadis autode võõrandamisest, on hageja samas e-kirjas kinnitanud, et ta kiidab autode võõrandamise heaks. Hageja on kirjutanud: „Ei ma hakka su käest mingit raha nõudma (vt lisa 2).“ Märgitud
12. aprilli 2017 e-kirjast nähtub, et e-kirja koopia saatis hageja ka kostja L Ju õdexx . Seega sai kostja õde teada, et hageja oli autode võõrandamisega nõus.

§ 31

lg 1 kohaselt on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kuna kostjal oli vaidlusaluste sõidukite S ja C 0811, , võõrandamiseks nii hageja eelnev nõusolek kui hilisem heakskiit, ei ole poolte abielu ajal kostja poolt sõlmitud sõidukite võõrandamise tehingud tühised. Kuigi kostja on seisukohal, et käesolevas kohtuasjas puudub alus sõidukite müügist saadu arvamisele ühisvara hulka, vaidleb kostja vastu hageja poolt väidetud sõidukite turuväärtusele. Kostja võõrandas vaidlusalused sõidukid

1. aprillil
2. Sõiduki S riikliku numbrimärgiga zzzz võõrandas kostja 400 euro eest (vt lisa 3). Sõiduki tegelik väärtus oli võõrandamisel 400 eurot, sest sõiduk on 14 aastat vana, avariiline ja lk 6 elektroonikarikkega. Kostja sattus märgitud sõidukiga avariisse, kui ta sõitis otsa kitsele. Sõidukis oli avarii toimumise ajal ka hageja L J. Sõiduki C 0811, riikliku numbrimärgiga zzzz, tagastas kostja , (vt lisa 4), sest ta polnud suutnud E Kule, kellelt saadud laenu eest ta märgitud sõiduki ostis, laenu tagasi maksta.
3. aprilli 2017 müügilepingus on lepingupooled märkinud lepingu lisatingimusena: „Käesoleva ostu-müügilepingu jõustumisega antud sõiduki ostuks XX E Kult
4. veebruaril 2017 saadud laen L Jule on kustunud“. Lisaks eeltoodule juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et poolte abielu kestis vaid
5. augustist 2016 kuni
6. maini 2017, so 9 kuud ja hageja ei panustanud rahaliselt vaidlusaluste sõidukite soetamisse. Kostja menetluskulu nimekiri Kostja menetluskulu koosneb õigusabikulust. Vastavalt kohtupraktikale esitab kostja menetluskulu nimekirja tervikuna. Kostjat esindab menetluses Tuus & Tuus Õigusabi OÜ jurist Liivi Tuus. Kostja lepinguline esindaja: 1) tutvus kohtule esitatud hagiavaldusega, arutas hagiavaldust ja tegelikkuses asetleidnud asjaolusid kostjaga, millele kulus 0,7 tundi; 2) koostas hagivastuse ja esitas selle kohtule, millele kulus 1,3 tundi; 3) tutvus kohtu
7. augusti 2017 määrusega, millele kulus 0,1 tundi; 4) tutvus hageja
8. augusti ja
9. augusti 2017 seisukohtadega, arutas hageja väiteid kliendiga, millele kulus 0,4 tundi; 5) koostas seisukoha ja esitas selle
10. septembril 2017 kohtule, millele kulus 1,2 tundi. Seisuga
11. september 2017 on kostjale osutatud õigusabi 3,7 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ tööühik on tund ja tööühiku hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas L Jule osutatud õigusabi eest arve nr 329-2017 summas 240 eurot, millest 40 eurot moodustab käibemaks ja arve nr 343-2017 summas 204 eurot, millest 34 eurot on käibemaks (vt lisa 5). Seega on kostja L Ju menetluskulu seisuga
12. september 2017 444 eurot. L J kinnitab, et eelviidatud arvetel sisalduv menetluskulu kannab ta seoses kohtuasja nr 217-9577 menetlemisega ja et ta ei ole käibemaksukohuslane. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
13. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 1.
14. Poolte abielu sõlmiti
16. 2016 ja lahutati
18. 2017 Saare maavalitsuses /t.l.. 3/. 1.
19. Abielu jooksul soetati sõiduauto S, ja C , ja C, mis soetati varuosadeks. 1.
20. Kaks sõidukit on kostja võõrandanud abielu ajal
22. 2017 ja
24. 2017 /t.l. 27- 28/. s.t. abielu lahutamise ajaks ei olnud sõidukid enam kostja omandis.
25. Poolte vahel on vaidlus selle üle lk 7 2.
26. Kas nimetatud sõidukid tuleks arvata poolte ühisvara hulka, mille kohus peaks lahutatud abikaasa taotlusel jagama. Perekonnaseaduse (

