lg 1 esimese lause järgi arvestatakse viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on hagiavaldusele lisanud kohustuse sissenõutavaks muutumist tõendavad arved . Kohustuse kohase täitmise täpse aja tõendamiseks lisab hageja hagiavaldusele Grenor Trade OÜ filtreeritud pangakonto väljavõtted 2015.a-2016.a, kust hagiavaldusele lisatud arvete tasumine nähtub nii kuupäevaliselt, kui ka summaliselt. Samuti lisab hageja hagiavaldusele 2015.a-2016.a tasumisega hilinetud arvete viivisearvestuse viivisemääraga 0,15% päevas, kogusummas 7964,34 eurot. Viivisenõude aegumisele kohaldub TsÜS § 154 lg 1, mille kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Tulenevalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajale (hagiavaldusele lisatud arved muutusid sissenõutavaks ajavahemikus 29.05.2015.a-05.03.2017.a), on nõue esitatud tähtaegselt.Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-70-09 p-s 14 selgitanud, et
järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Siiski on hageja teinud kostjale teinud ettepaneku läbirääkimisteks viivisenõude kohtuväliseks tasumiseks, mida kostja ei ole aktsepteerinud. Riigikohus on korduvalt viidanud, et aegumistähtaja jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (RKTKo 3-2-1-137-06, p 23, RKTKo 3-2-1-105-08, p 16, RKTO 3-2-1-132-09, p 12, RKTKo 3-2-1-70-09, p 11). Hageja poolt esitatud arvetel oli märgitud viivisemäär, seega ei saanud kostjale jääda muljet, et hageja ei kavatse talt üldse viivist ei nõua. Ületades arvetele märgitud maksetähtaega, pidi kostja arvestama, et hageja võib tema vastu kasutada lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat õiguskaitsevahendit (viivisenõuet). Tulenevalt TsMS §-st 370 lg-st 2 võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Alljärgnevalt esitab hageja seadusjärgse viivise nõude, paludes kohtul nõue rahuldada üksnes juhul, kui kohus ei rahulda hageja esimest nõuet lepingujärgse viivise tasumiseks summas 7964,34 eurot.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse 3 2-17-9302 käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Juhuks, kui kohus leiab, et poolte kokkuleppe viivisemääras 0,15% ei ole tõendatud, palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise, määraga 0,022% summas 1168,11 eurot.
jj on sätestatud lepingu ülesütlemine, kui võlasuhte lõppemise üks aluseid (
Ülesütlemise regulatsiooni kohaldamise üldine eeldus on, et tegemist on kestvuslepinguga. Ülesütlemisavaldusele ei ole
jj ette nähtud vorminõuet ning vastavalt lepingu p-le 5.2 kohustusid pooled edastama teateid telefoni ja elektronposti teel või muul üldkasutataval viisil. Ülesütlemine on ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1) st ülesütlemisavaldus tuleb lepingu lõppemise vältimatu eeldusena ka teisele poolele edastada (RKTKo 3-2-1-52-14 p 13). Edastatud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 järgi on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otseses tahteavalduses väljendub tahe kaasa tuua õiguslik tagajärg selgelt. Kaudse tahteavalduse olemasolu tuvastamisel on määrav, et tegevuses, mille hindamise kaudu tuleb otsustada, kas vastav tahteavaldus on olemas või mitte, väljendub tahe kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Tegu, mille kaudu kaudne tahteavaldus väljendub, võib seisneda näiteks ka mingi teate edastamises kas kirjalikult või suuliselt, kui see teade väljendab tahet saavutada mingi konkreetne õiguslik tagajärg kaudselt, näiteks kui ostja ei teata müüjale, et ta taganeb lepingust, kuid teatab, et ta ei soovi enam lepingu täitmist. Kui tahteavaldus väljendub kaudselt mingi teate kaudu, loetakse see tehtuks ja kehtima hakkanuks vastavalt TsÜS §-le 69.3 24.03.2017.a teatas kostja esindaja O.P. telefoni teel hageja juhatuse liikmele A.P.ile, et kostja ei soovi enam hagejalt hakkepuitu osta. Kostja esindaja ei avaldanud tellimuste lõpetamise põhjust. Hageja hinnangul oli tegemist kostja poolt lepingu korralise ülesütlemisega kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 järgi, kuna kostja teatest võis välja lugeda hakkepuidu tellimuste lõpetamisega konkludentselt tehtud lepingu ülesütlemisavalduse. Tulenevalt lepingu sisust, milleks olid hagejapoolsed hakkepuidu tarned kostjale, kaasnes kostja poolt hakkepuidu tarnete tellimuste lõppemisega automaatselt ka lepingu lõppemine, ehk siis kostja poolt edastatud tahteavaldus oli suunatud lepingu lõpetamisele. Pooled on lepingu p-s 3.4 kokku leppinud lepingu ennetähtaegse lõpetamise etteteatamise ajaks kolm kuud, seega lõppes leping 24.06.2017.a. Olenemata etteteatamistähtajast võib kumbki lepingupool kestvuslepingu
lg-st 1 tulenevalt mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda. Selliselt eristub erakorraline ülesütlemine korralisest, mille puhul lõpetamiseks põhjust avaldada vaja ei ole. Kestvuslepingut saab erakorraliselt üles öelda kas vastaspoole kohustuste olulise rikkumise tõttu (
lg 2) või muul mõjuval põhjusel (
Käesoleval juhul puudub hagejapoolne kohustuste oluline rikkumine, mistõttu lepingu ülesütlemise põhjendatus
Kui isegi hüpoteetiliselt jaatada, et kostja on edastanud hagejale kehtiva erakorralise ülesütlemise avalduse, siis saab see olla tingitud vaid kostjast endast tuleneval põhjusel (kostja ei soovinud enam hagejalt osta hakkepuitu hinnaga 16,2 eurot MWh) ja sellisel juhul võib lepingut ülesütleva poole käitumine olla käsitatav lepingu rikkumisena ning seetõttu võib üles öelnud poolel tekkida kahju hüvitamise kohustus. Pooled on lepingus sätestanud hakkepuidu 5 2-17-9302 tarnimise tingimused, mille kohaselt hageja kohustus hakkepuitu tarnima otse kostja katlamaja vastuvõtuhoidlasse. Samuti on sätestatud tarnemahuna kuude lõikes 4500-6500 MWh. Hakkepuidu tarnimise mahud järgmise kuu osas kohustus kostja edastama hagejale iga kuu viimasel nädalal. Kuna kostja ütles lepingu üles 24.03.2017.a, siis lasus kostjal kohustus edastada hagejale tarnemahud veel 2017.a märtsi viimasel nädalal, 2017.a aprilli viimasel nädalal ning 2017.a mai viimasel nädalal. Hoolimata hageja poolt 30.03.2017.a saadetud meeldetuletusest kostja seda ei teinud. Hageja märgib veelkord, et on 30.03.2017.a edastanud kostjale ettepaneku lepingujärgse kohustuse (aprilli tarnemahtude edastamiseks) täitmiseks. Kostja ei ole ettepanekule vastanud ega tarnemahte edastanud. Kostja käitumisest (24.03.2017.a kostja teatis ning 30.03.2017.a hageja ettepanekule vastamatajätmine) oli igale mõistlikule kolmandale isikule arusaadav, et kostja luges hakkepuidu tellimise hagejalt lõppenuks. Seetõttu oli 2017.a mai ja juuni tellimuste esitamise osas täiendava tähtaja määramata jätmine põhjendatud, kuna oli ilmne, et sellel ei oleks olnud tulemust (
Seega on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Hageja on seisukohal, et kahju nõude esitamise eeldused on täidetud, kuna:
lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav; c) hagejale on tekkinud varaline kahju hakkepuidu müügist saamatajäänud tulu näol (
lg 2); d) lepingulise kahjuhüvitise ulatuse üle otsustamisel tuleb küsida, kas kahju on ettenähtav
lg 3 mõttes ning kui jah, siis kas see kuulub hüvitamisele ka
Oluline on, kas võlgnik pidi arvestama lepingurikkumise selliste tagajärgedega. Kostja oli teadlik, et hageja eesmärk lepingu sõlmimisel oli kolmeks aastaks garanteeritud kindel müügitulu ning ennetähtaegse tellimuste esitamise lõpetamise tõttu kaotab hageja kolme kuu müügitulu;
lg-st 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Arvestades asjaoluga, et vastavalt Lepingule kohustus Ostja teavitama iga järgneva kuu mahud Müüjale hiljemalt iga kuu viimasel nädalal, Ostja jättis aprilli mahud teatamata 2017.a märtsi viimasel nädalal, mai mahud teatamata 2017.a aprilli viimasel nädalal, juuni mahud teatamata 2017.a mai viimasel nädalal, siis arvestab hageja saamatajäänud tulu perioodil aprill-juuni 2017.a. Hageja juhindub saamatajäänud tulu arvestamisel perioodil aprilljuuni 2017.a perioodi aprill-juuni 2016.a tarnemahtudest, lisades hagiavaldusele XLS tabeli kujul 2016.a aprilli-juuni tarnemahud ning neid tõendavad arved . Hageja toob tabeli lõigus „saamatajäänud kasum“ välja kuluarvestuse hakkepuidu m3 kohta, mille ta arvestab
Eeltoodud arvestuste kohaselt jäi hagejal hakkepuidu müügist 2017.a aprillis saamata tulu 12 509,7 eurot, 2017.a mais saamata tulu 7871,4 eurot ning 2017.a juunis tulu 13 626,9 eurot, kokku 34 008 eurot. Vastavalt TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttele tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine.
