lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. 3 2-17-9462 Hageja leiab, et kuna kaasomand kuulub lõpetamisele, rahuldatakse hagejate nõue ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja seevastu viitab
lg-le 1, mis sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja leiab, et hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtta, st maksimaalselt on võimalik jätta kostja kanda 66 % hagejate menetluskuludest ning hagejate kanda 44 % kostja menetluskuludest. Kostja palub kohtul teha nõuete kattuvas ulatuses tasaarvestuse. Alternatiivselt leiab kostja, et menetluskulud peaks jääma poolte endi kanda.
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja näol on tegemist pensionäriga, kes ei soovinud alustada kulukat kohtuvaidlust, vaid oleks soovinud kokkuleppele jõuda kohtuväliselt ning sellega oleks ära jäänud mõlema poole menetluskulud. Kostja palub kohtul arvesse võtta, et kostja on teinud ka kohtumenetluse käigus kompromissi ettepaneku, kuid hagejad keeldusid sellest.
lg 2 järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus kompromissi samas suuruses, kui kohtuotsus tehakse. Seega
lg 1 teine alternatiiv, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ka on Riigikohus kaasomandi asja nr 3-2-1138-08 punktis 13 leidnud, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb asjas kohaldada
Kuivõrd hagejate hagiavalduses nõutud hüvitisest summas 6250 eurot rahuldas kohus hüvitise summa üksnes 4125 euro ulatuses (s.o 66 % nõudest), jäi hagi rahuldamata 44 % ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta 66% hagejate ülejäänud menetluskuludest (riigilõiv+õigusabi kulu) kostja kanda ning 44% kostja menetluskuludest hagejate kanda. 4. Lisaks märgib kohus, et
lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (3-2163-11, p 14, 3-2-1-126-14, p 16), milleks aga ei anna alust arvestades eelpool viidatud Riigikohtu 4 2-17-9462 seisukohti kohtu hinnangul asjaolu, et kostja näol on tegemist pensionäriga. Lisaks oli tal võimalus tulenevalt igamise asjast enda initsiatiivil pöörduda hagejate poole kaasomandi lõpetamise nõudega. 5. Mis puudutab
lg 2 kohaldamist, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, võib kohus teha
lg 2 alusel kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kuid seda üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane (RK 3-2-1-87-13, p 15). Praegusel juhul on tegemist kaasomandi asjaga, mis on tavapärasest mõnevõrra erinev, kuna kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud üksnes kostja. Samas on kõne all oleva vaidlusaluse kinnistu suhtes kostja V K on pöördunud hagejate vastu (tsiviilasi nr 2-16-13725) avaldusega omandiõiguse tunnistamiseks igamisega, mille kohus jättis määrusega rahuldamata. Kohtu arvates oleks võinud kostja ka varem ise enda initsiatiivil kaasomandi lõpetamiseks pöörduda hagejate poole. Kostja on teinud küll kompromissi ettepaneku hagi rahuldamisega sarnases ulatuses, kuid alles pärast eksperthinnangu saabumist ning lähtudes eksperthinnangu järgi kinnistu väärtusest. Kõiki neid eelpool nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei ole kohtu arvates käesoleval juhul põhjendatud
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning
Vastavalt
Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu.
§-ga 176 lg 5, et kõik eelpool nimetatud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-17-9462 menetlusega ning kooskõlas
lgga 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejate arvates ei kulu kostja esindajal hagile vastamiseks koos konsultatsiooniga kliendile rohkem kui 2 tundi. Hinnates hagi vastuse mahtu ja sisu nõustub kohus hagejatega ning loeb märgitud ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses. 25.09.2017 seisukoha ajakulu puhul on tegemist vaid mõnerealise dokumendiga, milles kostja vaidleb vastu eksperdi isikule ning kohtu arvates ei saa selle koostamiseks ega esitamiseks lepingulisel esindajale kuluda rohkem kui 15 min. Kohus nõustub hagejatega selles, et mitmekordsete kompromissettepanekutega tegelemisele ei saa kuluda kokku 1 tund 15 min (30 min + 45 min). Kohus hindab märgitud ajakulu põhjendatuks kokku 30 min ulatuses. Ekspertiisiaktiga tutvumise ja selgitused kliendile – ajakulu 25 min hindab kohus põhjendatuks 15 min ulatuses. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12) ei saa kohus lepingulise esindaja kulude hulka arvata menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu. Viimasel real näidatud toimingute osas – 1 tundi ja 30 min (menetluskulude nimekirja koostamine ja kostja vastuväidete koostamine menetluskulude nimekirjale ja seisukoht) hindab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja vastuväidete koostamise menetluskulude nimekirjale ja seisukoha ajakulu kokku 1 tunni ulatuses. 6 2-17-9462 Kohtu hinnangul vastab kostja õigusabi tunnihind asja keerukusele, tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, samuti ei ole õigusabi tunnihind vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kokku hindab kohus põhjendatuks kostja VK esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (lisaks käibemaks) summas 576 eurot, millest hagejad peavad kandma vastavalt menetluskulude jaotusele 44%, so 253,44 eurot. 12.
lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hagejate ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjalt VK hagejate KK ja ÕS kasuks välja menetluskulud 568,56 [(462-253,44=208,56)+ekspertiisi tasu pooles ulatuses, so 360] eurot, st KK kasuks 284,28 eurot ja ÕS kasuks 284,28 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 177 lg 4 kohaselt tuleb kostja menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.