← Eesti

2-19-4327/11

Obsah (6)§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-19-4327 Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2019, Pärnu Tsiviilasi M. U. hagi G. U.

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-19-4327 Pärnu Maakohtu menetluses on M. U. (seaduslik esindaja O. U.) hagi G. U.i vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest 21.03.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt tasumata jäetud elatis perioodi eest 01.01.2019 kuni 20.03.2019 kokku summas 489,19 eurot. 21.05.2019 korraldaval kohtuistungil pooled jõudsid elatise summas ja tasumise korras kokkuleppele. Hageja nõustus arvestama elatisest maha pool lapsele makstavast riiklikust peretoetusest, vastavalt hageja arvestas ümber ka tagasiulatuvalt alates 01.01.2019 nõutava elatise võlgnevuse. Elatise võlgnevuse summa määrati kindlaks 31.05.2019 seisuga, kui pärast kohtuistungit ja enne 31.maid 2019 kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist, väheneb selle võrra kokkulepitud elatise võlgnevuse summa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: Perioodi eest 1.01.2019-31.05.2019 tasub kostja elatise võlgnevuse 532 € hiljemalt 1.märtsiks

  1. Alates 1.06.2019 kostja maksab hagejale elatist igakuiselt 240 € kuus, aga mitte vähem kui seaduses sätestatud miinimum elatis, millest on maha arvestatud pool lapsele makstavast peretoetusest. Igakuise elatise kostja maksab selle kuu, mille eest elatist makstakse,
  2. kuupäevaks O. U. arvelduskontole. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde ning kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled leppisid kokku, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.