lg-st 1 tulenevalt 6 2-17-9302 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja tugineb eeltoodud hea usu põhimõttele alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduse p-des 2.2-2.5 välja toodud seisukohad ei ole põhjendatud. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on enda lepingulist kohustust rikkunud ja hageja kahjunõue on põhjendatud hagiavalduse pdes 2.2-2.5 välja toodud alustel, palub hageja jätta hea usu põhimõtte rikkumisel põhinev vastuväide tähelepanuta. Hageja poolt välja toodud faktiliste asjaolude põhjal nähtub selgelt, et kostja on käitunud vastuoluliselt ning eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Olles sõlminud 3 aastase tähtajalise lepingu, samuti, olles teadlik, et hagejale oli lepingu lõpptähtaja järgimine oluline, teatas kostja hagejale hakkepuidu tellimuste lõppemisest. Sisuliselt ütles kostja lepingu üles, kuid seda läbi hakkepuidu tellimuste lõpetamise teate. Kostja eesmärgiks oli vabaneda päevapealt tähtajalisest lepingust, arvestamata lepingujärgse 3 kuulise etteteatamistähtajaga, mis oleks kaasnenud lepingu korralise ülesütlemisega. Hageja juhatuse liige A.P. püüdis juba enne tellimuste lõpetamise teate kättesaamist kostjaga läbi rääkida ning peale lepingu ülesütlemise teate kättesaamist tegi kostjale ettepaneku jätkata lepingut, leppides kokku MWh hinnas 14,50 eurot. Kostja hageja pakkumisega ei nõustunud, samuti ei vastanud kostja hageja küsimusele, milline võiks olla kostjale vastuvõetav MWh hind koostöö jätkumiseks. Kostja eeltoodud käitumisest saab järeldada seda, et kostja oli hageja teadmata sõlminud tarnelepingu konkureeriva firmaga (Raja KT OÜ), kes oli teinud hagejast soodsama pakkumise. Eeltoodut kinnitavad asjaolu, et hageja juhatuse liige A.P. oli teadlik konkureerivast hinnapakkumisest, samuti et peale seda, kui kostja lõpetas hakkepuidu tellimise hagejalt, töötas kostja katlamaja edasi ning hagejale teadaolevalt ostab kostja hakkepuitu Raja KT OÜ-lt. Hageja on seisukohal, et kostja käitumine on vastuolus lepingupoolte kohustusega käituda üksteisega heas usus ning mitte tekitada enda käitumisega vastaspoolele kahju. Asjaolu, et hagejale on tekkinud kahju, on hageja tõendanud kohtule esitatud ning kostja käitumisest tingitud saamatajäänud tulu arvestusega. Samuti rõhutab hageja, et ta oli nõus MWh hinna üle läbi rääkima ning sõlmima uue MWh hinna kokkuleppe, mis oli oluliselt odavam lepingus kokkulepitust. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 34 008 eurot. Kostja vastused hagiavaldustele 3.13.09.2017 kirjalikus vastuses (I kd 144-150) hageja viivise nõudele kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud väidetega, ei võta hagi õigeks ning vaidleb hagile täies ulatuses vastu alljärgnevatel põhjustel: Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud viivise nõue on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna hageja on jätnud oma käitumisega kostjale mulje, et ta ei nõua kostjalt viivist.
lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seega ei ole võlausaldajal õigust nõuda võlgnikult viivist (sh ka seadusjärgses määras), kui viivise nõudmine on hea usu põhimõttega vastuolus. Riigikohus on mitmes lahendis (nt 3-2-1-41-07 p 27, 3-2-1-70-09 p 11, 32-1-128-14 p 11 ja 3-2-1-43-13 p 15) möönnud seda, et aegumistähtaja kestel esitatud viivise nõue võib olla erandlikel juhtudel vastuolus hea usu põhimõttega. Lahendites 3-2-1-128-14 (p 11) ja 32-1-43-13 (p 15) leidis riigikohus, et viivise nõudmine on hea usu põhimõttega vastuolus eelkõige siis, kui hageja on oma vastuolulise käitumisega jätnud kostjale mulje, et ta viivist ei nõuagi. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-07 punktis 27 selgitanud, et võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Näiteks on Riigikohus varasemalt pidanud erandlikuks asjaoluks, mistõttu on viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega, seda, et võlausaldaja on võlgnikule pika aja vältel edastanud saldoteatisi, kus ei ole märgitud viivist (RKTKo 3-2-1-10007 p 16). Kostja on seisukohal, et praegusel juhul esinevad erandlikud asjaolud, mille tõttu on viivise nõudmine hea usu põhimõttega vastuolus, kuna hageja on jätnud oma käitumisega mulje, et hageja ei nõua kostjalt viivist. Hageja on hagiavalduses esitanud viivise nõude arvete osas, mis on esitatud
kohaseks tavaks ja aktsepteeritud praktikaks, mida lepingupooled oma majandus tegevuses sõlmitud lepingu puhul järgisid. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud viivise nõue on hea usu põhimõttega vastuolus, mistõttu tuleb hageja nõue
Kostja peab vajalikuks välja tuua selle, et hageja ja kostja vahel ei ole kokkulepet seadusjärgsest määrast suurema viivise määra kohaldamiseks. Hageja on hagiavalduse lisana 1 esitanud pooltevahelise lepingu, milles ei ole pooled sätestanud viivise määra. Seetõttu ei ole hageja tõendanud ka pooltevahelist kokkulepet 0,15% suuruse määraga viivise nõudmiseks. Hageja on esitanud hagiavalduse lisadena vaid digiallkirjastatud arved ning järeldanud, et arved tõendavad viivise kokkulepet. Vastupidiselt hageja seisukohale on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-144-09 punktis 11 leidnud, et arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, 8 2-17-9302 milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Lisaks on Riigikohus samas punktis leidnud järgmist: „Kolleegium on seisukohal, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada.“ Seega on Riigikohus avaldanud kindlat seisukohta, et üksnes arve allkirjastamist ei saa üldjuhul pidada lepingu muutmiseks. Hageja ja kostja ei ole varasemalt kuskil viivise määras kokku leppinud, mistõttu on viivise määr arvel uus tingimus. Hageja poolt esitatud arvetel ei ole selgelt näha, et pooled sooviksid arve allkirjastamisega kokku leppida uues lepingut muutvas tingimuses, mistõttu viidatud Riigikohtu seisukoha järgi ei saa lähtuda arvel ühepoolselt märgitud viivise määrast. Lisaks oli kostjal kohustus kõik arved allkirjastada, see oli hageja soov ning teisiti ei olnud hageja nõus kostjale kaupa müüma, kuna hageja on hagiavalduses kirjeldanud, et hageja laenuandja tingimus oli see, et kostja kõik arved allkirjastaks. Riigikohus on viidatud lahendis selgitanud, et ka siis kui arvel oleks selgelt viide, et allkirjastamisega lepitakse kokku viivise määras (mida praegusel juhul ei ole), ei saaks arvete allkirjastamist viivise määra kokkuleppimisena tõlgendada juhul, kui kostjal oli kohustus arve allkirjastada. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja esitatud viivise nõue ei ole hea usu põhimõttega vastuolus (millega kostja ei nõustu), siis ei ole hagejal võimalik viivist nõuda arvel märgitud määras, vaid ainult
lg-s 1 ja §s 94 sätestatud määras, kuna hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe suurema viivisemäära kohaldamiseks. 4.13.09.2017 esitas kostja kirjaliku vastuse ka hageja kahjuhüvitise nõudele (II kd lk 60-68), milles ei nõustu hagiavalduses esitatud väidetega, ei võta hagi õigeks ning vaidleb hagile täies ulatuses vastu alljärgnevatel põhjustel: Hageja on hagiavalduse punktis 1.2.1 väitnud, et hageja, kostja ja Niidu Kinnisvara OÜ vahel lepiti kokku, et hageja saab ainuõiguse tarnida kostjale hakkepuitu. Hageja ei ole sellist kokkulepet tõendanud ning hageja ei saa sellist kokkulepet tõendada ka hageja juhatuse liikme ütlustega. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping , millest ei tulene hagejale ainuõigust kostjale hakkepuidu tarnimiseks. Hageja ja kostja ei ole sõlminud ka mistahes muud kokkulepet, millest selline ainuõigus tuleneks. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping hakkepuidu ostmiseks, kuid müügilepingus ei ole sätestatud tingimust, et kostja ei tohiks hakkepuitu osta teistelt tarnijatelt. Sellest tulenevalt ei ole hageja tõendanud seda, et hagejal on kostjale hakkepuidu tarnimiseks ainuõigus. Hageja sellised väited lükkab ümber pooltevaheline leping ning hageja juhatuse liikme ütlustega ei ole võimalik tõendada ainuõiguse olemasolu olukorras, kus poolte vahel on sõlmitud kirjalik leping, milles hageja ainuõigust sätestatud ei ole. TsMS § 267 lg 1 kohaselt võib menetlusosalist vande all üle kuulata vaid juhul, kui muude tõenditega ei ole võimalik oma väiteid tõendada. Praegusel juhul tõendab pooltevahelist kokkulepet kirjalik leping, mille hageja on esitanud, mistõttu on võimalik tõendada kokkuleppe olemasolu ja selle tingimusi kirjaliku lepinguga ning menetlusosalise vande all ülekuulamiseks puudub vajadus. Eeltoodud olukorras ei saa jätta märkimata, et juhul, kui on olemas selge pooltevaheline leping, siis esitada taotlus juhatuse liikme vande all üle kuulamiseks, on ilmselgelt menetlusõiguse pahausklik käitumine ning seda võib käsitleda soovina pigem luua uusi tõendeid, mida tegelikkuses ei eksisteeri, et seeläbi ebaõigelt parandada oma võimalikku positsiooni. Hageja on hagiavalduse punktis 1.3 väitnud, et müügilepingus määratleti võõrandatava materjali tarnemaht, mis oli eelduslikult 60 000 MWh aastas ning 4500-6500 MWh kuus. Kostja peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et lepingus määratletud tarnemahud on eelduslikud. Pooltevahelisest lepingust ei tulene kostjale kohustust iga kuu tellimus esitada 4500 ja 6500 MWh vahemikus. Sellist tõlgendust toetab ka see, et lepingus on pooled kokku leppinud, et kostja teatab järgmise kuu mahud hagejale iga kuu viimasel nädalal. Seega esitas kostja tellimuse vastavalt oma reaalsele vajadusele, mitte lepingus sätestatud eelduslikule mahule. Juhul, kui lepingus oleks määratletud minimaalne tarnemaht, siis oleks kuude lõikes hageja ka esitanud kostjale arve lähtuvalt minimaalsest tarnemahust, mida kostja poolseid tellimusi ja hageja poolt nende konkreetsete tellimuste alusel esitatud arveid kõrvutades ei 9 2-17-9302 saa väita ka kõige parema tahtmise juures. Võttes aluseks näiteks 2016. a, siis on lepingus eeldatavas mahus tellimusi esitatud ainult esimese 3 kuu lõikes, ülejäänud 9 kuul olid tellitavad kogused selgelt alla eeldatava mahu – arusaadavalt oli nii kuu keskmine, kui ka aasta keskmine tellitav