Obsah (8)

§ 405§ 163§ 187§ 497§ 230§ 232§ 459§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 25. mai 2016, Pärnu kohtumaja kantse

§ 405) RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada D.A.’i hagi V.A.’i vastu elatise suurendamiseks osaliselt.

1. Suurendada Pärnu Maakohtu 23.04.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-85981 V.A.’ilt A.G.’le D.A.’i ülalpidamiseks välja mõistetud elatist summani, mis vastab 60 %-le perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast ehk 30 %-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
2. Lugeda V.A.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) D.A.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks alates hagi esitamisest 11.12.2015.a kuni 31.12.2015.a 117 € (ükssada seitseteist eurot) kuus ning alates 01.01.2016.a kuni D.A.i xxxxxxxxxxx.a täisealiseks saamiseni 129 € (ükssada kakskümmend üheksa eurot) kuus, kuid mitte vähem kui 30% (kolmkümmend protsenti) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. (Kohtuotsuse 25.05.2016 tegemise seisuga on hagiavalduse esitamisest möödunud 5 kuu ja 20 päeva eest elatis muutunud sissenõutavaks summas 723 €, so 2015.a 20 päeva eest 78 € + 2016.a 5 kuud x 129 €, millest maha arvata aprilli-mai 2016 hagejale tasutud 195 €, võlajääk 30.05.2016 seisuga 528 €).
3. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatise peab V.A. maksma hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse,
4. kuupäevaks D.A.’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Xxxxxxxxxxx, makse selgituseks „elatis Dile“.
5. Hagi esitamisest kuni otsuseni sissenõutavaks muutunud elatise võlg 528 € tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest alates mõistliku tähtaja jooksul osamaksetega, so aasta jooksul (ca 44 € kuus), kui pooled otsuse täitmise käigus ei lepi kokku teisiti.
6. Menetluskulud jäävad hagi osalisel rahuldamisel poolte endi kanda

§ 163lg 1 alusel.

Tsiviilasi nr. 2-15-18694 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 11.12.2015 esitas D.A.’i seaduslik esindaja A.G. Pärnu Maakohtule hagiavalduse V.A.i vastu kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud elatise minimaalmäärani, so pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagiavalduse kohaselt on varasema kohtuotsusega elatis välja mõistetud kindlas summas 1000 EEK kuus, st praegusel ajal elatis on ca 64 € kuus, mis on 3 korda väiksem PKS § 101 lg 1 kehtestatud miinimummäärast. Lapse isa V.A. on ülalpidamiskohustust täitnud ainult ühe aasta jooksul, elatise saamiseks hageja oli sunnitud algatama täitemenetlusi, kuid tulutult, sest V.A. ei maksa siiani elatist. Hageja esindaja palub siduda elatise suuruse seaduses sätestatud elatise miinimumiga ning määrata, et elatis tuleb tasuda D.A.i arvelduskontole. Kostja vastus ja vastuväited Kostja V.A. 01.02.2016 kirjalikus vastuses ei nõustu elatise suurendamisega miinimummäärani, sest kostja arvates

§ 497

ja 459 sätestatud aluseid ei esine - elatisnõude aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud ja kostja varaline seisund ei ole peale otsuse jõustumist paranenud. Kostjal on Pärnu Maakohtu 23.04.2009 otsuse alusel kohustus tasuda hagejale elatist 63,91 € (1000 krooni) kuus, so alla miinimummäära juba otsuse tegemisest arvates põhjusel, et kostja kasvatab veel kahte alaealist last ja kostja varaline seisund ei luba elatist rohkem maksta ilma, et teised lapsed kannataksid. Kostja ülalpidamisel on kooselust M.P.ga xxxxxxxxxxx sündinud tütar A. ja xxxxxxxxxxx sündinud poeg B.. Kostja V.A. töötas tähtajalise lepinguga kuni 30.11.2015 Merilux Ehitus OÜs kuupalgaga 493,52 €, alates detsembrist kuni tänaseni on töötu ja alates 2016.a jaanuarist saanud töötuskindlustushüvitist 87,10 € kuus. Kostjal on ainult põhiharidus ja töökogemus üldehituses, kus tavaliselt rakendatakse hooajatööl. Kostjal on eluaseme ostu ja remondiga seoses kohutsuslikud laenu tagasimaksed ca 236 € kuus, kostjal on tänaseks võlad nii panga kui korteriühistu ees. 18.05.2016 esitatud täiendavalt esitatud andmete järgi sai kostja 2016.a Töötukassast hüvitist kokku 625,44 €, kevadel 2016 asus kostja uuesti tööle Merilux Ehituses ja on saanud töötasuna 909,31 €. Seega hagetavas perioodis 11.12.2015 – 18.05.2016 on kostja sissetulek olnud keskmiselt 306,95 € kuus. Kostja elukaaslase igakuine sissetulek on keskmiselt 430 € kuus, kostja pere keskmine sissetulek ca 737 € kuus. Kostja on välja toonud, et hagetaval perioodil tema pere vältimatud püsikulud eluruumi kommunaalkuludele, laenukohustuse täitmisele, kindlustusmaksetele, hageja elatise maksetele, sidekuludele, laste haridusele (eesti keele täiendõpe, muusikakool) on olnud kokku ca 754,89 € kuus ning on ilmselge, et pere sissetulekutest ei jätku kõikideks püsikuludeks ja pere on koguaeg võlgades nii hagejale kui teistele võlausaldajatele. Hagetaval perioodil on kostja tasunud hagejale täitemenetluste alusel kohtutäituri kaudu võlga 545,44 € ja 195 € veel otse hagejale vabatahtlikult 2-08-85981 otsuse täitmiseks jooksva elatise katteks. Kostja palub jätta hagi 2 Tsiviilasi nr. 2-15-18694 rahuldamata, sest veel suurema elatise kohustusega satub kostja pere väga raskesse majanduslikku olukorda. Kostja arvates toob see kaasa elatisevõla ja kõikide laste eluviisi halvenemise. Hageja esindaja A.G. 11.05.2016 vastuses kohtule teatas, et jääb hagi juurde. 2014-2016 aastatel maksis kostja pojale elatist esimest korda 04.04.2016 summas 65 €. Lapse emal ei ole Eestis kinnisvara, viimase kahe aasta jooksul töötas BEST4U OÜ-s ja tema palk oli 400 ja 500 euro vahel, lisaks palgale sai sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 2014. aastal 19,18 eur, 2015.a 45 eur ja alates 2016. a 50 eur. Praegusel ajal elab Xxxxxxxxxxx oma abikaasa ülalpidamisel ning ei oma iseseisvat sissetulekut. Kohtuotsuse põhjendused ja seadused, mida kohus kohaldas 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses lihtmenetluse korras.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Samas ei ole kohus perekonnaasjas seotud poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega.

