) § 363 lg-s 1 sätestatud nõuetele, sest hageja nõue ei ole selge, samuti on tasumata riigilõiv (
lg 1).
lg 1 p 9 ja 10 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui rikutud on hagiavalduse olulisi vorminõudeid või kui tasumata on riigilõiv. Kohus möönab, et riigilõivu tasumiseks võib kohus anda hagejale tähtaja ja jätta seniks avalduse käiguta. Kuna aga hagejal ei saa olla hagiavalduses kirjeldatud nõudeid ning hagiavaldus on selgelt perspektiivitu ning avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral tuleb tasutud riigilõiv tagastada, ei pea kohus vajalikuks enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist jätta avaldust puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks käiguta. 3.
lg 4 kohaselt kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjused. 3.1. Menetlusosaliste ring ega nõue ei ole selged.
lg 1 p 1 kohaselt tuleb avalduses esitada menetlusosaliste andmed.
lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
lg 2 järgi on hageja isik, kes on esitanud hagi; kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt „hagi“ tähendab kohtu kaudu maksma pandud nõuet. Hagiavalduses on hagejaks märgitud J. E. ning kostjateks A. S. ja E. S.. Avalduse põhjendustest nähtuvalt on hageja nõude sisuks lapse matusekulude hüvitise ja kostjalt A. S.lt väljamõistetud elatise võlgnevuse väljamõistmine asenduskohustusena A. S. emalt E. S.lt. A. S. vastu ühtegi selget nõuet esitatud ei ole, A. S.lt on juba elatis välja mõistetud ja selle sissenõudmiseks toimub täitemenetlus, mistõttu A. S. kostjana menetlusse kaasamise vajadus jääb arusaamatuks. 3.2.
lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 75 lg 1 kohaselt kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. S. P.i ülalpidamiseks on elatis A. S.lt välja mõistetud. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. S. P. oli õigustatud saama ülalpidamist, see õigus lõppes tema surmaga xx xx xxxx. Õigus saada ülalpidamist on lahutamatult seotud lapse isikuga, mistõttu pärimisseaduse (PärS) § 2 teise lause kohaselt elatise nõudmise õigus ei lähe lapse surma korral üle tema pärijatele. Samuti on lapse surmaga lõppenud ülenejate sugulaste kohustus last ülal pidada, mistõttu ei saa lapse surma järel vanavanemal tekkida asenduskohustust PKS § 106 mõistes. Seega hagejal ei ole õigust pärast lapse surma enda nimel nõuda E. S.lt enne S. P.i surma tekkinud elatise võlgnevuse tasumist. 3.3. S. P.i matuste korraldamisega ja hauaplatsi rajamisega seotud kulud ei ole ülalpidamiskohustuse osaks ning selles osas ei ole tegemist elatise nõudega, mistõttu sellelt nõudelt tulnuks hagejal tasuda riigilõivu. Ülalpidamiskohustusse mittekuuluvate nõuete osas vanavanemal asenduskohustust ei teki. Ülalpidamiskohustuse täitmise asendamiseks matusekulude nõue vanavanemalt on selgelt põhjendamatu. Avalduses ei taotleta välja mõista lapse matusekulusid lapse isalt A. S.lt. Hagiavaldusest ei nähtu peale ülalpidamiskohustuse muid põhjendusi, miks nendest kuludest poole peaks hageja arvates kandma A. S.. Kohus ei välista, et hagejal võib olla matusekulude hüvitamise nõue lapse isa vastu muul õiguslikul alusel, kuid nõude täpsustamine eeldab täiesti 2
lg 1 punktide 9 ja 10 ning lg 1 ja lg 2 esimese ning kolmanda alternatiivi alusel kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. 5.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 6.
lg 1 alusel kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis jäävad menetluskulud
Kohtule teadaolevalt ei ole asjas tekkinud kulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.