maht selgelt alla lepingus eeldatavate koguste. Lisaks on hageja ebaõigesti tõlgendanud seda, et kostjal oli kohustus hagejale teavitada iga järgneva kuu mahud hiljemalt iga kuu viimasel nädalal. Pooltevahelisest lepingust tulenevalt ei ole kostjal kohustust lepingu mahte teatada. Lepingus on sätestatud vaid aeg, mille jooksul kostja peab mahud esitama järgmise kuu kohta, kui ta üldse soovib tellimust esitada. Samas aga ei ole lepingus sätestatud kostja kohustust iga kuu tellimus esitada. Pooltevahelisest müügilepingust tulenes kostjale vaid kohustus tasuda ostuhind ja võtta hakkepuit vastu (müügilepingu punkt 1). Pooltevahelisest lepingust ei tulene konkreetset mahtu ega kostja kohustust tellimust igal kuul esitada, mistõttu pidi kostja kuu viimasel nädalal järgneva kuu mahud hagejale teatama vaid siis, kui ta soovis tellimust esitada, mistõttu puudus kostjal kohustus mahtude teatamiseks olukorras, kus kostja ei soovinud üldse tellimust esitada järgmise kuu kohta. Lepingu eesmärk on reguleerida pooltevahelisi suhteid olukorras, kus kostja soovib hagejale tellimuse esitada, kuid lepingust ei tulene kostjale kohustust igakuiste tellimuste esitamiseks. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et kostja on pooltevahelise lepingu üles öelnud. Hageja ei ole tõendanud seda, et kostja on lepingu üles öelnud. Hageja on hagiavalduse punktis 2.4 järeldanud, et kostja on lepingu üles öelnud kaudse tahteavaldusega. Kaudseks tahteavalduseks peab hageja seda, et kostja teatas 24.03.2017, et ei soovi hagejalt hakkepuitu osta. Kostja ei ole hagejale esitanud ülesütlemisavaldust, mis on
Kostja on hagejale vaid teatanud
Kostjale jääb hageja poolt esitatud tabelist arusaamatuks, miks ja milliseid kulusid on hageja oma arvutuskäigus maha arvestanud. Kostja hinnangul peaks hageja lahti seletama ja tõendama seda, mida hageja peab silmas hakkepuidu ruutmeetri kuluarvestuse all. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostja väidetava rikkumise ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Isegi kui lähtuda sellest, et kostja on lepingulist kohustust rikkunud tarnemahtu mitte esitades ning hageja on saanud kahju (millega kostja ei nõustu ülaltoodud põhjustel), siis ei ole hagejale tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel põhjuslikku seost. Põhjusliku seose kindlakstegemiseks kasutatakse elimineerimismeetodit – st tuleb kindlaks teha, kas kahju oleks tekkinud, kui lepingurikkumist poleks toimunud. Praegusel juhul on hageja hagiavalduses selgitanud, et hagejal puudusid hakkepuidu tarnimise lepingud teiste katlamajadega ning seega ka võimalus teenida tulu alternatiivselt. Seega näiteks juhul, kui kostja oleks esitanud tellimuse oluliselt väiksemas mahus, kui 2016. aastal (mida ei saa kuidagi pidada lepingu rikkumiseks, kuna hageja heidab kostjale ette seda, et kostja üldse tarnemahtu ei esitanud), siis oleks hagejale ikka tekkinud samasugune väidetav kahju, kuna hagejal ei olnud väidetavalt teisi lepingupartnereid kellele loodetud mahus hakkepuitu müüa. Kuna hagejale oleks väidetav kahju tekkinud ka siis, kui kostja oleks tellimusi esitanud, siis ei saa olla hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja väidetava rikkumisega. Lisaks eelpool nimetatud kahju hüvitamise eeldustele ei ole käesoleval juhul täidetud ka
lg-st 2 ja 3 tulenevad eeldused.
Hagejale tekkis väidetavalt kahju, mis seisnes saamata jäänud tulus. Kuigi kostja ei nõustu sellega, et kostjal oli lepingust tulenev kohustus esitada tarnemahtusid, ei hõlma siiski sellise kohustuse kaitse-eesmärk võimalikku saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulust saaks rääkida siis, kui kostja oleks tarnemahud esitanud, kuid hiljem leidnud, et siiski tellitud hakkepuitu ei soovi. Sellist olukorda aga praegusel juhul ei ole. Samuti ei olnud kostjale lepingu sõlmimise ajal tarnemahu esitamata jätmise tagajärjena ettenähtav hagejale hagiavalduses kirjeldatud kahju tekkimine. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et hageja majandustegevus sõltub peamiselt ainult kostja poolt esitatud tellimuste täitmisest, mistõttu ei osanud kostja ka ette näha seda, et 11 2-17-9302 tellimuse esitamata jätmisel saaks hagejale mistahes kahju tekkida, eriti olukorras, kus lepingus ei ole sätestatud kohustust iga kuu tellimus esitada. Hageja alternatiivselt esitatud nõue, mis tugineb hea usu põhimõtte rikkumisele, on kostja jaoks täielikult arusaamatu. Kostja hinnangul ei ole kuidagi hea usu põhimõttega vastuolus see, et kostja ostab kaupa lisaks hagejale ka teistelt samas valdkonnas tegutsevatelt äriühingutelt, kes on kostjale mh pakkunud soodsamat hinda. Hageja on ka hagiavalduses korranud eelnevalt esitatud valeväidet, mille kohaselt tegi hageja kostjale ettepaneku jätkata lepingut hinnaga 14,50 eurot/MWh. Hageja ei ole kostjale sellist ettepanekut teinud. Kui hageja oleks olnud nõus sellise hinnaga hakkepuitu kostjale tarnima, siis oleks kostja kindlasti kaalunud võimalust esitada edaspidi tellimusi hagejale. Kostja ei ole kuidagi vastuoluliselt käitunud, samuti ei ole kostjal eesmärki hagejale kahju tekitada. Sellised väited on alusetud ning hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostjal oli hagejale tellimuse esitamata jätmisega vaid üks eesmärk – kostja soovis osta hakkepuitu enda jaoks kõige soodsama hinnaga. Soodsamat hinda pakkuva müüja valimine olukorras, kus leping ei anna hagejale ainuõigust kostjale hakkepuidu tarnimiseks, ei ole kuidagi vastuolus hea usu põhimõttega ning ei näita hageja kahjustamise eesmärki. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, sh ei ole hageja tõendanud kostja poolt lepingu rikkumist, hagejale tekkinud kahju ning rikkumise ja kahju vahelist põhjuslikku seost. Menetluse käik 5.02.10.2017 esitas hageja omapoolsed seisukohad kostja vastustele (viivise nõudes kd I tlk 182189, kahjunõude osas II kd tlk 88-101). Viivisenõude osas hageja ei nõustu kostja seisukohaga ning rõhutab, et käesoleval juhul ei ole tegemist Riigikohtu poolt välja toodud erandliku juhtumiga. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Riigkohus on otsuse nr 3-2-1-131-11 p-s 11 selgitanud: „kolleegium jääb varasemates lahendites märgitud seisukoha juurde, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, ning seda õigustaksid üksnes erandlikud asjaolud”. Vastuolu hea usu põhimõttega ei ole Riigikohus näinud nt juhtudel, kui arvetel ei ole märgitud viivisevõla suurust või on märgitud lepingust erinev viivisemäär (RKTKo 3-2-1-43-13 p 15), samuti olukorras, kus võlausaldaja ei teavita läbirääkimiste või muu suhtluse käigus võlgnikku viivisenõudest (RKTKo 3-2-1-70-09 p 13). Juhul, kui arvetel oli märgitud viivisemäär, ei saa kostjale kuidagi jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua (RKTKo 3-2-1-43-13 p 15). Hageja selgitab, et kõikidel kostjale esitatud arvetel (lisatud hagiavaldusele) oli viivisemäär selgelt välja toodud. Hageja rõhutab, et viivisenõude eelduseks ei ole täiendava tähtaja määramine maksmiseks, nõudest teatamine vms. Samuti rõhutab hageja, et ta on kostjale kohtuväliselt edastanud meeldetuletuse viivise tasumiseks 29.05.2017.a, millele kostja ei ole vastanud. Õigusalases kirjanduses on koos viidetega Riigikohtu asjakohastele lahenditele üheselt selgitatud, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks lugeda pikemaajalise nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole toonud välja ühtegi erandlikku asjaolu, mis vääraks hageja nõudeõigust aegumistähtaja kestel. Hageja ei ole kostjale mitte mingilgi moel andnud ei otseselt ega kaudselt mõista, et ta ei kavatse viivisenõuet esitada. Ületades arvetele märgitud maksetähtaega, pidi kostja arvestama, et hageja võib tema vastu kasutada lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat õiguskaitsevahendit (viivisenõuet). Hageja rõhutab, et käesoleval juhul ei ole tegemist pelga arve vastuvõtmisega kostja töötaja poolt, vaid arvel olevate tingimuste kinnitamisega kostja seadusliku esindaja poolt, kes allkirjastas kostja seadusliku esindajana ka hakkepuidu ostu-müügilepingu, mille alusel vaidlusalused arved kostjale koostati. Kostja seadusliku esindaja allkiri on hinnatav arvele sisulise nõustumuse andmisena. Riigikohus on otsuse nr 3-2-143-13 p-s 15 selgitanud, et juhul kui arvetel on esitatud lepingus märgitust erinev viivisemäär, peavad kohtud hindama, kas tegemist võis olla hageja tahtega viivisekokkulepet muuta või osaliselt 12 2-17-9302 viivisenõudest loobuda. Muu hulgas peab selleks olema arved esitanud isik, keda saab pidada hageja esindajaks. Hageja selgitab, et arveid on allkirjastatud Müüja (hageja) ja Ostja (kostja) seaduslike esindajate poolt pika perioodi vältel ning Poolte allkirju arvetel tuleb käsitleda arvel esitatud tingimustega nõustumisega/poolte kokkuleppega. Arvetel puudub viide, et allkiri on antud ainuüksi arve vastuvõtmise kohta, vaid pooled kinnitasid arvel sisalduvad tingimused. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisearvestus viivisemääraga 0,15% päevas põhjendatud. Juhuks, kui kohus leiab, et poolte kokkuleppe viivisemääras 0,15% ei ole tõendatud, palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise. 02.10.2017.a seisukohavõtus kostja kirjalikule vastusele hageja märgib, et Kostja on enda vastuse p-s 4 toonud välja hageja hagiavalduse punktis 1.2.1 esitatud väite, et hageja, kostja ja Niidu kinnisvara OÜ vahel lepiti kokku, et hageja saab ainuõiguse tarnida kostjale hakkepuitu. Kostja on selgitanud, et hageja ei ole sellist kokkulepet tõendanud ning hageja ei saa sellist kokkulepet tõendada ka hageja juhatuse liikme ütlustega, kuna hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping millest ei tulene hagejale ainuõigust kostjale hakkepuidu tarnimiseks. Hageja selgitab, et hagiavalduses on hageja käsitlenud lepingu sõlmimisele eelnevaid asjaolusid (hageja on seda ka selgelt märkinud), ehk siis lepingueelseid läbirääkimisi
Lepingueelsete läbirääkimiste käigus poolte vahel läbi arutatud info ning eelkokkulepped olid määravaks hageja poolt 3 aastase igakuiste tarnetekohustusega lepingu sõlmimiseks kostjaga. Sõlmitav leping pidi hagejale garanteerima kolmeks aastaks kindla müügitulu, kuna kostjaga seotud äriühingult kinnisasja (laoplatsi) ostmiseks oli hageja võtnud kolmeks aastaks pangalaenu. Hageja rõhutab, et lepingueelsete läbirääkimiste sisu ja lepingu sõlmimise asjaolude tuvastamine on oluline lepingu tõlgendamisel (
Hageja on hagiavalduses selgitanud, et lepinguga kohustus hageja tarnima hakkepuitu otse Ostja katlamaja vastuvõtuhoidlasse aadressil Rääma 94, Pärnu ning tarnekoguseks kuu lõikes määrasid Pooled vahemiku 6500-4500 MWh. Iga järgneva kuu mahud kohustus Ostja teavitama Müüjale hiljemalt iga kuu viimasel nädalal. Kostja on vastuses hagiavaldusele asunud seisukohale, et lepingu eesmärk on reguleerida pooltevahelisi suhteid olukorras, kus kostja soovib hagejale tellimuse esitada, kuid lepingust ei tulene kostjale kohustust igakuiste tellimuste esitamiseks. Kuna pooled on lepingu sisu – kostja kohustuste osas erinevatel seisukohtadel, tuleb lepingu sisu välja selgitada tõlgendamise teel (
) ning asjakohane on ka lepingupooltel lasunud kohustuste väljaselgitamine
Lepingu sisu selgitatakse välja alati tõlgendamise teel, kui lepingu sisu üle on tekkinud vaidlus nt põhjusel, et lepingu tingimused on formuleeritud ebamääraselt. Käesoleval juhul vaidlevad pooled asjaolu üle, kas kostja kohustuseks oli hagejale järgneva kuu mahtude teavitamine hiljemalt iga kuu viimasel nädalal. Lepingus on lõigus „hakkepuidu tarnimine“ kokku lepitud järgnevalt: „Järgneva kuu mahud teavitab Ostja Müüjale hiljemalt iga kuu viimasel nädalal“. Samuti vaidlevad pooled asjaolu üle, kas lepingus määratletud eelduslikud tarnemahud määrasid kostjale kohustuse esitada hagejale igakuiseid tellimusi. Kostja tõlgendab lepingut ainuüksi grammatiliselt, jättes arvestamata lepingu sõlmimise asjaoludega, lepingueelsete läbirääkimistega, lepingupoolte käitumisega enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemuse ja eesmärgiga (
Hageja rõhutab, et kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, võib lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka varasemaid tahteavaldusi lepingu sõlmimisel või läbirääkimistel. Käesoleval juhul ei ole pooled lepingus varasemaid tahteavaldusi välistanud. Hageja märgib, et kostja ei ole ümber lükanud hageja poolt hagiavalduses esitatud faktiväidet, mille kohaselt kostja paigaldas enne lepingu sõlmimist katlamajja katlast väljuva energia lugeja, mille näitude järgi pidi toimuma poolte vaheline arveldus ning mõõdiku paigaldamisega välistati võimalus, et hakkepuidu tarnijaid oleks rohkem, kui üks: kuna mõõdik on paigaldatud peale katelt, siis pole hiljem võimalik eraldada, kelle hakkepuit katlas põleb. Ka eeltoodud asjaolu (kostja käitumine enne lepingu sõlmimist) viitab lepingupoolte ühisele tahtele hagejale hakkepuidu tarnete ainuõiguse andmiseks. Samuti toob hageja välja kostja käitumise peale lepingu sõlmimist: rohkem kui 2,5 aastat esitas kostja hagejale igakuiseid hakkepuidu tarnetellimusi, tellimuste esitamine lõpetati (leping öeldi üles) alles siis, kui 13 2-17-9302 konkureerivad hakkepuidu pakkujad tegid kostjale hagejast soodsamad hinnapakkumised. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka lepingu olemuse ja eesmärgiga. Tegemist oli pikemaajalise tarnelepinguga, mida tuli täita osadena pikema aja vältel. Kostja katlamaja pidi töötama pidevalt, seetõttu pidid hakkepuidu tarned olema regulaarsed. Hageja huvi omakorda oli igakuine hakkepuidu garanteeritud realiseerimine. Lepingu lõigus „hakkepuidu üleandmise-vastuvõtmise tingimused“ olid sätestatud tarnekogused kuude lõikes 4500-6500 MWH ning lõigus „hakkepuidu tarnimine“ oli märgitud „Järgneva kuu mahud teavitab Ostja Müüjale hiljemalt iga kuu viimasel nädalal. Tõlgendades eeltoodud kahte lepingu sätet koosmõjus on igale lepingupooltega sarnasele kolmandale isikule selge, et lepingu eesmärgiks oli kindlustada kostjale igakuine hakkepuit ning hagejale igakuised tellimused. Kui kostja eesmärgiks oleks olnud tellida hageja käest hakkepuitu siis, kui ta soovis, nagu kostja on peale lepingu ülesütlemist väitma asunud, siis oleks loogiline olnud igakuisteks tarnemahtudeks määrata eelduslikult 0-6500 MWh. Hageja nõustub kostjaga, et keeruline on etteulatuvalt määrata täpset tarnemahtu, mistõttu lepingu pooled määratlesidki lepingus eelduslikud kogused. Asjaolu, et igakuistes reaalselt tellitud kogustes esines kõikumisi kokkulepitud tarnemahust ei anna aga alust väitele, et eelduslik kogus võis olla ka null. Lepingus kokkulepitud igakuised eelduslikud kogused ning eeldatav aastakogus andis hagejale kolmeks aastaks kindluse igakuiste tarnete osas, mis oli ka lepingu eesmärgiks. Seadus ei ole ette näinud ülesütlemisavaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Ülesütlemisavaldusele ei ole