§ 230

lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus

§ 230

lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning

§ 230

lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 11).

1. Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2. Pärnu Maakohtu 23.04.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-85981 (tlk. 7-8) V.A.ilt mõisteti A.G. kasuks välja elatusraha poja D.A.’i (sündinud xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks perioodi 12.12.2008 – 31.03.2009 eest kokku elatise võlgnevus 4500 krooni tasumise tähtajaga 01.09.2009 ja igakuine elatis 1000 krooni kuus alates 01.04.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 17.05.
3. Elatis tuli maksta A.G. kontole iga kuu
4. kuupäevaks.
5. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, seega on laps õigustatud nõudma ka elatise suurendamist, kuigi elatis on kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt välja mõistetud hageja ema kasuks. Elatis oli ette nähtud hageja D.A.i ülalpidamiseks.
6. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda

§-de 497 ja 459 alusel.

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

§ 459

lg 2 alusel saab nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist alates hagi esitamisest.

1. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks alaealise lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi ja tema kasvatamise kulutusi. Lisaks arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel kooskõlas PKS §-dega 102 ja 104 ülalpidamist andma kohustatud vanema varalise seisundiga. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem täidab ülalpidamiskohustust muul viisil. Eeltoodust 3 Tsiviilasi nr. 2-15-18694 tulenevalt arvestatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadusi ja vanema võimalusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suurendamise hagi 11.12.2015 esitamise ajal kehtinud kuupalga alammäära 390 € järgi oli hagi esitamise ajal ja kuni 31.12.2015 elatise minimaalmääraks 195 € kuus. Alates 01.01.2016 kehtib alampalk 430 € ja minimaalne elatis ühe lapse kohta on 215 € kuus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäär katab lapse elementaarsed eluvajadused ning minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole vaja lapse kulusid välja tuua ega tõendada.
2. Kohus leiab, et elatise suuruse muutmiseks annab aluse asjaolu, et varasema kohtuotsusega kindla summana (1000 krooni kuus) väljamõistetud elatis ei ole seotud seaduses kehtestatud elatise minimaalmääraga ega arvesta üldise elukalliduse ning sellest tulenevalt lapse vajaduste muutumisega ajas. Kostja poolt otsuse alusel makstav elatis 63,91 € kuus on kehtivast minimaalsest elatisest üle 3,3 korra väiksem, moodustades 50 % asemel üksnes 15 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Sellise summa väärtus (ostujõud) aastal 2016 on ka oluliselt väiksem võrreldes aastaga 2009, mil 1000 krooni moodustas ligi pool 2009.a kehtinud elatise miinimummäärast ja ligi veerand kuupalga alammäärast (mis 2009.a oli 4350 krooni ehk 278 € kuus). On ilmselge, et selline, alla 100-eurone elatis ei taga alaealisele lapsele ka elementaarselt vajalikku ülalpidamist.
3. PKS § 102 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem ei vabane elatise maksmise kohustusest üldjuhul ka siis, kui ta on olukorras, kus tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ta ei ole võimeline pärast elatise maksmist enam endale tavapärast elatustaset tagama. Sellisesse olukorda sattunud vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, eeskätt põhjusel, et kostja on töövõimetu või et kostjal on teised lapsed, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuigi kostja on esitanud hagetava perioodi 11.12.2015 kuni 18.05.2016 oma pere sissetulekute ja kulutuste kohta küllalt põhjalikud andmed ja tõendid pangakontode väljavõtete näol, ei pea kohus õigeks tugineda kostjalt regulaarse ja mõistlikus suuruses elatise väljamõistmisel üksnes