← Eesti

2-15-18687/15

Obsah (4)§ 661§ 206§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 03.märts 2016.a. Paide kohtumajas 2-1

§ 661lg 4).

MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on RR´u hagi Ar`u vastu elatise suurendamise nõudes. 28.02.2008 Pärnu Maakohtu määruse alusel tsiviilasjas nr 2-08-4715 oli poolte vahel kinnitatud kompromiss hagejale elatise maksmises 2000 krooni kuus. 02.03.2016 esitasid pooled eelistungil kohtule kompromissilepingu, millest lähtuvalt on pooled kokku leppinud elatise suuruses, maksmise viisis ja tähtaegades, paludes kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud (

432). KOHTU SEISUKOHT

§ 206

lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. Pooled kinnitasid ja kohus ei tuvastanud vastupidist, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 432

sätestatu kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul teistsugune kokkulepe puudub. Menetluse lõpetamise määruse peale on pooled

§ 661alusel määruskaebuse esitamise õiguse välistanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.