Obsah (10)

§ 173§ 163§ 162§ 138§ 143§ 144§ 174§ 445§ 463§ 178

2-17-9462 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2018, Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-17-9462 Tsiviilasi Hagi

§ 173

lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. 3 2-17-9462 Hageja leiab, et kuna kaasomand kuulub lõpetamisele, rahuldatakse hagejate nõue ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja seevastu viitab

§ 163

lg-le 1, mis sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja leiab, et hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtta, st maksimaalselt on võimalik jätta kostja kanda 66 % hagejate menetluskuludest ning hagejate kanda 44 % kostja menetluskuludest. Kostja palub kohtul teha nõuete kattuvas ulatuses tasaarvestuse. Alternatiivselt leiab kostja, et menetluskulud peaks jääma poolte endi kanda.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja näol on tegemist pensionäriga, kes ei soovinud alustada kulukat kohtuvaidlust, vaid oleks soovinud kokkuleppele jõuda kohtuväliselt ning sellega oleks ära jäänud mõlema poole menetluskulud. Kostja palub kohtul arvesse võtta, et kostja on teinud ka kohtumenetluse käigus kompromissi ettepaneku, kuid hagejad keeldusid sellest.

§ 163

lg 2 järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus kompromissi samas suuruses, kui kohtuotsus tehakse. Seega

§ 163lg 2 järgi palub kostja hagejate menetluskulud tervikuna jätta hagejate kanda.

1. Kostja on vaidlustanud täielikult hagejate kulu ekspertiisitasule summas 720 eurot ning on seisukohal, et hagejad esitasid kohtusse hagi ilma tõenditeta (asjakohase ekspertiisi või asjatundja arvamuseta), tekitades sellega menetluskulusid juurde. Kohus nõustub selles osas kostjaga, et tõepoolest asja materjalidest nähtu, et hagejate arvamus kinnistu väärtuse osas summas 50 000 eurot oleks tõendatud ekspertiisiakti või asjatundja arvamusega. Hagejad on esitanud hagis oma arvamuse kinnistu väärtuse osas summas 50 000 eurot, samas märkides, et on nõus ekspertiisiga, kui kostja nende poolt pakutud hinnaga ei nõustu. Kuivõrd praeguses asjas käis vaidlus kinnistu väärtuse üle, kostja pakutud hind erines ulatuslikult hageja arvamusest, oli arvestatud ilma hooneta, määras kohus ekspertiisi ja hagejad tasusid ekspertiisi kulu. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (RK 9.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-21-168-05, p 9 teine lõik). Kostja nõustus ekspertiisiga ja on edasises menetluses pakkunud kompromissi tuginedes eksperthinnangus tuvastatud kinnistu väärtusele. Seega viidi ekspertiis läbi ühtviisi mõlema poole huvides ja vastav kulu tuleb pooltel kanda võrdsetes osades, st mõlemal poolel ½ osas.
2. Kohus on seisukohal, et kuigi käesolevas asjas on tegemist kaasomandi asjaga ja nii hagejad kui kostja on nõustunud kaasomandi lõpetamisega, on käesolev vaidlus lahendatud mõlema poole huvisid silmas pidades. Samas arvesse võttes, et hagi rahuldati üksnes osaliselt, kuulub praegusel juhul kohaldamisele ülejäänud menetluskulude osas

§ 163

lg 1 teine alternatiiv, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ka on Riigikohus kaasomandi asja nr 3-2-1138-08 punktis 13 leidnud, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb asjas kohaldada

§ 163lg 1 teist alternatiivi.

Kuivõrd hagejate hagiavalduses nõutud hüvitisest summas 6250 eurot rahuldas kohus hüvitise summa üksnes 4125 euro ulatuses (s.o 66 % nõudest), jäi hagi rahuldamata 44 % ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta 66% hagejate ülejäänud menetluskuludest (riigilõiv+õigusabi kulu) kostja kanda ning 44% kostja menetluskuludest hagejate kanda. 4. Lisaks märgib kohus, et

§ 162

lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (3-2163-11, p 14, 3-2-1-126-14, p 16), milleks aga ei anna alust arvestades eelpool viidatud Riigikohtu 4 2-17-9462 seisukohti kohtu hinnangul asjaolu, et kostja näol on tegemist pensionäriga. Lisaks oli tal võimalus tulenevalt igamise asjast enda initsiatiivil pöörduda hagejate poole kaasomandi lõpetamise nõudega. 5. Mis puudutab