) § 24 lg. 2 kohaselt kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut.

§ 25

kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara).

§ 28lg.

1 järgi abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt.

§ 29lg.

1 kohaselt kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kohus ei nõustu siinkohal hageja väitega, et poolte kooselu lõppes juba 11. 03. 2017 kui kostja ta välja viskas, ehk siis sellega lõppes ka varaühisus ja selle aja seisuga tuleb vara jagada hageja poolt pakutaval viisil.

§ 37

lg 11 kohaselt ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Varasuhe lõpeb abielu lõppemisega e. siis antud juhul lahutusega

3. Seega tuleb vara jagada just
5. 2017.a. seisuga. Poolte abielu lõppes
8. Selleks ajaks olid sõidukid võõrandatud ja seega ei peaks neid ühisvarana jagama. 2.
9. Hageja on veendunud, et sõidukite kui ühisvaraga on kostja teinud tehingud ilma tema nõusolekuta, seega on tehingud kehtetud ja kostja on kohustatud talle hüvitama poole müüdud sõidukite väärtusest, 2300 eurot. Kostja sellega ei nõustu ja leiab, et vara tuleb jagada abielu lahutamise aja seisuga ja sel ajal sõidukeid kostja omandis ei olnud. Kostja möönab, et tegi tehingud ilma abikaasalt nõusolekut saamata, kuid leiab, et abikaasa (hageja) on suuliselt tehingutega nõus olnud ja tehingud hiljem heaks kiitnud elektroonilises kirjavahetuses, kui kinnitas, et ei nõua mingit raha kuigi leiab, et tehingutest oleks kostja pidanud teda teavitama.

§ 34lg.

3 kohaselt. kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kohus ei nõustu kostjaga, sest ühestki esitatud tõendist ei ilmne hageja hilisemat heakskiitu tehingutele. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada pool võõrandatud sõidukite väärtusest. 2.3. Küsimus on kui suur peaks olema hüvitis. Hageja esitatud portaali auto24 väljatrüki kohaselt võiks sõidukite väärtus olla kokku 6189 eurot. Hageja taotleb hüvitise väljamõistmist kostjalt summas 2300 eurot. lk 8 Kostja on esitanud ostu-müügi lepingud, mille järgi sõidukid võõrandati hinnaga kokku 1000.- eurot /t.l. 57 ja 58/. Hageja esitatud tõend C maksumuse kohta on esitatud 1989.a. välja lastud sõiduki kohta ja ei ole seetõttu õige. Kohus ei leidnud kasutatud autode pakkumistest ühtegi 1981.a. välja lastud sõidukit, mistõttu on alust arvata, et selle aastakäigu sõidukeid käibes eriti ei liigu ja seetõttu S selle väärtuseks määrata tehingu väärtuse, 600.- eurot. Mis puutub aga sõiduautot S, siis selle keskmiseks hinnaks kasutatud autode turul võiks olla 1600 eurot, mistõttu kostja poolt selle müümisel nõutud hind on tugevalt alla turuhinna. Kohus määrab sõiduki väärtuseks 1600 eurot. Seega kahe sõiduki väärtus on kokku 2200.- eurot, millest poole on kostja kohustatud hagejale hüvitama. Kohus peab vajalikuks veelkord selgitada, et TsMS § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel makstud riigilõiv 300 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder