) § 3401 lg 1 alusel kohus jättis 27.06.2017 määrusega esitatud hagiavalduse käiguta ja andis hageja seaduslikule esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sest hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selged. Kohus selgitas, et kuna Pärnu Maakohtu 23.09.2009 kohtuotsusega on kohus välja mõistnud kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuiselt 191,73 eurot (3000 krooni), ei saa kohtule esitada hagi elatise väljamõistmiseks, vaid nõuda saab elatise suurendamist. Lisaks hageja nõue ei ole selge summa osas: hagiavalduse põhjendustes soovib hageja elatist, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, hagi paluvas osas taotles hageja aga elatise väljamõistmist alates 06.06.2017 summas 215 eurot, kuid mitte vähem kui Tsiviilasi nr 2-17-8830 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus selgitas, et 2017.a kehtiv minimaalne elatis on 235 eurot kuus. 3. Hageja seaduslik esindaja saatis kohtu 27.06.2017 määruse kättesaamise kohta kinnituse 02.08.2017 e-posti aadressilt xxx. Puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes seega 16.08.2017. Hageja ei ole hagiavalduse puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. 27.06.2017 määruses kohus hoiatas, et kohtu nõudmiste määratud tähtpäevaks täitmata jätmise korral jätab kohus vastavalt
4.
lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. -
N.e hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid ja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldatud. Hageja nõue ei ole selge. Hagiavaldusest jääb ebaselgeks, mis summas hageja soovib elatist saada. - Hageja on kohtusse esitatud hagiavalduse vormistanud elatise väljamõistmise hagina, kuid hagejale on juba elatis välja mõistetud Pärnu Maakohtu 23.09.2009 kohtuotsusega.
lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Vaidlusalusel juhul on tsiviilasjas 209-30447 hagejaks Õ. N., kes vastavalt sellel ajal kehtinud perekonnaseaduses sätestatule esitas lapsele elatise saamiseks hagi enda nimel ja 23.09. 2009.a lahendis on hagi rahuldatud Õ. N.e kasuks, kuid elatis on välja mõistetud poja E. N.e ülalpidamiseks. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS
lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega tuleb hagejal elatise suurendamise hagis eelkõige välja tuua, et 23.09.2009 kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes on oluliselt muutunud hageja vajadused ja/või tema vanemate majanduslik olukord ning nende asjaoludega ei olnud võimalik tsiviilasja 209-30447 tegemise ajal arvestada. Kuna 06.06.2017 hagiavalduses ei ole hageja taotlenud elatise suurendamist ega välja toonud elatise suurendamist õigustavaid asjaolusid, ei ole kohtul võimalik käsitada praegust hagiavaldust elatise suurendamise hagina. 2
lg 6 järgi juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Elektrooniliselt kohtule edastatud dokumente kohus reaalselt ei tagasta. Hageja võib uuesti kohtu poole pöörduda elatise suuruse muutmise nõudega. Kohus juhib hageja tähelepanu
lg-le 1, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, ning § 363 lg 1 p-st 3 tulenevale kohustusele märkida hagiavalduses tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Elatise suuruse muutmise hagis tuleb hagejal vähemalt nimetada tõendid, millega hageja vaidluse korral kavatseb tõendada elatise suuruse muutmise vajadust. 8.
lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, jäävad menetluskulud
Kostja ei ole menetluses osalenud, seega hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud. Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.