§ 163

lg 2 kohaldamist, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, võib kohus teha

§ 163

lg 2 alusel kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kuid seda üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane (RK 3-2-1-87-13, p 15). Praegusel juhul on tegemist kaasomandi asjaga, mis on tavapärasest mõnevõrra erinev, kuna kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud üksnes kostja. Samas on kõne all oleva vaidlusaluse kinnistu suhtes kostja V K on pöördunud hagejate vastu (tsiviilasi nr 2-16-13725) avaldusega omandiõiguse tunnistamiseks igamisega, mille kohus jättis määrusega rahuldamata. Kohtu arvates oleks võinud kostja ka varem ise enda initsiatiivil kaasomandi lõpetamiseks pöörduda hagejate poole. Kostja on teinud küll kompromissi ettepaneku hagi rahuldamisega sarnases ulatuses, kuid alles pärast eksperthinnangu saabumist ning lähtudes eksperthinnangu järgi kinnistu väärtusest. Kõiki neid eelpool nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei ole kohtu arvates käesoleval juhul põhjendatud

§ 163lg 2 kohaldamine.

1. Kostja on vaidlustanud hageja esindaja õigusabi tunnitasu suuruse 120 eurot/tund ilma käibemaksuta, märkides, et hagejaid esindab õigusbüroo, kus ei tegutse kõrgelt kvalifitseeritud advokaate või vandeadvokaate, mistõttu pole põhjendatud, et juristi tunnihinnaks on 120 eurot/tunnis. Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 25). Tõsi küll, viidatud lahendites on menetlusosaliste esindajateks advokaat või vandeadvokaat ja seega ei ole asjakohane käesolevas vaidluses mõistlikuks pidada hagejate lepingulise esindaja, kes ei ole advokaat, tasu 120 eurot tund. Praktikas on kohtud advokatuuri liikmeks mitteoleva lepingulise esindaja puhul pidanud põhjendatuks madalamaid tunnitasumäärasid, kui seda on advokaatidel. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega ning tööühiku hind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on käesolevas asjas mõistlik ja vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
2. Hageja esindaja 22.12.2017 ja 05.01.2018 menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja palunud kindlaks määrata ja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, ekspertiisitasu 720 eurot ja õigusabi kulu 600 eurot, kokku menetluskulud 1620 eurot.
3. Kostja esindaja 09.01.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja palunud kindlaks määrata ja välja mõista hagejatelt solidaarselt õigusabi kulu 972 (koos käibemaksuga). 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning

§ 143lg 1 järgi asja läbivaatamise kulu muuhulgas ka eksperdikulu.

Vastavalt

§ 144p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu.