jj ette nähtud vorminõuet ning vastavalt lepingu p-le 5.2 kohustusid pooled edastama teateid telefoni ja elektronposti teel või muul üldkasutataval viisil. Kostja esindaja O.P. on teate hakkepuidu tarnete lõppemisest edastanud telefoni teel 24.03.2017.a, seega järgides lepingus sätestatut. Kostja on enda vastuse p-s 7 selgitanud, et kostja esindaja on hageja esindajale märtsi lõpus helistanud ning teavitanud, et aprilli hakkepuidu tarnemaht on null. Hageja vaidleb kostja seisukohale vastu osas, milles kostja väidab, et kostja esindaja on hageja esindajat teavitanud, et aprilli hakkepuidu tarnemaht on null ning jääb enda hagiavalduses esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt 24.03.2017.a teatas kostja esindaja O.P. telefoni teel hageja juhatuse liikmele, et kostja ei soovi enam hagejalt hakkepuitu osta. Hageja saab enda väiteid tõendada hageja juhatuse liikme A.P.i vande all antavate ütlustega. Hageja hinnangul oli tegemist kostja poolt lepingu korralise ülesütlemisega kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 järgi, kuna kostja teatest võis välja lugeda hakkepuidu tellimuste lõpetamisega konkludentselt tehtud lepingu ülesütlemisavalduse. Tulenevalt lepingu sisust, milleks olid hagejapoolsed hakkepuidu tarned kostjale, kaasnes kostja poolt hakkepuidu tarnete tellimuste lõppemisega automaatselt ka lepingu lõppemine, ehk siis kostja poolt edastatud tahteavaldus oli suunatud lepingu lõpetamisele. Kostja on enda vastuses märkinud, et kostjal on õigus tellida hakkepuitu vabalt valitud tarnijalt, pooltevaheline leping ei piira kuidagi kostja õigust osta kaupa endale sobiva hinnaga endale sobivalt müüjalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole enam vaidluse all asjaolu, et hakkepuidu tellimise lõpetamine oli tingitud vaid kostjast endast tuleneval põhjusel (kostja ei soovinud enam hagejalt osta hakkepuitu hinnaga 16,2 eurot MWh). Õigusalases kirjanduses on selgitatud, et sellisel juhul võib lepingut ülesütleva poole käitumine olla käsitatav lepingu rikkumisena ning seetõttu võib üles öelnud poolel tekkida kahju hüvitamise kohustus.Hageja ning ka kostja poolt välja toodud faktiliste asjaolude põhjal nähtub selgelt, et kostja on käitunud vastuoluliselt ning eesmärgiga tekitada hagejale kahju, mida saab lugeda hea usu põhimõtte rikkumiseks (RKTKo 3-2-1-100-07 p 16). Olles sõlminud kolmeaastase tähtajalise lepingu, samuti, olles teadlik, et hagejale oli lepingu lõpptähtaja ja regulaarsete tarnete järgimine oluline, teatas kostja hagejale hakkepuidu tellimuste lõppemisest. Sisuliselt ütles kostja lepingu üles, kuid seda läbi hakkepuidu tellimuste lõpetamise teate. Kostja eesmärgiks oli vabaneda päevapealt tähtajalisest lepingust, arvestamata lepingujärgse 3 kuulise etteteatamistähtajaga, mis oleks kaasnenud lepingu korralise ülesütlemisega, kuna kostja oli hagejaga konkureerivalt äriühingult saanud hageja pakkumisest soodsama hinnapakkumise. Hageja toob välja ka asjaolu, et Müüja ja Ostja leppisid 16.09.2014.a sõlmitud lepingu lisas nr 1 kokku lepingu kehtivusaja pikenemises kuni 14.09.2017.a, tingimusel, et MWh hind vaadatakse üle kord aastas ehk lepingu kehtivuse ajal seisuga 14.09.2015.a ja 14.09.2016.a ning hind viiakse vastavusse Pärnus Skano Fibreboard OÜ-le pakutava turu parima hinnaga, arvestades lepingus fikseeritud kvaliteedinõudeid. Müüja ja Ostja 14 2-17-9302 leppisid 31.10.2014.a sõlmitud lepingu lisaga nr 2 kokku, et tarnitava hakkepuidu hind ei jää ühelgi juhul alla 16,2 euro MWh eest. Juhul kui turuhind (arvestades kvaliteedinõudeid) on madalam kui 16,2 eurot, fikseerivad pooled järgmise perioodi hinnaks ikkagi 16,2 eurot MWh eest. Mõlemal MWh hinna ülevaatamise tähtpäeval leppisid hageja juhatuse liige A.P. ning kostja poolt lepingus märgitud kontaktisik O.P. telefoni teel kokku lepingu jätkumise hinnaga 16,2 eurot MWh (vastavalt lepingu p-le 5.2 võisid pooled edastada teateid mh telefoni teel). Hageja saab enda väiteid tõendada hageja juhatuse liikme A.P.i vande all antavate ütlustega. Hageja on seisukohal, et saades konkureerivalt äriühingult soodsama hinnapakkumise ja lõpetanud hagejalt hakkepuidu tarned on hageja käitunud vastuoluliselt: ühelt poolt on lepingu lisaga kinnitatud hakkepuidu fikseeritud hind kuni 16,2 eurot MWh eest, tagamaks hagejale regulaarsed fikseeritud hinnaga tarned kuni lepingu lõpptähtajani, teiselt poolt, niipea, kui kostja on saanud konkureerivalt äriühingult soodsama pakkumise, on kostja lõpetanud tarned hagejalt. Öeldes lepingu üles 24.03.2017.a, oli kostja kohustatud esitama hakkepuidu tellimusi veel kolme kuu jooksul, mida kostja aga ei teinud, rikkudes seega lepingulist kohustust. Kostja väidetega, et kahju suurus peab olema reaalselt hagejale tekkinud tõendatav kahju, ei saa aga nõustuda. Kostja jätab siinkohal tähelepanuta, et tegemist on hüpoteetilise saamatajäänud tulu nõudega
Kuna saamata jäänud tulu näol on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga, on selle konkreetset ulatust sageli äärmiselt raske, kui mitte võimatu tõendada. Saamata jäänud tulu ei või jääda seaduse järgi hüvitamata ainuüksi põhjendusel, et selle suurust ei saa täpselt kindlaks teha. Hageja on seisukohal, et ta ei ole kohtule esitanud “suvalist numbrit” nagu väidab kostja, vaid kohtule esitatud arvutuskäik, kus perioodi hageja juhindub saamatajäänud tulu arvestamisel perioodil aprill-juuni 2017.a perioodi aprill-juuni 2016.a tarnemahtudest on igati põhjendatud. Hageja oli spetsiaalselt varunud lattu hakkepuidu koguse kostjaga sõlmitud lepingulise kohustuse täitmiseks. Juhul, kui hageja isegi asus realiseerima sama hakkepuitu, mis oli mõeldud kostja katlamaja jaoks, hilisemal perioodil, siis ei oma see tähtsust perioodi aprill-juuni 2017.a saamatajäänud tulu osas: alternatiivse tulu teenimise võimalus konkreetselt selle koguse hakkepuidu osas, milline oli kostja jaoks lattu varutud, hagejal puudus. Hageja selgitab ja tõendab ka hagiavaldusele lisatud kuluarvestuste kujunemist. Kohtule esitatud saamatajäänud tulu arvestuse juurde lisatud kuluarvestused on koostatud vaidlusaluse perioodi turuhindadest lähtuvalt, millistest hageja, tulenevalt oma majandus ja kutsetegevuse spetsiifikast, oli väga hästi teadlik. Hageja selgitab, et materjali ostis hageja sisse kolmandatelt isikutelt, hakkimist ja transporti teostas hageja ise. Kuna iseenda tööjõu- ja transpordikulu on raske määratleda ning tõendada, on hageja ka hakkimise ja transpordi puhul lähtunud turuhinnast. Hageja palub haginõuded rahuldada.
lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§ -is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäär enne iga aasta
lg.1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.Lg.2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast v. tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Kostja väited, et viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole põhjendatud. Hageja nõuab viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Viivisenõue on perioodil 16.03.2015 – 14.10.2016 esitatud arvete maksmisega viivitamise eest. Hagi kohtule esitatud 14.06.2017.a. Viivisenõue ei ole aegunud. Aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje , et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-128-14 p.
Seega tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Tunnistaja T.U.kohtuistungil antud ütluste kohaselt OÜ Rectas osutas OÜ Niidu kinnisvarale 2014 Kase 18 konsultatsiooni teenust kinnistu müügil. Grenor Trade ostis kinnistu järelmaksuga. Nende soov oli, et kui saavad Skanole haket tarnida siis tulevad sealt rahavood , millega laenu teenindada. Tema viis osapoolsed kokku ja leping sõlmiti. Grenor Tradel oli soov , mis täitus, sest nad said lepingu Skanoga (III toimik tl. 3 pöördel). Tunnistaja L.J. `i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab ta hageja juures ja on teadlik poolte vahel sõlmitud lepingust. Läbirääkimistel osales ka Toomas Uibo, kes oli läbirääkija. Hagejal oli Pärnusse platsi vaja ning Niidu Kinnisvaral oli sobiv plats. Hageja oli nõus platsi ostma kui saavad Skanoga 3 aastase lepingu. Tingimus oli, et saavad Skanole ainuisikuliselt haket müüa ja sealt tuleva rahaga pangalaenu tasuda (III toimik tl.4). Tunnistajate T.U.ja L.J.`i ütlustega on tõendatud, et ka kinnistu müügi lepingueelsetel läbirääkimistel oli jutuks hageja soov saada 3 aastane hakkepuidu müügileping kostjaga , et tagada kinnistu laenumaksed ja selliselt läbirääkimisi peeti ja lepingud sõlmiti s.h. Grenor Trade OÜ ja Skano Fibreboard OÜ vaheline hakkepuidu ostu- müügileping. Seega lepingueelsete läbirääkimistel kostja oli teadlik , et hagejale olid vajalikud igakuised hakkepuidu tarned , et tasuda pangalaenu. Sellist ka pooltevaheline hakkepuidu ostu –müügileping sõlmiti. Seega on õiged hageja väited, et poolte vahel sõlmiti tähtajaline leping ja hageja pidi kostjale hakkepuitu müüma igakuiselt (arvestusega , et katlamaja töös ei tekiks katkestust) lepingus kokkulepitud tingimustel ja viisil. 14. Hageja ja kostja vahel sõlmitud hakkepuidu ostu-müügileping on tähtajaline kestvusleping.
lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad püsima. Poolte vahel sõlmitud lepingu p.3.4 järgi osapooltel on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada , teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Seega kui leping öeldi üles 24.03.2017.a. pidi leping veel kehtima 3 kuud s.o. kuni 24.06.2017.a. Kostja esindaja O.P. teatas hagejale 24.03.2017 telefoni teel tarnekoguse puudumisest. Hageja väitel ütles O.P., et ei soovi enam hageja käest hakkepuitu osta. Kostja väitel teatas ta hagejale märtsikuu 2017 lõpus , et aprillikuu hakkepuidu kogus on null, kuid sellest ei saa teha järeldust, et kostja soovis lepingut lõpetada. Samas kostja ei tellinud hagejalt enam hakkepuitu ei aprillis, mais ega järgnevatel kuudel kuni lepingu lõppemiseni. Poolte vahel sõlmitud lepingus on märgitud , et tellija esindajaks lepingulistes, töökorralduse ja infovahetuse küsimustes on O.P.. Kohtuistungil 23.05.2018 tunnistaja O.P. antud ütluste kohaselt ta helistas arvatavasti 24.03.2017 hagejale ja teatas, et aprillis 2017 nende käest haket ei osta ja aprilli tarne on
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): 1. Võlgnik on lepingut rikkunud (
Võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (
rikkumine ei ole
Võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (
Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); 5.Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Põhjendused, et kostja on lepingut rikkunud on toodud kohtuotsuse p.14. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest ja rikkumine ei ole vabandatav.
lg.1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole tõendatud, et lepingu rikkumine oli vabandatav. See, et kostja leidis odavama hinnaga hakkepuidu pakkuja , ei andnud õigust pooltevahelist tähtajalist lepingut üles öelda poolte vahel kokkulepitud ülesütlemistähtaega rikkudes. Tegemist ei ole lepingu erakorralise ülesütlemisega põhjusel, et hageja rikkus lepingut. 16. Hageja leiab, et talle on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol.
