Obsah (6)

§ 432§ 168§ 661§ 430§ 428§ 190

Tsiviilasi nr 2-15-18329 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Marian Priks Määruse avalikult teatavaks- 26. aprill 2016. a; Valga koh

§ 432

alusel, et menetluse lõpetamise korral ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6) Poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda (

§ 168lg 3).

1. Lõpetada menetlus D.T. hagis R.S.’i vastu elatise väljamõistmise nõudes.
2. Jätta R.S.`ile riigi õigusabi korras osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest (

§ 661lg 4).

Menetluse käik D.T. seaduslik esindaja M.Ž. esitas 04.12.

1. a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagiavalduse R.S.’i vastu elatise saamiseks (menetlusse võetud 16.12.
2. a). 25.04.
3. a toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissilepingu (protokollitud). Poolte taotlus Poolte poolt istungil suuliselt avaldatud ja kohtu poolt protokollitud kompromissilepingu tingimuste kohaselt on pooled kokku leppinud kostja poolt makstavas elatusraha määras (132,50 eurot kuus) ja tasumise tingimustes (alates 01.05.
4. a kuni hageja täisealiseks saamiseni). Samuti on pooled kokku leppinud elatise võlgnevuse summas – 500 eurot. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub elatissumma ja ka elatisvõla osamakseid igakuiselt hiljemalt
5. kuupäevaks. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning tutvunud kokkuleppe sisuga, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus on istungil (25.04.
6. a) selgitanud pooltele elatise väljamõistmise ja elatise suuruse määramisega seonduvaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, ning teinud ettepaneku kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Siit johtuvalt on kohtul piisav alus eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kompromissi tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Poolte vahel kokkulepitud elatise määr on küll alla seaduses sätestatud määra (PKS § 101 lg 1), kuid kostja on jäänud töötuks ning tal on ülal pidada veel üks laps. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (

§ 430lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine.

Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud 2 kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 26.02.2016. a määrusega rahuldati kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliseks ning talle anti riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja nr 2-15-18329 menetluses kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 75% ulatuses 1 aasta jooksul. Kostja taotles kohtuistungil temale osutatud riigi õigusabi kulude jätmist riigi kanda

190 lg 7 alusel.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, mh kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isik menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus rahuldab kostja taotluse. Kohus selgitab, et kostja majanduslik seis on muutunud, ta on jäänud töötuks ja ta peab elatist tasuma nüüd kahel lapsele. Samas on asjas sõlmitud kompromiss. Määruse jõustumine

§ 661

lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik 3