1. Kuivõrd pooled on vastu vaielnud vastaspoole lepingulise esindaja kuludele, kontrollib kohus esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. - Hagejate esindaja õigusabi kulude detailne koosseis on alljärgnev: Hagimaterjalide analüüs, konsultatsioon kliendile, hagi koostamine - 2 tundi 30 min; Hagi muudatuse koostamine 16.08.2017.a. - 15 min; Kostja vastuse analüüs - 30 min; Hagejate taotluse koostamine 12.09.2017.a ja esitamine - 30 min; Hagejate taotluse koostamine 31.10.2017.a ja esitamine - 15 min; Hagejate vastuse koostamine 19.12.2017 - 30 min; 5 2-17-9462 - Kostja vastuse analüüs ja käesoleva vastuse koostamine - 30 min. Hagejatele osutati õigusabi kokku 5 tundi, tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejate esindaja kinnitab, et kogu õigusabi kulu on seotud ainult antud tsiviilasjaga. Kostja vaidleb vastu hagejate ajakulule hagimaterjalide analüüsiks, konsultatsiooniks kliendiga ning hagi koostamiseks, pidades selle põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Hinnates viidatud dokumendi mahtu (hagiavalduse sisulist osa ca 2 lk, milles osaliselt ka seaduse teksti ümberkirjutus) ja sisu, samuti lisasid, nõustub kohus kostjaga ja loeb hagi koostamise ajakulu koos hagimaterjalide analüüsi ja konsultatsiooniga kliendiga põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et 16.08.2017 hagi täiendamise ajakulu 15 min ei pea teine pool kinni maksma, kuivõrd tegemist on lepingulise esindaja poolt esitatud hagiga ning hagi täiendamist vajav asjaolu oleks pidanud olema esindajale teada enne hagi esitamist. Kostja vastuse analüüsi 30 min hindab kohus põhjendatuks märgitud ulatuses, kuna tegemist on siiski esmase vastusega hagile. 12.09.2017 ja 31.10.2017 taotlused on seotud ekspertiisiga, vastavalt ekspertiisi määramise taotlus ja ekspertiisi tasu esitamine. Kohtu hinnangul ei tohiks lepingulisel esindajal nende koostamiseks ja esitamiseks kuluda kokku rohkem kui 30 min. Hagejate vastuse koostamine 19.12.2017 (toimikus 22.12.2017 kuupäevaga) 30 min ja kostja vastuse analüüs ja käesoleva vastuse koostamine - 30 min ajakulu loeb kohus põhjendatuks märgitud ulatuses, so kokku 1 tund. Kokku hindab kohus põhjendatuks hagejate KK ja ÕS esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta) summas 400 eurot, lisaks riigilõiv 300 eurot, kokku 700 eurot, millest kostja peab kandma vastavalt menetluskulude jaotusele 66%, so 462 eurot.
2. Kostja 09.01.2018 esitatud menetluskulude taotluse ja nimekirja kohaselt on kostja esindaja õigusabi kulude detailne koosseis on alljärgnev: - 05.09.2017 konsultatsioon kliendiga (1 tund) ja vastuse koostamine hagiavaldusele - kokku 3 tundi 10 min; - 25.09.2017 seisukoha koostamine seoses ekspertiisi ettevalmistamisega - 25 min; - tutvumine ekspertiisiaktiga ja selgitused kliendile - 25 min; - 18.12.2017 e-kirjavahetus ja kompromissettepanek - 30 min; - 29.12.2017 vastus kohtumäärusele ja seisukoht hagejate kompromissettepanekule - 45 min; - hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja kostja vastuväidete koostamine menetluskulude nimekirjale ja seisukoht - 1 tund 30 minutit. Kostjale osutati õigusabi 6 tundi 45 min, tunnitasu 120 eurot, lisaks käibemaks, kokku 972 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kinnitab kooskõlas

§-ga 176 lg 5, et kõik eelpool nimetatud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-17-9462 menetlusega ning kooskõlas

§ 174

lgga 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejate arvates ei kulu kostja esindajal hagile vastamiseks koos konsultatsiooniga kliendile rohkem kui 2 tundi. Hinnates hagi vastuse mahtu ja sisu nõustub kohus hagejatega ning loeb märgitud ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses. 25.09.2017 seisukoha ajakulu puhul on tegemist vaid mõnerealise dokumendiga, milles kostja vaidleb vastu eksperdi isikule ning kohtu arvates ei saa selle koostamiseks ega esitamiseks lepingulisel esindajale kuluda rohkem kui 15 min. Kohus nõustub hagejatega selles, et mitmekordsete kompromissettepanekutega tegelemisele ei saa kuluda kokku 1 tund 15 min (30 min + 45 min). Kohus hindab märgitud ajakulu põhjendatuks kokku 30 min ulatuses. Ekspertiisiaktiga tutvumise ja selgitused kliendile – ajakulu 25 min hindab kohus põhjendatuks 15 min ulatuses. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12) ei saa kohus lepingulise esindaja kulude hulka arvata menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu. Viimasel real näidatud toimingute osas – 1 tundi ja 30 min (menetluskulude nimekirja koostamine ja kostja vastuväidete koostamine menetluskulude nimekirjale ja seisukoht) hindab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja vastuväidete koostamise menetluskulude nimekirjale ja seisukoha ajakulu kokku 1 tunni ulatuses. 6 2-17-9462 Kohtu hinnangul vastab kostja õigusabi tunnihind asja keerukusele, tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, samuti ei ole õigusabi tunnihind vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kokku hindab kohus põhjendatuks kostja VK esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (lisaks käibemaks) summas 576 eurot, millest hagejad peavad kandma vastavalt menetluskulude jaotusele 44%, so 253,44 eurot. 12.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

§ 463

lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hagejate ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjalt VK hagejate KK ja ÕS kasuks välja menetluskulud 568,56 [(462-253,44=208,56)+ekspertiisi tasu pooles ulatuses, so 360] eurot, st KK kasuks 284,28 eurot ja ÕS kasuks 284,28 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg 4 kohaselt tuleb kostja menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 7