mittevaraline. Lg.2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lg.4 järgi saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele , eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõttu , tõenäoliselt saanud , kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hagejal oli tähtajaline kehtiv hakkepuidu ostu – müügileping , mis võimaldas hagejal kostjale igakuiselt hakkepuitu tarnida. Kuna kostja ütles lepingu etteütlemistähtaega (3 kuud) järgimata üles ei olnud hagejal võimalik ette valmistatud hakkepuitu kostjale müüa. Tunnistaja L.J.`i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt neil oli varutud umbes 20 000 kanti materjali kostja jaoks. Kostjale pidid tootma jämedama fraktsiooniga haket. Sellel ei tohtinud olla sees oksa ja peenikest puru, mis ummistaks süsteemid. Skanole toodetaval hakkel oli teine materjal. Skanole tegime tüvehaket. Üldiselt hakke lepingud tehakse ette pikaks ajaks ja samal ajal ei ole võimalik ülejäänud kogust kuhugi tarnida (III toimik tl. 4 pöördel) . Tunnistaja Jüri Voolaid poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema on vedanud hakkepuitu kostja laoplatsi. Kostja katlamajja läks suurema fraktsiooniga hake. Raiejäätmetest 20 2-17-9302 tehtud hake on peenike ja see ei olnud Skanole sobilik (III toimik tl.4). Hageja juhatuse liige kohtuistungil vande all ütluste andmisel selgitas, et tarnisid Skano katlamajja parema kvaliteediga haket kui teistesse katlamajadesse, kuna Skano töötab vanade seadmetega , mis ei võimalda põletada raiejäätmeid. Raiejäätmed sisaldavad palju peenikesi osi. Valmistasid Skano jaoks spetsiaalselt jämedama fraktsiooniga haket , mis on toodetud täistüve puidust ja samuti saekaatri pindudest, mis ei sisalda peenikesi osi. Hakkepuit oli Skano jaoks spetsiaalselt laoplatsi varutud. Katlamaja juhataja O.P. oli sellest teadlik (III toimik tl. 2). Eelpoolnimetatud hageja ütlustega vande all ja tunnistajate ütlustega on tõendatud , et hagejal oli kostja jaoks hakkepuit ette varutud. Seoses lepingu etteteatamiseta ülesütlemisega puudus hagejal ette valmistatud hakkepuidu jaoks ostja ja on usutav , et hagejale tekkis seoses sellega kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja on usaldusväärselt tõendanud ,et ta on teinud ettevalmistusi lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja kostja poolt lepingu täitmisel oleks hagejal olnud võimalik tulu saada. Pooled olid sõlminud lepingu tähtajaga kuni 14.09.2017.a. ja hagejal oli lepingu kehtivuse perioodil ilmselgelt võimalik tulu saada. Tähtajalise lepingu sõlmimisel peaksid mõlemad pooled eeldama, et lepingut täidetakse tähtaja möödumiseni. 17. Hageja on arvestanud saamata jäänud tulu eelmise aasta s.o. 2016.a. aprill, mai ja juunikuu järgi. Hageja arvestuse järgi on saamata jäänud tulu alljärgnev: Aprillis 2017.a. hakkepuitu 5095 m3 s.o. 3131 MWh, MWh hind 16,2 eurot, 1 m3 kulu - materjal 5, hakkimine1,7 ja transport 0,8 , kokku 7.5 eurot. Seega aprillis 3131 MWh x 16.2 eurot =50722.20- kulu 38 212.50 (7.5 x 5095) = 12 509.70 eurot. Mais 2017.a. hakkepuitu 3102 m3 s.o. 1922 MWh, MWh hinne 16.2 eurot, 1 m3 kulu 7,5 eurot. Seega mais 1922 x 16.2 = 31136.40 – kulu 23 265 (7,5 x 3102) = 7871.40 eurot. Juunis 2017.a. hakkepuitu 5175 m3 s.o. 3237 MWh, MWh hinna 16,2 eurot, 1m3 kulu 7,5 eurot. Seega juunis 1366 x 16.2 = 52439.40 – kulu 38812.50 (7.5 x 5175) = 13 626.90 eurot (II toimik tl. 22-26). Hakkepuidu tarnete suuruse kohta on kohtule arved esitatud. Samuti on kohtule esitatud tõendid mahaarvestatud kulude suuruse kohta (II toimik tl. 102-104). Kahjuarvestust on hageja eelistungil selgitanud (II toimik tl. 137,138).
lg.5 järgi kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Hageja on kahju arvestamisel maha arvanud ainult materjalikulu, hakkimise kulu ja transpordikulu. Kohus leiab, et ainuüksi nende kulude mahaarvamine ei ole põhjendatud. Tööjõukuludelt tuleb tasuda makse s.h. sotsiaalmaks, tulumaks. Ka teisi ettevõtte kulusid s.h. tegevuskulud, ärikulud, finantskulud tuleb arvestada reaalse tulu suuruse määramisel, mida hageja ei ole arvestanud. Samuti tuleb arvestada seda, et hagejal oleks tõenäoliselt osaliselt võimalik kostjale ettevalmistatud haket müüa antud kolme kuu jooksul teistele ettevõtetele s.t. sõlmida asendustehing. Samas kohus nõustub sellega , et kütet vajavad ettevõtted sõlmivad hakkepuidu ostu- müügilepingu pikemaks perioodiks ette, et tagada vajamineva kütte olemasolu regulaarselt ja üksikute koguste müümine on keerulisem, aga mitte võimatu. Kohus hindab müügi tõenäosuseks ca 30-40%. Kostja on esitanud kohtule hageja 2016.a. majandusaasta aruande, millest nähtub, et hageja 2016.a. kasum oli 143 819 eurot s.o. keskmiselt 11984.91 eurot kuus (II toimik tl. 74-75). Seega ei ole tõenäoline hagejal ühe lepingu järgi saamata jäänud tulu samas suuruses v. suuremas ulatuses ühes kuus. Hagejal oli tõenäoliselt sõlmitud ka teisi lepinguid , millelt ta teenis tulu. Hageja juhatuse liige eelistungil selgitas, et varutud hakkepuit müüdi maha pool aastat hiljem alla omahinna Fortumile. Kulud olid tehtud, aga tol hetkel turustada ei olnud võimalik, tarned varasemate lepingutega olid paika pandud, Müüdi hinnaga 14.20 eurot (II toimik tl. 138-139). Hageja juhatuse liige A.P. kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt kostja jaoks varutud hakkepuidu said hiljem müüa omahinnaga. Omahind on 7.5 eurot kuupmeeter. Hakkepuidu müüsid Fortum AS-le (III toimik tl. 2-3). Hageja esindaja kohtuistungil leidis, et hagejal jäi tulu saamata sellel ajahetkel, kogus tunduvalt hiljem realiseeriti, aga selle arvelt jäi teatud kogus tootmata. (III toimik tl.5). Hakkepuidu puhul ei ole tegemist individualiseeritava kaubaga , mille puhul on võimalik täpselt tuvastada , milline hakkepuidu kogus millisel ajahetkel võõrandati, kuid hageja 21 2-17-9302 pool aastat hiljem toimunud asendustehingut kinnitas. Samas pool aastat hiljem sõlmitud asendustehing ei korvanud hagejale saamata jäänud tulu aprillis- juunis 2017 ja õiged on hageja väited, et sellega jäi tal uus kogus haket tootmata.
lg.6 kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud , kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha , muu hulgas mittevaralise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. TsMS § 233 lg.1 järgi kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha v. selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega v. ebamõistlikult suurte kuludega , muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
lg.-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda , milles ta oleks olnud , kui lepingut ei oleks rikutud, samas kahju hüvitamine ei tohiks olla kannatanu rikastumise allikaks. Kohus hindab hageja saamata jäänud tulu oma siseveendumuse kohaselt ja eelpoolnimetatud asjaolusid arvestades ning leiab, et hageja nõutud kahjuhüvitisest tuleb maha arvata 50% . Seega on hagejal tekkinud kahju (saamata jäänud tulu) summas 34 008 – 50% = 17004 eurot. 18.
lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse v. sätte eesmärgiks , mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju , mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette v. pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, v.a. juhul kui kahju tekitati tahtlikult v. raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Pooled sõlmisid tähtajalise hakkepuidu ostu-müügilepingu ja lepingut oli võimalik üles öelda, kuid vastavalt lepingu p. 3.4 tuli lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks sellest ette teatada kolm kuud. Nimetatud säte oli ilmselt kokku lepitud selleks , et pooltel ei tekiks kahju lepingu päevapealt ülesütlemisega. Tähtajalise lepingu ilma tähtaega järgimata ülesütlemise puhul on ettenähtav kahju tekkimine ka saamata jäänud tulu näol. Et antud ostu-müügilepingut nõuetekohaselt ja perioodiliselt täita selleks hageja pidi tegema ettevalmistusi puidu varumiseks ja hakkepuidu tootmiseks. Hageja kui müüja eesmärk on müüa hakkepuitu ja saada hakkepuidu müügist tulu. Hageja nõutud kahju pidi olema kostjale ettenähtav. 19.
lg.4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-38-15 p.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.