perioodile, millest suure osa oli kostja töötu, samas kui konto väljavõttega (tlk. 118) on tõendatud, et kostja on asunud tööle ja saab alates vähemalt maist 2016 netopalka ligi 500 eurot kuus ning kostja saab teha oma laste heaks ka ise pingutusi, et mitte jääda pikemaks ajaks tööta ning saada ehitajana senisest suuremat palka (Eesti Statistika Ameti andmetel 2015-2016 on keskmine ehitajate brutopalk 950 euro ringis, mis teeb netopalgaks ligi 740 € - allikas: http://www.stat.ee/277447 ). Kohus, silmas pidades kostja poolt ülalpeetavate laste arvu ja kostja regulaarse sissetuleku suurust, möönab, et 3 lapsele ülalpidamise tagamisel PKS § 101 sätestatud miinimummääras (antud juhul 3 x 215 = 645 € kuus) võib keskmise või alla keskmise sissetulekuga vanem jääda olukorda, kus ta ei suuda enam ise toime tulla (www.stat.ee avaldatud Statistikaameti andmetel oli 2015.a keskmine netopalk ca 800 € ja 2016.a ei ole palgad langenud). Kostja pangakonto väljavõtte järgi tema keskmine netosissetulek on hetkel ca 500 € kuus, mis jääb alla keskmise netopalga ja millest jääks PKS § 101 määras elatise maksmisel puudu 145 € ja kostjale endale ei jääks üldse vahendeid. Seetõttu kohus, tuginedes PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatule, peab põhjendatuks ja õiglaseks hageja kasuks muuta väljamõistetud elatise suurust selliselt, et see vastab 60 %-le Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast ehk 30 %-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2015.a määras 117 € kuus, 2016.a määras 129 € kuus). Sellises määras on kostja praegune sissetulek enam-vähem võrdselt jaotatud kostja enda ja tema kolme lapse vahel (500:4=125 €) ning kostja saab teha pingutusi oma sissetulekute suurendamiseks. Kostja väited hagi rahuldamise tagajärjel pere võlgadesse sattumise kohta ei ole asjakohased, kuna poolte esitatud tõenditest nähtuvalt tekkisid kostjal hageja ees pikaajalised võlad ka praeguse elatise suuruse juures 4 Tsiviilasi nr. 2-15-18694 (seda ka enne
4. detsembrit, kui kostjal oli tööd), mis näitab ka kosja suhtumist oma ülalpidamise kohustuse täitmisse. Nüüd, elatise suurendamise hagi saamise järel on kostja suutnud asuda 2016.a võlgnevust kiiresti vähendama ja jooksvat elatist tasuma (tlk. 116-136, 2016.a kokku 740,44 €). Arvestades, et hagejat kasvatava vanema varalise seisund ei ole kostjast parem ja see vanem on pidanud viimastel aastatel lapse kuludega toime tulema sisuliselt üksinda (esitatud pangakontod väljatrükkide ja täituri õiendi järgi vähemalt 2014- veebruar 2016 ei ole kostjalt laekunud ühtegi elatise makset) ja selle vanema, ei ole õiglane panna enam kui 80 % kogu lapse ülalpidamisest hagejat kasvatava vanema kanda.
5. Kohus leiab, et käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid ei õigusta elatise suurendamist vähem kui taotletud minimaalmäärani. Kohus leiab, et kostja sissetulekute suurust ja tegelikku varanduslikku seisundit arvestades on põhjendamatu kostja seisukoht, et ta ei ole suuteline minimaalmääras elatist lapsele maksma. Kohus leiab, et kostja majanduslik seisund võimaldab kostjal tasuda elatist kehtestatud minimaalmääras ning katta ka enda kulud ilma, et see kahjustaks oluliselt kostja võimet ennast elatada. Juhul, kui kostja leiab, et elatise maksmise järel ei jää talle piisavalt vahendeid enda kulude katmiseks, tuleb kostjal piirata eelkõige enda kulutusi. Eeltoodu alusel D.A.’i ülalpidamiseks tuleb kostjal maksta A.G. poolt nimetatud arvele elatist 60% PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast, so 2016.aastal vähemalt 129 eurot kuus, millega kostjale jääb enda pere toimetulekuks vähemalt 370 eurot, mis vastab ligikaudu 2/3 miinimumpalgale. Elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
6. Hageja taotlusel ja

§ 445lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka elatise tasumise korra.

11. Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda Kuna kohus hagi rahuldab osaliselt, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 5