) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2014. a 177,50 EUR; hagi esitamise ajal 2015. a 195,00 EUR; 2016. a 215 EUR).
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (
Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Hageja esitas hagiavalduse elatise nõudes 09.12.
lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016. a on 215 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. a.
alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises alates
§-le 96 on vanemad kohustatud oma lastele ülalpidamist andma ja kuna kostja on kinnipidamisasutuses oma kriminaalsete tegude eest, siis see ei vabasta teda oma lapse ülalpidamiskohustusest.
lg.2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma 3 Tsiviilasi nr 2-15-18550 alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on ka võimalik temalt hageja kasuks väljamõistetud elatist tasuda Pärnu Maakohtu 26.05.2016. a määrusega kinnitatud kompromissi alusel saadavate rahaliste vahendite arvelt. Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 87,75 % ulatuses (hagihind on 2205 eurot, rahuldatud osa 1935 eurot), jäävad menetluskulud 12.25% hageja kanda ja 87,75 % kostja kanda. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluses kandnud kulusid õigusabile kokku summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Õigusabikulu sisaldab konsultatsiooni kliendile ja tõenditega tutvumist 0,25 tunni ulatuses ning hagiavalduse koostamist B. (S.) vastu elatise nõudes 0,75 tunni ulatuses, samuti 31.08.2016 kohtuistungil esindamise kulu 1 tunni ulatuses. Tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohuslane. Kostjalt kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulud kokku summas 210,60 eurot, mis on 87,75 % õigusabikulude summast 240 eurost ning mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud kohtul kohustada kostjat tasuma menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb B.l (S.) tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.